«Adamzattyń ómirinen ádebıetti alyp tastasań qarý men syńǵyrlaǵan tıyndar ǵana qalady» degen Andreı Bıtovtyń sózi bar. Ádebıetshi qaýymǵa jattandy jáne eshkimge jańalyq bola almaıtyn sıtat. Biraq, buryn boljam, eskertý esebinde aıtylsa, búgin dáleldengen, aqıqatqa aınalǵan. Bizdiń elde (múmkin búkil jer sharynda) ádebıet qadirsiz. Sosyn syqyrlaǵan qarý men syldyrlaǵan tıyn ústemdik quryp tur. Al mundaı qoǵamda «ádebıet – ardyń isi» deseń kim senedi? Qadirsiz dúnıe árkimge bir qoljaýlyq. Eki sózdiń basyn quraǵany aqyn bolǵysy keledi. Qatardaǵy jazarman ózin uly jazýshy sanaıdy. «Jarlysy men baıy teń» degendeı, búgingi kúnniń klassıgi men haltýrshıgi teń. Nege? Sebebi haltýranyń pıary kúshti. Kúshikteı kishik, mysyqtaı pysyq. Jyl saıyn bir kitap. Pálen elge tárjima, túgen elde tusaýkeser. Al klassık klassık qalpynda. Elde. Eleýsiz... Byltyr bir aıtqysh dosymyz, «Ádebıet – pıardyń isi» dep kúldirgen. Etimiz ólip ketkendik qoı, áıtpese, jylaıtyn-aq dúnıe...
Baıaǵyda Evneı Bóketovtiń Kanadaǵa barǵan jolsapar ocherkin oqyǵanym bar. Bul «Kanada sapary» jetpisinshi jyldardyń aıaǵy, sekseninshi jyldardyń basy bolsa kerek. Sol maqalada avtor kitap dúkeninde bolǵanyn jáne sol dúkende klassıkalyq ádebıet sóreniń sońynda, shań basyp jatqanyn aıtady. Al sóreniń betinde turǵan detektıv pen jyltyr muqabaly kitaptar kanadalyqtardyń rýhanı azyǵyna aınalypty dep qynjylady. 20-30 jyldan keıin bizge de arzanqol, jyltyr muqabaly kitaptardyń kelerin Evneı kókemiz sezdi me eken? Sezse de senbegen shyǵar...
О́tkende belgili synshy Jansaıa Jarylǵap aǵammen jolyǵyp, jópeldemede ádebıet jaıly birer aýyz sóz almasyp úlgergen edik. «Biz qalalyq ádebıet jasaı almadyq. Sosyn jastarymyz sheteldiń týyndylaryn oqıdy» dep edi. Qalalyq ádebıet degen ne? Jalpy ózi qalada ádebıet degen bar ma? Bar bolsa ol qandaı ádebıet? Sol kezdesýden beri osy týraly oılanyp júrmin. Biraq, mıym jeter emes… Orystardyń alpysynshy jylǵy aqyndary jata ma qalalyq ádebıetke? Joq, jatpaı ma? Menińshe qalalyq ádebıet báribir qalyptaspaıdy. Ol týýy múmkin. Baýyrjan Momyshuly aıtpaqshy, «batyrdy sıtýasııa jasaıdy». Ádebıetti de.
Dúnıedegi ne jaqsynyń bári qansha ǵasyr ótse de, shań men saz balshyqta qansha jatsa da kezi kelgende jarqyrap shyǵady. Quddy mıllıon jyl jer astynda jatqan almas sekildi. Quddy jertólede ondaǵan jyldar saqtalyp, baptalyp shyqqan sharap sekildi. Quddy ondaǵan ǵasyr eleýsiz jatyp, jaryqqa shyqqan Kúlteginniń bitiktasy sekildi. Mysyrdyń «Adam ýaqyttan qorqady. Ýaqyt pıramıdalardan» degen maqalyndaǵydaı ýaqyttyń ózi qorqatyn ádebıetke baǵa jete me?..
Aq óleńniń aty jat
Bir-birine uqsamaıtyn aqyndardyń kóp bolǵany jaqsy, árıne. Biraq men eshkimge uqsamaýym kerek dep alaǵaılap adasý baryp turǵan aqymaqtyq, menińshe. Maqsatty túrde basqa forma izdeý, teńeýge basqalaı telý, basqasha oılaý – poezııada jańalyq asha almaıdy. О́ıtkeni muny seniń adamdyq bolmysyń, sanań jasady. Poezııa – beısanaly, tylsym dúnıe. Mysalǵa, Júkel Hamaı aǵam «aqynnyń óleń jazyp otyrǵandaǵy býynan janynda turǵan áıel júkti bolyp qalýy múmkin» dep jazdy birde. Men osyǵan qulaı sendim. О́ıtkeni óleń jazyp otyrǵan sáttegi býsanǵan haldi budan artyq áspettep, jetkize almas edim óz basym. Naǵyz óleń qalaǵan formańa túspeıdi. Tússe – túsik!
Árıne óleńdi qoldan quraıtyndar bar. Hosh, qurasyn. Biraq, mýzykasyn qaıtesiń? Mýzykasy joq óleń kemtar dúnıe. Onyń ústine qazir óleń quraýǵa qabilettiler kóp. Sonyń bári aqyn ba? Mysaly ol, bir oqıǵany óleńdetip qurap berdi delik. Ol poezııa ma? О́z túsinigimde el sensiz de biletin dúnıeni óleńge salyp (aıtyskerler sekildi) aıtý poezııa emes. Kerisinshe, el sezbegendi sezip, el aıtpaǵan ushqyr oıdy qara sózben aıtýdyń ózi poezııa!
Eshkimge uqsamaý degennen shyǵady. Qazir bizdiń qatarlastardyń deni aq óleńge áýes. Eshkimge uqsaǵysy kelmeıdi. «o, aǵash» dep qoıyp, ómirden baz keshkenin aǵashqa aıtady aq óleńmen. Muqaǵalıdyń «jas qaıyńynan» keıin oǵan qalaı súısinesiń? Onyń ústine ejigeıdeı ezilgen, ekpinsiz, uzaqsonar bir yńyl. Osyndaı sátte aq óleńge ishki qarsylyq paıda bolady. Ashyp aıtaıyq, búgingi aq óleńge ishki qarsylyq. Áıtpese aq óleńniń túp atasy sanalatyn túrkiniń qýatty jyryn bir kisideı súıemiz. Mysalǵa, «Kúndiz otyrmadym,tún uıyqtamadym» degen Kúltegin jyrynan bastap, jyraýlar poezııasyndaǵy aq óleńde min joq. Biraq bizdiń býyn jazyp júrgen aq óleń ekeýiniń arasy jer men kókteı. Babalarymyzdyń jyryn baltalap buza almaısyń. Mysalǵa Qaztýǵannyń myna óleńin qarańyz:
Arǵymaqtyń balasy
Aryǵan saıyn tyń jortar.
Arqamnan qosym qalar dep,
Aq darııa tolqyn kúsheıter.
Quıryǵyn kún shalmaǵan balyǵym,
Ortamnan oıran salar dep
Dospambetke qarańyz:
Eki arystap jaý shapsa,
Oq qylqandaı shanshylsa,
Qan jýsandaı egilse,
Aqqan sýdaı tógilse,
Betegeli Saryarqanyń boıynda,
Soǵysyp ólgen ókinbes.
О́leń be? О́leń! Poezııa ma? Poezııa! Aq óleń osyndaı bolsa alalap nemiz bar?
«Alpysynshy jyldary da aq óleń jazǵandar kóp bolypty ǵoı, solar nege oqylmaıdy búgin? Qazir aq óleń jazyp júrgenderde keıin joq bolyp kete me?» degen aqyn inim alań kóńilmen. Dospambet, Qaztýǵandardaı bolsa máńgi oqylady ǵoı. Alpysynshy jyldardy qaıdam, bizdiń zamandastardyń aq óleńinde qýat joq. Kerisinshe bitpeıtin bir muń.
Aq óleń ataýynyń ózi kelimsek, kirme eken. Buryn buny aq óleń dep alalamapty. О́leń dep qana ataǵan. (О́ıtkeni ol shynymen О́leń bolǵan). Aq óleń degen ataý aǵylshynnyń blank (uıqasty óshirý, joǵaltý) degen sózin fransýzdardyń blanch (aqtaý) dep aýdarýynan ketken jańsaqtyq eken. Osy qate tárjima fransýzdan orysqa, orystan qazaqqa jetken. Jáne eýropasha aq óleńdetý paıda boldy bizde.
Ispan aqyny Horhe Padron aıtypty, biz uıqastan áldeqashan ótip ketkenbiz dep. Sóıtsek eýropalyq aqyn bitken aq óleń jazady eken de, TMD elderi ǵana uıqasqa uıyp otyr eken. Buǵan bola namystanaıyq pa? Joq. Japondar haıkýin dáriptegendeı qara óleńdi saqtap, aq óleńdi baptaý kerek. Eger óleńniń mýzykasyn, ekpinin saqtaı alsań uıqasty «óltirýge», «joıýǵa» bolady. Kúltegin, Dospambet, Shalkıiz, Qaztýǵan, Buqar… Jumeken, Temirhan, Júkel aǵalarymyzsha.
Bilgishsindi demeńiz, túısik tanymymyz osylaı sóılep turǵan soń aq qaǵazǵa aqtaryldyq.
Janat JAŃQAShULY
Qaraǵandy
