11 Mamyr, 2018

Ánshi men sánshi

376 ret kórsetildi

«Alystan sermep, Júrekten terbep, Shymyrlap boıǵa jaıylǵan» dep danyshpan Abaı ardaqtaǵan qazaq ániniń zamanǵa saı áýen ǵoı delinetin qazirgi keıbir sarynyn túsinip, túısinýdiń ózi qıyndap bara jatqandaı. Tipti ondaı «dúnıeler» dý men shýyldyń, ár jerge «telinip» júrgen shoýdyń sheńberindegi shermendedeı seziledi.

Talap bolmaǵan jerde talǵamnyń álsi­reıtini tárizdi, úı men túzde ulttyq mán-máneri kem álgindeı saryn sarnaı bergen soń, tyńdaýshy da myqty án osy eken dep qala ma, qol soǵa salýǵa, tipti suranys jasaýǵa ázir turatyndaı kórinedi. Sony paıdalana ma, álde bary sol ma, keıbir ánshi atalyp júrgender halyq qandaı ándi qajet etip otyr demeı, tehnıkanyń «kómegimen» zaý­lata beretindeı. Shyndyǵyna kelgende, án ánshige jarnama emes, tyńdaýshynyń jan dúnıesine jol taba bilýi tıis. Jurttyń kóńil kúıin tap basyp, jabyrqap otyrǵandy jadyratyp, kóńiline nur quısa, qulaq quryshyn qandyryp, sezimin sergitse, mine, óner dep osyny aıtsa kerek. Keıde jarnamasy jer jarǵan konsertke barsańyz, sahnada «óli» daýyspen án salyp júrgendeı kólbeńdegen keıiptegi ánshini kóresiz. Tarsyl-gúrsil aspaptardyń úni esten tandyrady. Árıne, bul ýaqytqa qaraı jastarǵa jaǵar, al úkili úmitpen barǵan úlkenderdi rıza ete qoıar ma?

Osyndaıda esińe saharany sahna etken, qoldaǵy bar «qarýy» dombyra bolǵan naǵyz tiri daýys ıeleri, ult ánshileri eske túsedi. Olardyń úni alty qyrdyń astyna estiledi eken. Bala kezimizde aýyldyń kónekózderi ánshi Ámire Qashaýbaevtyń Alataýdyń baýraıyndaǵy ataqty Qarqara jaılaýyna kelip án salǵanyn, qaınap shyqqan bastaýdyń zámzám sýyndaı taza úni shyńdy jańǵyrtqanyn tamsana aıtatyn edi. Keıin Jarqyn Shákárim sol Ámire ánderin taýyp ákelip, qazaqqa tyńdatqanda, uly Júsekeń – Júsipbek Elebekov asylyn egilip turyp eske alyp, arasynda ún qosqanda álgi kónekózder sóziniń aqıqat ekenine kóz jetti. Odan keıingi jeztańdaı ánshilerimiz Kúlásh Baı­seıitova, Ǵarıfolla Qurmanǵalıev, Manarbek Erjanov, Rábıǵa Esimjanova, Roza Baǵlanova, Ermek Serkebaev, aramyzda júrgen bolmysy bólek óner tarlandary – Bıbigúl Tólegenova, Nurǵalı Núsipjanov, Eskendir Hasanǵalıev, ózge de týma talanttar keri tartqan keńestik zamanda top jaryp, bolmaıdy degendi boldyrdy. Tolmaıdy degendi toltyrdy. Sóıtip ultyn tanytty. Jasyratyny joq, sol alyptardyń dara da dana jolyn keı tusta, alda aıtqanymyzdaı shoý qýǵandardyń rııasyz jalǵaýy bylaı tursyn, jar basyna aparyp qoıǵandaı áser qaldyrady. Nege deısiz ǵoı, keıbir konsertter qazaqtyń dombyrasynsyz ótip júr. Ol az deseńiz, qazaq radıosy men telearnalar da ult rýhynyń qazynasy sanalatyn ulttyq aspappen súıemeldenetin jaýharlarymyzdy sıreksitip bara jatqandaı.

Kesh ótkizý jaǵyna kelgende sol ulttyq aspapta óner kórsetetinder kóp umtyla qoımaıtyny baıqalady. Aıtalyq, qazaq ániniń týyn kótergen jaqsylardyń birazynyń kózin kórip, tálimin alǵan, úni óren, maqamy maqpal, bolmysyn halyqty qalyptan aýytqytpaı sap altyndaı saqtap kele jatqan Qaırat Baıbosynovtyń óner keshin qashan ótkizgenin eske túsire almadyq. Biraq dara ánshige sara kóńil jurttyń iltıpaty qashan da bólek ekeni málim. Ultyna Táńir syılaǵan talant sony biledi. Bilgen soń kem talanttardaı jarnamaǵa kóp jolaı qoımaıdy. Áıtse de zamandy jeleý etip, ult ánin jeńil áýenniń jeteginde álsiretýge bolmaıdy. Qazir ózge jurttarmen mıdaı aralasyp jatyrmyz. Qaýmalap ósip kele jatqan urpaq ta barshylyq. Olar álgindeı tehnıkanyń kómegimen jazdyrǵan «óli» daýyspen aıtqandarǵa qarap, «Qazaqtyń áni osy bolǵany ma?» der me eken dep qınalasyń. О́z urpaǵymyz solardyń sońynda ketip, ol kele-kele ornyǵyp qalsa, bul naǵyz ónerge keshpes qııanat bolary haq. О́tken ǵasyrdaǵy qazaq rýhanııatyn joǵary baǵalaǵan álemdik zııalylardyń sózi de jalǵan bolyp qalatyndaı kórinetini bar. Tabıǵılyqtan aýlaq, aıqaı-shýy kóp án degenderdiń sózi de ońyp turǵan joq. «Kóziniń qaralyǵy qaraqattaı, Sózi bar aq qaǵazǵa jazǵan hattaı,.. Kóterip alaqanǵa otyrsań da, Bilinbes aýyrlyǵy bir mysqaldaı» (Estaı) bolyp kelmeıdi, «Tarylady demim keıde, Seni oılaǵan kezde. Túsem túsiniksiz kúıge, Bosat meni lezde. Qanshama bos sóz, Arada bolmaıdy olsyz. Eı! Baby! Ǵashyqpyn saǵan es-tússiz» – búgingi ǵashyqtarǵa arnalǵan án sózi osy.

Qazir ánshilerdiń kóbi ánshiden góri sánshi deýge keledi. Sahnaǵa shyqqandaǵy kıimderi qazaq talǵamyna kelmese de, keremet, kózdiń jaýyn alady. Biraq aýzy jybyrlaǵanymen «óli» daýysy kóńildi kónshitpeıdi. Jaryq sónse bitti deı ber. Eń soraqysy, halyqtyń iltıpatyna bólengen keıbir keremet ánderdi dáýirge qaraı qulpyrtamyz dep qurdymǵa jiberetini ókindiredi. Buǵan bir tyıym bolmasa bolmaıdy. Qazir ánshi bolý ońaı tárizdi. Bul kele-kele shyn talantty, ıaǵnı naǵyz ánshini shańǵa kómip, sánshini alǵa ozdyryp jiberýi kádik. Eger oǵan jol bersek, azat eldiń óneri shoýdyń shylbyrynda ketip, alyptar salǵan sara jol kómeskilenip, keıin ańyzǵa aınalýy da ǵajap emes. Ulttyń rýhanı qundylyǵy sanalatyn án óneriniń ulttyq úlgisin óz qalybynda jańǵyrtý qajettigi týyndap-aq tur. Ol úshin kóńilge qaramas bir kórkemdik keńes kerek sııaqty. 

Súleımen MÁMET,
«Egemen Qazaqstan»
 

Sońǵy jańalyqtar

Shabyt shaqyratyn shahar

Elorda • Keshe

Aqjaınaq astana

Elorda • Keshe

Ozyq óndiris ornynda boldy

Aımaqtar • Keshe

Dımash pen Djekson

О́ner • Keshe

Uqsas jańalyqtar