06 Qazan, 2017

Qazaqtyń tyıymdary

2532 ret kórsetildi

Bir zamandary qazaqtyń qate bas­paýyna halyq tyıymdary ólsheýsiz septigin tıgizgeni ras. Tipti turmys-salt tárbıesinde zań ornyna júrdi de­sek te, qatelese qoımaımyz. Úlken-ki­shi pendelikpen teris sóz aıtyp, teris qa­reket jasaǵanda artynan tyıym uǵym­daryn esine túsirip otyratyn bolǵan.

Tyıym sózderdi eskermegen adamnyń haı­ýan tirlikten bas tartpaıtynyn, sóı­tip, adamǵa tán kıe men quttan aıyrylyp, kú­náǵa batyp, kúnáhar bolatynyn aıtyp otyrǵan. Tyıymdy oryndamasa tárbıeniń qıyn bolatynyn tuspalmen de, tótesinen de eske salǵan.

Qazir sol tyıymdardy túkke turǵy­syz etkennen tapqan paıdamyz shamaly. Ese­sine, ata-anany ardaqtap, tý­ǵan jerdiń qa­sıe­tin uqpaı esirgender kó­beımese azaımaı tur. 

Tyıym sózder de ulttyń uly baı­­ly­ǵy. Babalarymyzdan jetken, danalardyń aqyl-oıynan týǵan tunyp turǵan qun­dy­lyq. Qatpar-qatpar asyl qazyna, fılo­sofııalyq baılam paıymdar.

Keı­de ózimizdiń ónegemizdi ysyryp qoıyp, talǵap taldamaı, tarazy basynda tekshep almaı, ózgeniń bir óresizine órek­pip baryp jabysatynymyz bar. Odan tapqan paıdamyzdan góri zııanymyz shashetekten. Sonyń bir mysaly, azat qazaqtyń ulttyq kıim úlgilerin áli kúnge bir qa­lypqa keltire almaı birimiz batystyń, ekinshimiz shyǵystyń, úshinshimiz taǵy bireýdiń qyzyl-jasylyn kıip, úlkenimiz jasarsaq dep, kishimiz ádemi bolsaq dep áýrelikpen kún keship júrmiz. 

Endi jaman ádet, jat pıǵyldan, teris minez, teksizdikten, jónsiz sózden, joly joq isten saq bolýǵa úıretetin tyıym sózderden dálel dáıek keltirip kórelik. Bul – tárbıe quraly urpaqtan urpaqqa jal­ǵasqan, búginginiń oqyǵan kitabyndaı, toqyǵan órmegindeı dúnıe dep bilemiz. 

«Betińdi baspa, jaǵyńdy taıanba», deıdi qazaq. «Betti bastym, Qatty sastym, Tu­ra qashtym, jalma-jan», demeıtin be edi Abaı? Uıattan bezip, jasaǵan arsyzdyq isi ashylǵanda, ne kúnáǵa batyp, ol jarııa tús­kende pende betin basady. Jaqty taıaný da, jaqsylyqtyń nyshany emes. Amaly quryp, aılasy taýsylǵan adam sol kúıge túsedi. Bul arada jaqsy yrym – árkimge baq, teris yrym – jat degendi uqtyrady.

Sony esińe saqta degendi de alǵa tartady.

«Jerdi sabama, jerdi tepkileme, kúldi shashpa», depti burynǵylar. Anaǵa teńeıtin jerdiń kıeli ekenin, ony tepkileýge bolmaıtynyn, kúldi shashý jaqsylyqqa aparmaıtynyn, onyń ústine burqyrap ústińdi shańdatatynyn, tynysyńdy taryltatynyn aıtady.

Ottan shyqqan kúlmen ket», degen sóz bar emes pe?

«Qudyqqa túkirme, ydysqa túkirme, kókke qarap túkirme, kók shópti julma», degen de qaǵıda bar. Qudyq sýyn bylǵasań, elge kesel keltiresiń, ydys-ty bylǵaısyń, kókke túkirseń túkirigiń tóbeńnen túsedi, kók shópti julý da kóregendik emestigin eske salady. Halyq arasynda «kókteı julyn» degen aýyr sóz bar. 

«Moınyńa jip salma, pyshaqtyń júzin jalama, tańdaıyńdy qaqpa, basyńdy shaıqama, ishegińdi, tabanyńdy tartpa»­ – bul sózderdiń de tamyry tereńde jatyr. Moıynǵa jip salý aram ólimge ıter­meleıdi dese, pyshaqtyń júzi tilińdi ke­sip ketedi, tańdaıyńdy taqyldatsań, ba­syńdy shaıqasań oqys oqıǵaǵa tap bo­lasyń, budan aýlaq bol degen emeýrindi esińe salady. 

«Jalǵyz aǵashty kespe, qustyń uıasyn buzba, atqa teris otyrma, urlyq qylma, zorlyq jasama, úlkenniń betinen alma, shashyńdy, tyrnaǵyńdy ósirme» – munyń bári de balalarǵa taptyrmas aqyl. Eger osyny ul men qyzdyń sanasyna sińirsek, teris qylyq, jat iske olar barmaıdy. 

Qyz – ulttyń uıytqysy, urpaqtyń – anasy deımiz. Burynǵy ájeler: «Qyzǵa qyryq úıden, qala berse qara kúńnen tyıym», degendi mánimen, mánerine keltirip aıtyp, sońyn er-azamattarǵa tirep qoıýshy edi. Sebebi áıel erge qaraıdy, er jerge qarasa ne bolatyndy maıdan qyl sýyr­ǵandaı etip jetkizip jatatyn. Muny kemeńgerlik demeı ne dersiń? 

Tekti urpaq osy tyıym sózderdi bul­jyt­paı oryndasa, ony aldyńǵy urpaq elep-eskerip, babalar taǵylymy dep oıy­na ornyqtyrsa symdaı túzý bolyp ósetinine bizdiń ımanymyz kámil. Mun­daı ataly uǵymdardy atan túıege júk dep aıasyn taryltpaı, burynǵydan qalǵan dana oılardy júıelep, tom-tom kitap jazsaq, urpaq úshin tárbıe quraly bolary sózsiz. Osy jaǵynan kelgende, qazaqtyń tyıym sózderi men sol sózderden tamyr tartatyn ordaly oılaryn zaman aǵymyna qaraı tańdap alyp kádemizge jaratsaq, tipti ul-qyz ósirip otyrǵan ár ata-ananyń qolyndaǵy quralyna aınalsa, qane. Tipti tórtkúl dúnıe elderiniń jaqsy qaǵıdalarymen qabystyryp, tyń ıdeıalardy týyndatyp, tuǵyryn myqtasaq quba-qup.

Biz kóbine ulttyq jádigerlerimizdi aıtýǵa barmyz da, ony qoldanýǵa kelgende salaqtyq tanytatynymyzdy joqqa shyǵara almaımyz. Mysalmen sóılegende de, ózimizden góri basqalardyń aqyldylaryna, ne tyıym sózderine júginý jaǵynan júıriktik tanytamyz.

Endeshe, ulttyq qundylyqtyń bir salasy sanalatyn tyıym sózderdi de qajetke jaratyp, jastardyń kókeıine qondyrsaq, utylmaımyz, utamyz. 
 

Sońǵy jańalyqtar

Elimizdiń 6 óńirinde joldar jabyldy

Oqıǵa • Búgin, 15:39

«Jasyl» aımaqta birde-bir óńir qalǵan joq

Koronavırýs • Búgin, 09:55

«Pfizer» vaksınasyn qansha adam saldyrdy

Koronavırýs • Búgin, 09:32

Uqsas jańalyqtar