Konstıtýsııalyq sottyń mańyzy zor

Kópshiliktiń kútip júrgen úmitteri aqtalyp, el arasynda tal­qyǵa túsip úlgergen biraz ózek­ti másele halyq nazaryna ashyq, aıqyn jáne qarapaıym til­men jetti. Árıne, osy aıtyl­ǵan qundy jaıttardyń túp mánin túsinip, der kezinde tıis­ti is-shara­lar qabyldap, jaýap­ker­­shilikpen ári nátıjeli is júr­gizsek, kóp jetistikterge je­týi­­miz aıqyn. Bul jumystarǵa tek mem­­­le­kettik uıymdardaǵy laýazym­dy tul­ǵalar emes, el bolyp bar­sha­myz­dyń atsalysqanymyz abzal.

Joldaýdaǵy erekshe qoldaý tapqan saıası jańalyqtyń biri – Memleket basshysynyń eli­mizde Konstıtýsııalyq sot qurý týraly usynysy. El Pre­zıdenti óz sózinde bul sheshimdi Qazaq­stan­daǵy túrli quqyq nor­ma­larynyń Ata Zańǵa sáı­kestigin Kons­­tı­týsııalyq keńes túsindire­t­inin, al azamattar osyndaı túsinikteme alý úshin bul memlekettik organǵa tikeleı júgine almaıtynyn bas­ty nazaryna alǵanyn aıtty.

Uzaq jyldar boıǵy quqyq qorǵaý, sot salasyndaǵy jáne zań shyǵarýshy ókiletti or­gandaǵy tájirıbeme súıene otyryp, Memleket basshysynyń dál qazirgi ýaqytta osy sheshimdi qabyl­daǵanyn qoldaımyn. Bári­mizge málim, Qazaqstan Kons­tı­týsııasynyń 1-babynda «Qazaq­stan Respýblıkasy ózin demo­kratııalyq, zaıyrly, quqyq­tyq jáne áleýmettik memleket retin­de ornyqtyrady, onyń eń qym­bat qazynasy – adam jáne adam­nyń ómiri, quqyqtary men bostan­dyqtary», dep bekit­ken. Al bul Kons­tıtýsııalyq qaǵıdattar buzy­l­ǵan jaǵdaıda kim bolsa da óz múd­desin qor­ǵaý maqsatynda Kons­tıtýsııa­lyq sotqa júginýge qu­qyly. Oqyrmanǵa túsinikti bolýy úshin Konstıtýsııalyq sot pen Konstıtýsııalyq keńestiń már­tebesine jáne atqaratyn min­­detteri men maqsattaryna keńi­rek toqtala ketken jón bolar.

О́kilettikteri boıynsha, Kons­tıtýsııalyq sot neǵurlym keń quzyretke ıe. Atap aıtqanda, zańdardyń ǵana emes, ortalyq jáne jergilikti organdardyń nor­ma­tıvtik-quqyqtyq akti­leri­­niń de Konstıtýsııaǵa sáıkes­tigin qarastyra alady. Al Konstı­tý­sııalyq keńes aldyn ala baqylaý jolymen zańdy kúshine enbegen normatıvtik-quqyqtyq akti­lerdi qaraıdy. О́z kezeginde Kons­tı­týsııalyq sot odan keıingi baqy­laý qyzmetin kóbirek júzege asyrady jáne zańdy kúshine engen normatıvtik aktilerdi qaraıdy.

О́tinish sýbektileri bo­ıynsha Konstıtýsııalyq sotqa jú­gi­netin sýbektiler kóp, eń bast­ysy, bul quqyq azamattar­ǵa beril­gen. Konstıtýsııalyq keńes­te sýbektilerdiń shekteýli toby ǵana bolady, ıaǵnı oǵan mem­le­ket­tik organdar men laýazymdy adam­dar ǵana kiredi. Sonymen qa­tar Konstı­tý­sııa­lyq sottyń már­te­besiniń aı­qyndalýy jáne sýdıa­­lardy­ saılaý tártibi ári qu­ry­­lym­dyq máseleleri de Konstı­týsı­ıa­lyq keńesten ózgeshe bolady.

Konstıtýsııalyq sottar shet memleketterde de bar. Atap aıtqanda, Konstıtýsııalyq sot 1920 jyly alǵash ret Aýstrııa­da paıda boldy. Ekinshi dúnıejúzi­lik soǵystan keıin Germanııa­da Konstıtýsııalyq sot qurylǵan. 1963 jyly Konstıtýsııalyq sot Iýgoslavııada, 1986 jyly Polshada, al 90-jyldardyń basyn­da Shyǵys Eýropa mem­le­ket­teriniń bárinde jáne Reseı­de Konstıtýsııalyq sot qu­ryl­­ǵan. Sol sııaqty 1991 jyly 16 jeltoqsanda «Qazaq­stan Res­pýb­lıkasynyń Memleket­tik táýel­sizdigi týraly» Respýblı­ka­nyń Konstıtýsııalyq Zańy­men Kons­tıtýsııany sot arqy­ly qorǵaý­dyń joǵary organy retinde Qazaq­stan Respýb­lıkasynyń Kons­tıtýsııalyq soty qury­lyp, óz jumysyn 1992 jylǵy 6 maýsymda «Qazaq­stan Respýb­lıka­synyń Kons­­tıtýsııalyq soty týraly» jáne «Konstıtýsııalyq sot isin júrgizý týraly» zań­dar qabyl­danǵannan keıin bas­tap ketken bolatyn. 1995 jy­ly 30 tamyzda Qazaqstan Respýb­lıka­synyń ja­ńa Konstıtýsııasy qabyl­da­nýy­na oraı jańa konstı­týsııa­lyq qa­daǵa­laý organy – Kons­tı­tý­sııa­­lyq keńes quryldy, soǵan baı­­la­nysty 1995 jyly Qazaq­­stan Res­pýblıkasynyń Kons­tıtý­sııalyq soty óz qyz­metin toqtatty.

Ramazan SÁRPEKOV,

Zańnama jáne quqyqtyq aqparat ınstıtýtynyń dırektory, Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri, zań ǵylymdarynyń kandıdaty