18 Sáýir, 2018

Jany aýyrǵannyń janyn uqsaq qoı

301 ret kórsetildi

Adam úshin densaýlyqtan artyq ne bar?! Basyń aýyryp, baltyryń syzdaǵan kúni qý janyń qýyrdaq bolady. Emhanaǵa barasyń. Móndi-móndi bolyp dárigerdiń aldynda otyrasyń. Keıde sol dárigerge jetýdiń ózi muń.

Turǵylyqty jerińe bólingen emdeýshi dárigeriń bolmaı qalsa bir-birine silteıdi. Qazir shaǵyn otbasylyq emhanalar shyqty. Emhanalardyń kóbinde ýchaskelik dárigerden ózge salalyq mamandar, qural-jabdyqtar kemshin ekenin nesin jasyramyz. Aldymen ana jerden, myna jerden alasyń dep, ókirtip dári jazyp beredi. Analızdi ótkizseń – ol da basqa jaqta tekseriledi. Apparatqa túsý kerek bolsa, qolyńa bir japyraq qaǵaz ustatyp, túgen emhanaǵa bar deıdi. Sonda barasyń, qaıtyp kelesiń.

Jaqynda jaqynymyzdyń qan qysymy kóterilip, otbasylyq dárigerlik ambýlatorııa­syna (JShS) bardyq. Ýchaskelik dáriger tek­serd­i. Salalyq maman qajet bolyp, kelisim bar ózge emhanalarmen sóılesti. Astanadaǵy №6 kóp­salaly emhana kardıologyna baryp tek­serilý úshin qolymyzǵa joldama ustatty. Eńseli ǵımarattyń tabaldyryǵyn attap kardıo­log dárigerdiń bólmesine barsaq, medbıke jumys ýaqyty aıaqtalyp, ketip qalǵanyn aıtty. JShS-daǵylar tirkeý bólimine habarlasqanda, jumys istep jatqanyn aıtqan edi. «Bul qalaı?» degenimizde, medbıke ony tirkeý bóliminen bilýdi eske saldy. Ondaǵylar kestege qarap kar­dıo­log dáriger 16.30-ǵa deıin jumys isteı­ti­nin alǵa tartty. Osy aralyqta JShS-ǵa habar­­las­qanymyzda, olar da osyny qýattady. Keıin tirkeý bólimindegi qyz dárigerdiń 15.00-ge deıin isteıtinin tilge tıek etip, alǵashqy sózi­nen jaltaryp shyǵa keldi. «Sonda kimge sene­miz?» deımiz. «Nemene, shý shyǵaraıyn dep tur­­syz­dar ma?» dep qoıyp qaldy. Qoldaǵy jol­­da­­ma­ny baı­qaǵan soń, «Mundaı qaǵazben qa­­byl­­daý máselesin dárigerdiń ózi sheshedi» dedi. 

Jany men táni aýyrǵan adam emhanaǵa shý shyǵarý úshin emes, shıpa alý úshin keletini belgili. Nesin jasyramyz, sońǵy kezde emhanalardaǵy aq halattylardyń kóp jaǵdaıda selqostyq tanytatyny oılantady. Ýchaskelik dáriger kardıologtyń qorytyndysynsyz keı dárilerdi bere almaıtynyn aıtqan edi. О́zge kardıologtyń bar-joǵyn surastyrsaq, bolmaı shyqty. Bar kardıologtyń ózi talonmen qabyldaıtynyn estigen soń, talon beredi degen esikti qaǵaıyq. 

Ondaǵy otyrǵan azamatsha ımanjúzdi bolyp shyqty. On kúnsiz talonnyń bolmaıtynyn aıtyp, biraz máselelermen bólisti. Aıtalyq, jeke ambýlatorııalarǵa da talon bólinedi eken. Biraq ony der kezinde alý jaǵy kemshin kórinedi. Osydan syrqattar zardap shegetinin jasyrmady. Bul «reformanyń» jurtty sabyltyp qoıǵanyna ókinish bildir­di. Emhanadaǵy azamattardy turatyn jerin­degi jeke ambýlatorııaǵa jiberýdiń arǵy jaǵyn­da úlken emhanalardaǵy kezekti azaıtý turǵa­nyn da búgip qalmady. JShS-dan buryn tirkel­gen irgeli emhanaǵa qaıta oralý jaıyn qozǵaǵa­ny­myzda, onyń da talaby bar ekenin alǵa tartty. 

Jalpy, jeke ambýlatorııalar qajet shyǵar. Biraq mekemeniń bári salalyq mamandarmen tolyq qamtamasyz etilmeı otyrǵany ras. Ondaı mamanǵa qol jetkizgenge deıin syrqat adamnyń densaýlyǵy nasharlaı berse, tipti keıin onyń aıaǵy zalalǵa soqtyrsa qalaı bolady degen kúdigimizge aq halatty abzal jandar «Jedel járdem bar emes pe?» dep tóte jol kórsetti. Sol arqyly jatyp em alýǵa bolady eken. Keıde olardyń da qashqaqtaıtyny bar. Bul «Kónseń osy, kónbeseń aqylyǵa bar degendi» meńzep tur ma degen oıǵa batasyń. Janyńa syrqat batqanda dárigerlermen aıtys-tartysqa túspeı qoımaısyń. Sondaı kezde olardyń da júıkesi juqarǵandyqtan shyǵar, qarsy ýájderin bildirip, aılyqtarynyń azdyǵyn aıtyp, muńdaryn shaǵady. Osy jerge kelgende olarmen tirese berýdiń jóni joq ekenin uǵasyń.

Qaı emhanaǵa barsań da qabaǵy túsip, bul ne sumdyq dep júrgen úlken-kishini, bala arqalaǵan anany kóresiń. Tekserilip, em alýdy árdaıym esine salyp otyratyn emhanaǵa tirkelgen shendi men sheneýnikter qarapaıym jurt qaralatyn, qarbalasy kóp oryndarǵa, aldyn ala eskertpeı, Aıaz bı sekildi bas suqsa ǵoı, shirkin. Sonda bylaıǵy halyqtyń halinen habardar bolar edi. Tipti joǵarydan bastalǵan reformalardyń «jemisi» osy ma deıtinine ımanymyz kámil. 

Dári de qymbattap barady. Resmı derekke súıensek, keıbir sozylmaly syrqattar qoldanyp júrgen dári 20 paıyzǵa ósken. Bir aqıqat, dárige qatysty daýdyń arǵy jaǵynda – ýaqtyly ótpeıtin tenderdiń jatqany der edik. Mundaı júıesizdikti durys jolǵa qoıatyn ýaqyt jetti. Endi emhana men aýrýhanaǵa bas dárigermen qatar, menedjer kerek degen másele qozǵalý ústinde. Bul quptaýǵa turady. Álemdik úrdis ekeni de daý týǵyzbaıdy. Biraq oǵan jetkenge deıin halyq densaýlyǵyn baqylaýdaǵy oralymsyzdyq, daıyndyqsyz turǵyndardy jeke ambýlatorııalarǵa ysyra salý erteń ókindirip júrmeı me? Iá, jekeshelendirý kapıtalıstik qoǵamnyń damý zańy deıik. Biraq sol qoǵamnyń tuǵyry – halyq ekeni aqıqat. Endeshe bul saladaǵy sóz ben istiń alshaqtyǵyn ashyq aıtyp, halyqty sabyltpaı emdeý isin bir arnaǵa salatyn kez jetken tárizdi. Álde reforma rettelgenshe, halyqqa aýyrmaı júre turyńdar deımiz be? Qalaı desek te, jany aýyrǵan jannyń janyn túsingenge ne jetsin. Ony basynan ótkender ǵana uqsa kerek. О́zgeler de túsinip, túısinse, urpaqqa jasalǵan jaqsylyq bolar edi.

Súleımen MÁMET,
«Egemen Qazaqstan»

Sońǵy jańalyqtar

Jetim kórseń, jebeı júr

Aımaqtar • Keshe

Ar aldynda arylý

Rýhanııat • Keshe

Talanttar Otanyn tastap ketkende...

Rýhanııat • Keshe

Kedeı elderge kómek

Ekonomıka • Keshe

Ǵasyr ájimi

О́ner • Keshe

Ǵazymbektiń ǵazız beınesi

Aımaqtar • Keshe

Almatyǵa jaryq qaıta berildi

Aımaqtar • Keshe

Uqsas jańalyqtar