Qoǵam • 21 Qyrkúıek, 2022
Eýropa elderinen ereksheligimiz eskerilse...
Qazaq eli dúnıe júzindegi toǵyzynshy terrıtorııany enshilep otyr. Ushqan qustyń qanaty talatyn keń-baıtaq jerimizge Fransııa, Germanııa, Ulybrıtanııa, Ispanııa, Aýstrııa, Nıderland, Japonııa elderi birge syıyp ketedi eken. Bul – Qazaqstannyń Eýropa memleketterinen basty ereksheligi. Alaıda osy mańyzdy erekshelik elimizdiń áleýmettik-ekonomıkalyq damý baǵdarlaryn aıqyndaý kezinde keıde jete eskerilmeı, eýropalyq standarttardy jóndi-jónsiz tyqpalaýdyń aıaǵy ókinishti saldarlarǵa ákelip soǵyp jatady.
Álem • 14 Qyrkúıek, 2022
Rım Papasy Qazaqstanǵa Patrıarhsyz barady
VATIKAN – Papa Fransısk osy aptada Qazaqstanǵa barǵanynda Orys pravoslavıe shirkeýiniń basshysymen kezdesemin dep úmittengen edi. Alaıda Patrıarh Kırıll mundaı kezdesýden birneshe apta buryn bas tartty.
Qoǵam • 13 Qyrkúıek, 2022
«25 jyl tender ótkizbe deısiń be?..»
El ishinde «tender» degenshe, «jeńder» deseıshi!..» degen ajýa sóz naqylǵa aınalyp ketkeli qashan. Tender ataýlynyń memlekettik satyp alý salasyndaǵy sybaılas jemqorlyqtyń «sara jolyna» aınalǵany ras. Zań qataıtylyp, jaza kúsheıtilip jatsa da, altyn kórgen perishtedeı joldan taıǵan sheneýnikter sany azaıar emes. Qalyptasqan kináratty júıeni túbegeıli ózgertpeıinshe, bul keleńsiz qubylystyń tamyryna balta shabý qıyn ekenine kózimiz jetkendeı.
Ekonomıka • 11 Qyrkúıek, 2022
Osydan týra bir jyl buryn Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyń qatysýymen Mańǵystaý oblysynyń áleýmettik-ekonomıkalyq damýy jónindegi keńes ótken bolatyn.
Qoǵam • 05 Qyrkúıek, 2022
Qısynsyz zań quqyq buzýǵa ıtermeleıdi
Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev «Ádiletti memleket. Birtutas ult. Berekeli qoǵam» Joldaýynda: «Bıýdjet úderisterin barynsha jeńildetý qajet. Memlekettik organdardyń ıgerilmegen qarajatty kelesi jylǵa qaldyrýyna múmkindik berý kerek. Sol arqyly olar aqshany bıýdjetke qaıtarýdyń tıimsiz tártibinen qutylady», deı kelip, osy maqsatta jańa Bıýdjet kodeksi men «Memlekettik satyp alý týraly» jańa zań qabyldaý qajettigin aıtty.
Qoǵam • 31 Tamyz, 2022
Temir jol ótkelderinde tekke ótip jatqan esil ýaqyt
Astananyń úlken aınalma joly paıdalanýǵa berilgeli jolaýshylardyń ýaqyty, kólik júrgizýshileriniń janar-jaǵarmaıǵa jumsalatyn shyǵyny edáýir únemdelip, bári de rıza bolyp júrýshi edi. Alaıda bıyl Býrabaı kýrortyna demalýǵa baratyn, sondaı-aq Kókshetaý men Qyzyljar óńirlerine saparlaıtyn jáne sol jaqtardan elordaǵa san sharýamen keletin azamattardyń burynǵysha mashaqat shegýlerine týra kelip tur.
Qoǵam • 25 Tamyz, 2022
«QazMunaıGaz» qazaqstandyqtarǵa ınternet alaıaqtardan saq bolýdy eskertedi
Sıfrly tehnologııalardy meńgergen alaıaqtar ulttyq kompanııalardyń atyn jamylyp, halyqty ınvestısııa salyp, ońaı jolmen aqsha tabýǵa shaqyryp júr.
Qoǵam • 24 Tamyz, 2022
Keıingi kezde dúkende, ushaqta, kólikte jáne basqa qoǵamdyq oryndarda qazaq tilinde qyzmet kórsetilmeýine baılanysty daý-damaı týǵyzyp, ony áleýmettik jelide jarııalap, talqyǵa salýshylar kóbeıip bara jatqandaı. Azamattardyń mundaı talaby oryndy, árıne. Tek osyndaı is-áreketterdiń keıbiriniń astarynda qazaqstandyqtardyń etnosaralyq tatýlyǵyna syzat túsirip, syna qaǵý maqsaty jasyrynyp turǵandaı kórinip, alań bolasyń.
Qoǵam • 17 Tamyz, 2022
Qanaǵatpen ómir súretin sheneýnik qaıda?..
Byltyrǵa deıin Memlekettik qyzmet isteri agenttiginiń basshylary elimizdiń qaı salasyn bolsyn ilgeri bastyrmaýǵa aınalyp, jegi qurttaı ishten jep jatqan sybaılas jemqorlyqtyń týyndaýynyń basty sebebi retinde memlekettik qyzmetshilerdiń jalaqysy tómendigin aıtyp kelgen-di. Osyǵan oraı byltyr shilde aıynan bastap barlyq memlekettik organ qyzmetkerleriniń jalaqysy aıtarlyqtaı kóterildi.
Suhbat • 14 Tamyz, 2022
Nazgúl Esteýsızova: Mindet – kollektorlyq qyzmet naryǵyn damytý
Qazaqstandaǵy problemaly kredıtter portfeliniń kólemi udaıy ósip barady. Ulttyq banktiń málimetine súıensek, ekinshi deńgeıli bankterdegi merzimi 90 kúnnen asqan kredıtter 3,6 paıyzdy nemese 769,7 mlrd teńgeni qurap otyr. Bıylǵy jyl basynan beri bul kórsetkish 15 paıyzǵa ulǵaıǵan. 60 kúnnen asa merzimi ótken qaryzdardyń kólemi 87,4 mlrd teńgeni qurap, 2022 jylǵy qańtardan bastap bul soma 84 paıyzǵa artqan. Sondaı-aq elimizdiń mıkroqarjy uıymdaryndaǵy 60 kúnnen asqan bereshegi bar problemaly mıkrokredıtterdiń kólemi shamamen 2 paıyzǵa nemese 15 mlrd teńgege teń, al NPL 90+ ıaǵnı toqsan kúnnen asqan qaryz – 7,5 paıyz nemese 60 mlrd teńgeden asqan. Problemaly kredıtterdiń kóbeıýi óz kezeginde kollektorlyq agenttikterdiń júktelimin arttyrdy. Osyǵan oraı, «Qazaqstannyń Ulttyq kollektorlar palatasy» odaq túrindegi zańdy tulǵalar birlestigi (ZTB) tóraǵasynyń mindetin atqarýshy Nazgúl Esteýsızova «Egemen Qazaqstan» gazetine suhbat berip, qazirgi kezdegi kollektorlardyń jumysy men olardyń qandaı áleýmettik mańyzdy qyzmet atqaratyny jaıly aıtty.
