Bir óleńniń qudireti

Reseı aýmaǵynda Uly Otan soǵysyndaǵy qazaq jaýyngerlerine qatysty eskertkish­ter, taqtalar, kósheler, taǵy basqa da estelik belgiler az emes. Bular el tanytý muratyna eleýli dárejede qyzmet etip keledi. Biz búgin solardyń birine ǵana toqtalsaq deımiz. Mysaly, aqparat kózderiniń máli­metine qaraǵanda, Reseıde kóshe atyna kó­birek ıe bolǵan qazaqtyń tuǵyrly tulǵa­larynyń biri, «Lenıngradtyq órenim!» atty patrıottyq óleńniń avtory – uly Jambyl Jabaev. Bizge málim derek boıynsha, qazir Astrahan, Qazan, Kalınıngrad, Habarovsk, Ýfa, Chelıabi, Volgograd, Nıjnıı Tagıl, Kemerov, Qorǵan, Krasnoıarsk, Lıpesk, Nıjnıı Novgorod, Salavat, Sterlıtamak, Groz­nyı qalalarynda Jambyl Jabaev kóshesi bar. Uly jyraýdyń ataq-dańqy aıaldaǵan óńir­diń biri – ejelgi Sankt-Peterbýrg qala­sy. Munda da Jambyl atyna kóshe berilgen jáne sol kóshede jyr alybynyń eskertkishi tur. Bul – qaharly soǵysta qala qorshaýǵa túsken kezeńde barsha jurtqa «Lenın­grad­tyq órenim!» dep jalyndy sózimen dem bergen qart aqynǵa olardyń bildirgen ıgi qurmeti. Oraıly sátti paıdalanyp, Sankt-Peter­býrg óńirindegi qazaqstandyqtarǵa qatysty keıbir belgiler týraly da habardar ete óteıik. Budan birer jyl buryn Qazaqstan elshiliginiń qoldaýymen «Nevskıı pıatachok» dep atalatyn alaqandaı aralda soǵys jyl­darynda jan alyp, jan berisken qantógis shaıqasta qaza tapqan qazaqstandyqtar qurme­tine eskertkish tas qoıyldy. Sondaı-aq Lenıngrad qorshaýynyń qurbandary kó­birek jerlengen ataqty Pıskarev zırat-keshenindegi otandastarǵa eskertkish taqta ornatyldy. Aleksandr Matrosovtyń erligin qaıtalap, ambrazýrany keýdesimen japqan Keńes Odaǵynyń Batyry Sultan Baıma­ǵambetov Lenıngrad oblysynyń Kırov aýdanyndaǵy Sınıavıno kentinde jerlengen. 2001 jyly Kırov qalasyndaǵy ekonomı­kalyq gımnazııaǵa Sultan Baımaǵambetov esimi berildi, qazir osy bilim uıasynyń aldynda onyń eskertkishi tur. Sankt-Peterbýrgte Keńes Odaǵynyń Batyry Álııa Moldaǵulova atynda da kóshe bar. Sondaı-aq, birer jyl buryn osyndaǵy qandastary­myzdyń atsalysýymen Reseı Geografııa qoǵamy ǵımaratynyń qabyrǵasyna Shoqan Ýálıhanov sýretiniń saltanatty jaǵdaıda ilinýine ózimiz de kýá bolyp edik. Sankt-Peterbýrgte Jambyl atyndaǵy kóshe 1952 jylǵy 15 jeltoqsanda paıda bolypty. Ol buryn Leshtýkov tuıyq kóshesi dep atalǵan. Leshtýkov degen Elızaveta pat­shaıym­nyń leıb-medıgi Jan-Arman Lestok eken. Oǵan osy mańaıdaǵy jer ýchaskesi XVIII ǵasyrda berilipti. 90-shy jyldardaǵy keńes­tik ataýdan arylý naýqany kezinde Jambyl kóshesine de onyń burynǵy tarıhı atyn qaıtaramyz degen áreketter bolǵan. 1998 jyly kóshe birer kún Leshtýkov degen kóne atymen de atalǵan. Alaıda, mundaǵy qandas­tarymyz kóshege Jambyl atyn qaıtarý jolynda este qalarlyqtaı eńbek atqardy. Topo­nımıkalyq komıssııanyń qaladaǵy Jam­byl kóshesine eski esimin oraltyp, al Jambylǵa soǵys jyl­darynda Lenıngradty qorǵaýmen baılanysty estelik belgiler kóbirek kezdesetin Kırov aýdany mańynan bir kóshe bereıik degen usynysyn otandas­tarymyz qabylda­mady. Sóıtip, Sankt-Peterbýrgtegi alpys jylǵa jýyq tarıhy bar Jambyl kóshesi osylaı saqtalyp qaldy. 1999 jyly munda memorıaldyq taqta ornatyldy, onda bul kósheniń nege Jambyl atymen atalǵandyǵy atap kórsetildi. Sankt-Peterbýrg jáne Lenıngrad oblysy qazaqtary «Atameken» qoǵamynyń prezıdenti Sársenǵalı Quspanovtyń Jambyl esimin ornyqtyra túsý oraıyndaǵy osy eleýli eńbegi aqyn atyndaǵy kóshege onyń eskertkishin ornatý jolyndaǵy jumystarmen jalǵas­ty. S.Quspanov 2002 jyldyń bas kezinde qa­ladaǵy Ortalyq aýdanynyń basshysy V.­S.An­tonovqa hat jazyp, Jambyl Jabaevqa eskertkish ornatý múmkindigin qarastyrý jóninde ótinish jasady. О́tinishti qalanyń bas sýretshisi I.G.Ýralov jáne Syrtqy baılanystar komıteti qoldady. Al aýdan basshysy V.S.Antonov avtorǵa joldaǵan jaýap hatynda bul bastamany júzege asyrýǵa kómektes­tetindikterin bildire kelip: «Jambyl Jabaev esimi lenıngradtyqtar úshin qashanda qas­terli. Jambyldyń qorshaýdaǵy qala turǵyn­daryna arnaǵan jalyndy jyrlary qıyn-qystaý kezeńde lenıngradtyqtardyń júregin jyly shýaqqa bóledi, adamdardyń tiri qalýy­na kómektesti. Biz Sankt-Peterbýrgtiń Or­talyq aýdanynyń bir kóshesi Uly aqynnyń atynda ekenin maqtanysh etemiz», dep jazdy. Jambyl eskertkishin ornatý Sankt-Peter­býrg qalasynyń IýNESKO aıasynda atap ótiletin 300 jyldyq toıyna oraılas turǵan oqıǵa edi. «Atameken» qoǵamynyń prezıdenti S.Quspanovtyń sol kezeńde Qazaq eli basshy­lyǵyna jazǵan hatynan mynadaı joldardy oqýǵa bolady: «Reseıdiń kelesi jyldy «Qazaqstan jyly» dep jarııalaýy... Qazaq­stan­nyń irgeli el ekenin, irgeles memleket­terdiń oǵan arqa súıeıtinin de bildiredi. Osy bir ataýly sharaǵa el namysy úshin «Atameken» qazaq qoǵamy da qyzý ázirlik jumysta­ryna kirisip ketti. Jambyl babamyzdyń bıiktigi eki jarym metr bolatyn eskertkishin turǵyzýǵa jergilikti ókimet oryndary ruqsat berdi. Eskertkishtiń tuǵyryn ornatý úshin Jambyl kóshesiniń boıynan, qalanyń eń kórikti jerinen 2500 sharshy metrlik alań bólindi. Aqyn eskertkishin jobalaý jáne qurý jóninde komıtet quryldy. Oǵan aty álemge áıgili músin­shiler men sáýletshiler tartyldy...». Qazaqstan Prezıdenti N.Á.Nazarbaevtyń tapsyrmasyna baılanysty sol kezdegi Premer-Mınıstr I.Tasmaǵambetov 2002 jylǵy 10 jeltoqsanda Úkimettiń «Reseı Federasııa­synyń Sankt-Peterbýrg qalasynda Jambyl Jabaevqa eskertkish ornatý týraly» qaýly­syna qol qoıdy. Bul qu­jatta: «Qazaqstan Res­pýb­lıkasynyń Mádenıet, aq­parat jáne qoǵamdyq kelisim mınıstrligi múddeli taraptarmen birlesip, Sankt-Peterbýrg qa­lasynda Jam­byl Jabaev­qa eskertkishti jobalaý, da­ıyndaý jáne qoıý, sondaı-aq, irgeles aý­maqty kórkeıtý jónindegi másele­lerdi sheshsin», dep jazyldy. Jambyl eskertkishi 2003 jylǵy 30 mamyrda Qazaqstan Prezıdenti N.­Á.Na­zar­baevtyń qa­ty­sýy­men sal­­­tanatty jaǵ­daı­da ashyl­dy. Bul eskertkish Qa­zaq­stan hal­qynyń Sankt-Peterbýrg qala­synyń 300 jyldyǵyna tartqan syıy edi. Eskertkishti I.Repın atyndaǵy Jıvopıs, músin jáne sáýlet ınstıtýtynyń fakýltet dekany, kafedra meńgerýshisi, Sankt-Peter­býrg Sýretshiler odaǵynyń músinshisi Valentın Sveshnıkov, qazaqstandyq belgili músinshi Baqytjan Ábishev jáne Reseıdiń eńbek sińirgen sýretshisi, sáýletker Felıks Romanovskıı syndy avtorlar ujymy ázirledi. Aqyn eskertkishiniń dúnıege kelýine atsa­lysyp, kómek kórsetip, qoldaý jasaǵan Qazaq­stan men Reseıdiń janashyr azamattarynyń aty-jónin túgel tizbeleý múmkin emes, árıne. Alaıda, olardyń árqaısysy Jambyldaı jyr alybynyń tas tulǵasynyń Neva jaǵasynda boı kóterýi úshin júrekteriniń jomart jylýyn jetkize bildi. Sol kezde toqsannyń beseýine kelgen dana Jambyldyń lenıngradtyqtarǵa arnaǵan dańqty óleńi 1941 jylǵy 6 qyrkúıekte «Lenıngradskaıa pravda» gazetinde jarııalandy. Eki kúnnen soń Lenıngradtyń áıgili qorshaý-qursaýy bastaldy. 900 kún boıy jaý qama­ýynda qalǵan qala kóshelerinde Jambyldyń sýreti men óleńi ilýli turdy. Sóıtip, osyndaı syn saǵatta, el basyna kún týǵan sátte Jambyl Jabaevtyń jalyndy jyry barsha lenıngradtyqtarǵa qazaq jurtynyń qorshaý­daǵy halyqqa arnaǵan senimdi sózi, qol sozǵan qaıyrymdy kómegi bolyp sezildi... Pıterdiń uıadaı bir gúlzarynda, ózi attas kóshede Jambyl aqynnyń qoladan quıylǵan tutas tulǵasy boı túzep tur. Eskertkishti qazaqtyń kıiz úıi pishininde jasalǵan jeti temir qanat qorshaǵan. Beınebir aǵash keregeli, kıiz úzikti qazaq aýylyna kirip kele jat­qandaısyz. Sizdi qolyna dombyrasyn kólbeı ustaǵan Jambyl baba «qarsy alady». Syl­dyraı aqqan bulaq sýy, baıaý aspandaǵan sýburqaq. Granıt jaqtaýǵa júz jasaǵan jyr alybynyń ǵasyrdan ǵasyrǵa jetken «Lenın­gradsy, detı moı! Lenıngradsy, gordost moıa!» degen ólmes, óshpes sózderi jazylǵan. Serikqalı BAIMENShE, «Egemen Qazaqstan» – Máskeýden. Máskeý-Sankt-Peterbýrg-Máskeý.