10 Jeltoqsan, 2011

Táýelsizdik shejiresi. «Egemen Qazaqstan». 1999 jyl. Beısenbi, 16 jeltoqsan.

244 ret kórsetildi

EL BIRLIGI – О́RKENDEÝ KEPILI

15 jeltoqsanda Astana qalasynda Qazaqstan Respýblıkasynyń Táýelsizdik kúnine arnalǵan saltanatty májilis bolypty. Oǵan Elbasy N.Á.Nazarbaev qatysqan. Májiliste Qazaqstan Respýblıkasynyń Memlekettik hatshysy Á.Kekilbaıuly sóz sóılepti. – Bárimiz kórip otyrmyz. Tarıh kóshi taǵy da bir asqar beleske taıap qaldy. Ýaqyttyń aıaq alysy shıraı tústi. Barshamyzdyń júrek lúpilimiz kúsheıe tústi, – dep bastapty sózin Ábish Kekilbaıuly. – О́teshek myńjyldyqqa da, júz jyldyqqa da ókpemiz joq. Bireýi qos qurlyqtyń astasar tusynda talaı qosylyp, talaı shashylyp kelgen basymyzdy uıystyryp, ultymyzdy somdap berdi. Bireýi jaryq jalǵan túgel tanyp, barsha adamzat tegis moıyndaǵan irgeli memlekettikke ıe etti. Bul – biz úshin ústimizdegi myń jyldyqtyń da, júz jyldyqtyń da  eń basty oqıǵasy, bizge syılaǵan eń úlken qýanyshy. Bile bilsek, bizdiń halqymyzǵa mundaı mereı buryn-sońdy buıyryp kórgen emes. Kim qalaı dese, olaı desin, ulttyq tarıhymyzdyń eń shyraıly kúnderi men juldyzdy saǵattaryn qazirgi jer basyp júrgen urpaq – myna bizder bastan keship jatyrmyz. Sol baqytymyz qutty jáne máńgilik bolǵaı, aǵaıyn! Ábish Kekilbaıuly osylaı deı kele, qazaq halqy úshin Táýelsizdiktiń qadyr-qasıetine toqtalypty. «Táýelsizdik ornamasa, óz tórimizge ózimiz ıe bolyp, astana turǵyzyp, qalǵan dúnıe atynyń basyn ádeıi buryp keler jańa nysanǵa aınalmaq túgili, óz úıimizdiń qaı bosaǵasynda qalaı tize búgerimizdi bile almaı búgejektep óter edik» depti. Munan keıin sol táýelsizdiktiń jemisi endi biline bastaǵandyǵyn atap kórsetedi. «Bálkim, ázir qorash kóringenimen, kóńilge úmit oıatarlyq oń nátıjeler qazirdiń ózinde barshylyq. Ústimizdegi jyly ishki jalpy ónimniń kólemi ótken jyldyń kórsetkishterinen 0,3 paıyzǵa asyp tústi. 11 aı ishinde ónerkásip oryndary byltyrǵydan 1,5 paıyzǵa artyq ónim óndirdi. Byltyrǵydan 2,1 ese kóp, ıaǵnı 15,9 mıllıon tonna astyq jınadyq. Shaǵyn kásipkerlik nysandarynyń sany ótken jylmen salystyrǵanda 15 paıyzǵa ósip, onda isteıtinder sany 11 paıyzǵa kóbeıdi. Qarasha aıynda memlekettik bıýdjetke salyq jınaý 103,3 paıyzǵa oryndady. Jergilikti bıýdjetterdiń jalaqy jónindegi qaryzy jyldyń basynan beri 54,5 paıyzǵa azaıdy. Bul, árıne, úlken eńbekpen kelgen nátıjeler. Olardy odan ári bekitý odan da kóp kúsh-jigerdi talap eteri túsinikti» deıdi. Baıandamadan biz táýelsiz Qazaqstannyń eńse tiktep, endi ǵana damýǵa bet alǵan shaǵyn baıqap otyrmyz. Ishki jalpy ónimniń onyń aldyndaǵy jylmen salystyrǵanda 0,3 paıyzǵa ósýi osyny dáleldeıdi. О́ıtkeni, munyń aldyndaǵy jyldary burynǵy ekonomıkalyq baılanystardyń úzilýinen, múldem jańasha sharýashylyq júrgizý júıesi – naryqtyq qatynastarǵa kóshý aýyrtpalyǵyn bastan keshirgendikten Qazaqstan  ekonomıkasy quldyrap ketken bolatyn. 1999 jyl qorytyndysynda elimiz óz táýelsizdiginiń tarıhynda alǵash ret quldyraý quryǵyn úzip shyqqan eken. Endi joǵarydaǵy kórsetkishti qazirgi jaǵdaımen salystyrsaq, olar búgingi damý qarqynymyzdyń shegine de turmaıtyny anyq. Sońǵy jyldardan beri elimiz eń beri alǵanda 7 paıyzdyq damýmen keledi. Damýdyń 10 paıyzyna shyqqan tusymyz da boldy. Osynyń barlyǵy sol kezdiń ózinde-aq basty baǵyttyń durys belgilengendigin bildiredi (red.). Munan keıin baıandamada el ishinde júrip jatqan demokratııalyq, ekonomıkalyq, áleýmettik ózgerister jaıynda aıtylady. «Búgin Elbasymyz Nursultan Ábishuly Nazarbaevtyń Qazaqstan halqyna «Elimizdiń jańa ǵasyrdaǵy turaqtylyǵy men qaýipsizdigi» atty Joldaýy jarııalanyp otyr. Ol eldiń bolashaǵy men turlaýly taǵdyr jolyndaǵy yntymaqqa shaqyryp otyr. О́ıtkeni, bizdiń keleshegimizdiń birden bir kepili – Táýelsizdigimizdi tek birlik qana nyǵaıta alady» depti. О́tkennen ashy taǵylymymyz ben keleshekten kútken maqsat-múddelerimiz bizdi osyny bir sát te esten shyǵarmaýǵa úndeıtindigin aıtypty.  

EŃSELI ǴIMARAT ESIGIN AShTY

Keshe tusaýy kesilgen Mınıstrlikter úıi óz qurylysshylarymyzdyń da kelisti úı turǵyza alatynyn aıǵaqtady «Egemen Qazaqstan» ga­ze­ti­niń osydan 12 jyl bu­ryn­ǵy 16 jeltoq­san­da­ǵy merekelik nómirinde gazet tilshisi Samat Mu­sa­nyń joǵaryda­ǵy­daı ta­qy­ryppen aqpa­rat­tyq habary berilgen. «Sońǵy birer aı bederinde elordalyqtardyń kóz qýa­nyshyna aınalyp, jańa Astana ajaryn asha túsken eńseli ǵımarattardyń biri – Mınıstrlikter úıi edi. Endi, mine, aınalasy bir jarym jyldyń ishinde boı kóter­gen irgeli meken túp­kilikti paıda­lanýǵa berilip, óz ıelerine esigin aıqara ashty. Onyń tu­saýkeser rási­mi­ne El­ba­sy N.Nazarbaev qatys­ty» dep bastapty tilshi reportajyn. «Áýelde 11 qabatty, osy zamanǵy ozyq úlgide salynyp jatqan sáýletti qu­rylys halyq ara­syn­da, tap­syrys berýshi sol bolǵan­dyqtan da shyǵar, «Qarjy mınıstrliginiń ǵımaraty» degen atpen tarady. Kezinde «Osy úlken shańyraqtyń bar­ly­ǵyn bir ǵana mınıstrlik jaılaı ma?» dep muny artyq kórgender de, «E, qaltasy qalyń Qarjy mınıstrligi ózi úshin aqshany aıasyn ba?» dep máseleniń baıybyna barmaı jatyp, baıbalam salýshylar da az bolǵan joq. Shyn­dyǵynda munda Qarjy mınıstrligimen qatar, Ekono­mıka jáne Kiris mınıstrlikteri men Investısııa jónin­degi agenttik qońsy qonystana bastapty. Oǵan «Mınıstrlikter úıi» dep aıdar taǵylýy da sondyqtan» dep aıaqtapty óz reportajyn gazet tilshisi Samat Musa.  

NAGRADA QUTTY BOLSYN, ÁRIPTESTER!

«Egemen Qazaqstan» gezetiniń ujymy osyndaı taqyryppen gazettiń 80 jyldyǵyna oraı «Otan» ordenimen marapattalǵan basylymnyń burynǵy bas redaktory, sholýshysy Sherhan Murtazany, «Qurmet» ordenine ıe bolǵan sholýshy Mamadııar Jaqypty jáne «Eren eńbegi úshin» medalin alǵan Meırambek Tólepbergendi quttyqtapty.  

«EGEMEN QAZAQSTAN» GAZETI REDAKSIIаSYNYŃ UJYMYNA

Osyndaı taqyryppen Qazaqstan Respýblıkasy­nyń Premer-Mınıstri Qasymjomart Toqaevtyń gazet redaksııasynyń ujymyn, basylym ardagerlerin jáne oqyrmandar qaýymyn gazettiń 80 jyldyq aı­týly merekesimen quttyqtaýy berilgen. «Basylym bastaýynda turǵan alyptarymyzdyń aq jolyn jalǵastyrǵan qalamgerlerdiń birneshe býyny men gazettiń qazirgi qalamy ushqyr, oıy zerek ujymy dástúr sabaqtastyǵyna árkez adal. Elimiz egemendik alyp, Táýelsizdik týyn tuǵyrǵa qondyrǵan tustan bastap «Egemen Qazaqstan» jas memleketimizdiń aıaǵyna nyq turýyna bel sheship atsalysty. Árqashan da baısaldy sózimen basqa basylymdardan erekshelenip turatyn aǵa gazet eldegi saıası turaqtylyq pen birliktiń, azamattyq jáne ultaralyq kelisimniń baıandylyǵyn bekitýge barynsha kúsh-jigerin jumsap keledi. Gazet  jas urpaqty ata salty men dástúr rýhyna tárbıeleýge, ultjandy azamattardy qalyptas­ty­rýǵa kóp eńbek sińirýde. Basylym naryqtyq qatynastardyń ornyǵýyna jáne ekonomıkalyq reformalardyń oń nátı­jelerge jetýine de úlken úles qosty. Gazet Úkimettiń kún­delikti is-qımylyna, san qyrly qyzmetine  júıeli túrde nazar aýdarýda», dep atap kórsetipti óz quttyqtaýynda Qasymjomart Toqaev.  

MAŃYZDY  MÁSELENIŃ TÚIINDI  TUSTARY

Osyndaı taqyryppen gazet tilshisi Seıfolla Shaıynǵazy­ulynyń keń kólemdi aqparattyq habary berilgen. «Jeltoqsannyń 14-15-i kún­de­ri Eńbek jáne halyqty áleýmet­tik qorǵaý mınıstrligi «Jergilikti óki­met jáne Qazaqstan Respýb­lı­kasynyń áleýmettik-ekonomı­ka­lyq damýy» degen taqyrypta res­pýblıkalyq semınar ótkizdi. Aıta ketý kerek, bul mańyzdy áleý­mettik máselelerdi talqylaýǵa ar­nalyp, ústimizdegi jyly ótkizilip otyrǵan onynshy qorytyndy semınar. Buǵan deıin olar Taraz, Shym­kent, Pavlodar, Aqtóbe, Qa­raǵandy jáne basqa da birqatar qalalarda uıymdastyrylǵan bo­la­tyn» dep bastalypty bul habar. Munan keıin semınarda sóz alǵan Premer-Mınıstrdiń oryn­ba­sary E.О́tenbaev, ulttyq bank­tiń tóraǵasy G.Marchenko, Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstri N.Radostoves qazirgi tańdaǵy áleýmettik-ekonomıkalyq damý, zeınetaqy reformasy, eldegi jumyssyzdyq tárizdi kókeı­kesti máselelerge toqtalǵandyǵy aıtylady. «Ekonomıkanyń negizgi sheshýshi salasyndaǵy jaǵdaı áli de kúrdeli. Kásiporyndarda qor­da­lanǵan qaryzdar men ózge de qo­laısyzdyqtar ınvestorlar tartý­ǵa eleýli kedergiler jasaýda. Al, ol óz kezeginde salyqtardyń jı­nalýyna nuqsan keltirip, áleý­met­tik ótemaqylardyń tólenýine te­jeý salýda. Bıýdjet tapshy­ly­ǵy­nyń ishki jalpy ónimniń 6 paıy­zyn quraýy da osyndaı olqy­lyq­tardyń saldary. Osy oraıda, vıse-premer bıýdjetti qysqartýǵa jıi júgine bermeı-aq taıaýdaǵy 3 jyl ishinde onyń tapshylyǵyn azaıtý joldaryn usyndy. Olar: negizgi óndiristi kóterý, múdde­li­likti arttyrý arqyly jergilikti bılik oryndarynda bar rezervterdi jumyldyrý jáne kóleńkeli sektordy óz aqshasyn memleketpen bólisýge májbúr etý.  Sol sııaqty aksızdik stavkalardy ósirý, oryn­syz shyǵyndardy tártipke keltirý máseleleri de nazardan tysqary qalǵan joq» delinipti habarda. Atalmysh semınar Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy zeınetaqy re­for­masy jónindegi IMSS joba­sy­nyń muryndyq bolýymen uı­ym­dastyrylypty. Oǵan onyń tór­aǵa­sy Pol Paıper myrza men jobanyń basqa da ókilderi qatysqan.  

«ALPAMYS» – BÚKIL TÚRKI HALQYNA ORTAQ QAZYNA

Gazet tilshisi Álı­sul­tan Qulanbaıdyń bul kólemdi habary Astanada «Alpamys ba­tyr» dastanyna – 1000 jyl» degen taqyrypta ótken halyqaralyq ǵy­lymı-tájirıbelik konferensııadan reportaj túrinde berilgen. Bul sharada M.Áýezov atyndaǵy ádebıet jáne óner ınstıtýtynyń dı­rek­tory, professor Shá­kir Ybyraev, Ult­tyq ǵylym akademııasynyń korrespondent músheleri Rahmanqul Berdibaı, Seıit Qasqabasov baıandama jasapty. Ǵa­lym­dar «Alpamys batyr» jyrynyń fol­klorlyq arhaıkalyq janrlaryna, dastannyń búkil túrki halyqtaryna or­taq dúnıe ekendigine, onyń qazaq ha­lqy­nyń etnıkalyq tarıhymen baılanys­tylyǵyna  toqtalypty. «Alpamys batyr» jyrynyń qaı ǵa­syrda dúnıege kelgenin dóp basyp eshkim aıta almaıdy. Túpnusqa zaman aǵy­my­mymen salt-dástúrlerge oraı ózgeris­terge ushyraýy ábden múmkin. Qazirgi kezde dastannyń bizde on, ózbekterde otyz nusqasy bar eken. Seıit Qasqabasovtyń pikiri boıynsha, «Alpamys batyr» jy­ryna 1000 jyl emes, eń kemi 1500 jyl bolýy yqtımal. Tarıhqa júginsek, jyr­dyń alǵashqy nusqasy VI-VIII ǵasyr­lar­da týǵan degen boljam jasaýǵa jeteleıdi. Sondyqtan ony Altaı versııasy negizinde ári qaraı zertteý kerek. Qońyrat ver­sııasy boıynsha zertteý qatelikterge uryn­dyrýy múmkin» depti óz habarynda Álısultan Qulanbaı. Al, ǵalym Rahmanqul Berdibaı «Al­pamys batyr» jyrynyń qazaq tilinde 1899 jyly Qazan qalasynda tuńǵysh ret kitap bolyp shyqqandyǵyn, bıyl oǵan 100 jyl tolyp otyrǵandyǵyn ataı kele, «Alpamysty» «Manas» jyrymen bir qatarǵa qoıý kerektigine toqtalypty. Endigi jerde Alpamys batyrǵa eskertkish qoıyp, elordada, taǵy basqa qalalarda oǵan kóshe attaryn berýdi Bilim jáne ǵylym mınıstriniń orynbasary Erlan Arynǵa qulaqqaǵys retinde jetkizipti. «Ǵalym aǵamyz muny jaıdan jaı aı­typ otyrǵan joq. О́zbek aǵaıyndar ústi­miz­degi jyldy «Alpamys batyr jyly» dep jarııalady. Ony IýNESKO kóle­min­de atap ótip, eki záýlim eskertkish or­natyp ta qoıdy. Kóshe attaryn da aıamaı berip jatyr. Biz bolsaq, uıalǵan tek tur­mas­tyń kebin keltirip, jyldyń eń so­ńynda endi ǵana jıyn ótkizip otyrmyz. Al ózbek aǵaıyndar «Alpamysty» basy bútin ıelenip barady» dep túıindepti maqalasyn gazet tilshisi Álısultan Qulanbaı. Konferensııada «Alpamys batyr» jyry jóninde basqa da oqytýshy-ǵalymdar pikirlerin ortaǵa salyp, onyń máni men mańyzdylyǵyna joǵary baǵa beripti. Fotoreportaj túrinde jazylǵan habardyń sýretterin Orynbaı Balmurat túsiripti. _______________________________ Betti ázirlegen  Suńǵat ÁLIPBAI.
Sońǵy jańalyqtar

Kelisimde keleshek bar

Qoǵam • Keshe

Teńiz túısigi

О́ner • Keshe

Ańshylyq – asyl óner

Rýhanııat • Keshe

Uqsas jańalyqtar