Sodan mıshyǵymyzdyń bir túkpirinen «Qazanyńa tas tústi me sózi qaıdan shyqqan?» degen saýal bas kóterip, maza bermeı qoıǵany. Dereý indete izdeı bastadyq. Áýeli júginetimiz áleýmettik jeli ǵoı. Aqtaryp kórsek, «Sút tasyp ketpeý úshin qazan betine aǵash qasyq qoıyp qoıyńyz, biraq qasyǵyńyz tez isten shyǵady» nemese «Qazan tasymasyn deseńiz, ydystyń syrtyn maılap tastańyz» degen saqaýlanǵan «jaýaptan» ózge jarytymdy eshteńe tappadyq. «Qazanǵa tas salý» degenniń sorabymen osy kúni umytyla bastaǵan «tasqoryqty» da tóńirektep kórgenbiz. Onyń da qısyny joq tárizdi. О́ıtkeni, ol malta tasty otqa ábden qyzdyryp alyp, ydystaǵy sútke salyp qaınatý, sútti tez pisirý. Sony babalarymyz «qoryq» nemese «tasqoryq» dep ataǵan. Al bul jerde qaınamaý, qaınatpaý aıtylyp tur ǵoı. Aqyry, alystan izdegen joǵymyz jaqynnan tabyldy. Birde sháı ishe otyryp: «Osy qazanyńa tas tústi me?» degendi ne úshin aıtady?» dep anamnan surap qalyp edim, ol kisi op-ońaı aıta saldy. Sóıtsek, babalarymyz ydystaǵy sútti qaınatý úshin de, qaınatpaý úshin de tasty qoldanypty ǵoı. Anam aıtady: «Baıaǵy ájelerimizdiń kórgeniniń bári beınet qoı. Ol kezde jer oshaqtyń basynda alynbastaı qylyp ornatatyn jalǵyz qazan turady. Et te sonda, sút te sonda pisedi. Sýdy da álgi qazanǵa qaınatady. Qazaq qatynynyń kóp kúni ot basy, oshaq qasynda qazan tazalaýmen óter edi ǵoı. Aýyl-úı bolǵan soń áıeldiń qazan-oshaqtan basqa da qyrýar sharýasy bar emes pe. Mysaly, otty jaqsylap jaǵyp, qazanǵa quıǵan súti endi pisti-aý degende úı jaqtan sharyldap balasy jylaıdy, aqyryp baıy shaqyrady, ne taǵy, sondaı tura júgiretin jumys shyǵa qalady. Ne isteýi kerek? Tastap ketse sút tasyp, tógilip ottyń basy kóńirsip ketedi. Barmaýǵa amaly joq. Mine, sondaı kezde qazanǵa tas sala salyp, betin jaýyp kete berý – qazaqta atam zamannan bar ádis. Erterekte ár oshaqtyń basynda on jasar balanyń judyryǵyndaı jumyr tastar daıyn jatady. Álgindeı qysyltaıań kezde sol tasty «bismılla» dep, sýǵa bir shaıyp jiberip qazanǵa tastaı salady. Sodan tipti bir saǵattan soń aınalyp kelse de, beti jabyq qazan búlkildep qaınaı beredi. Tasyp-tógilip ketý degen joq. Bul tasty tek sút qana emes, kóbigin bir qalqyp alǵan soń etti asyqpaı pisirý úshin de qazanǵa salyp qoıady. Muny jas kezimizde ózimiz de talaı kórdik. Mine, álgi «Qazanyńa tas tústi me?» degenniń mánisi osy». Sóıtip, jasy seksenge taıaǵan anam oıda joqta kópten tappaı júrgen joǵarydaǵy sózdiń jumbaǵyn sheship bere salǵany. Sol sátte mektepte oqý ozaty atanyp júrgen Nurlym qyzym: «Áje ol fızıka zańdylyǵy ǵoı. Fızıka degenimiz – tabıǵattyń alýan túrli qubylystary men tájirıbege negizdelgen ǵylym. Jańaǵy aıtqanyńyz Nıýton zańdarynda baıaǵydan bar. Eger suıyqtyqqa temir sharık salyp qoısa, ol belgili bir gradýstan asyp qaınamaıdy» dep zýyldatyp, termodınamıkanyń, termostattyń «qasıetterin» birtalaı aıtyp tastady. Nemeresiniń sózin sońyna deıin tyńdap alǵan anam: «Ájelerimiz fızıkany bilmese de, qazandy qalaı tasytpaýdy, qazan-oshaqtyń basyn taza ustaýdy Núıtonyńnan artyq bilgen», dep bir-aq qaıyrdy. Áńgimemizdi osy tustan túıindeýdi biz de jón kórdik.
Tólegen JÁKITAIULY Sýretti túsirgen Áıgerim Begimbet