Jedel járdem dabyly

Qazir tehnıka men tehnologııanyń damyǵan zamany. Ult aǵartýshysy Ybyraı Altynsarın bir zamandary kóregendikpen aıtqan: «Aıshylyq jerden jyldam habar alǵyzǵan» degen dáýir bir kezderi qııal bolsa, endi aqıqattyń aıdynynda aqqýdaı júzip, halyqtyń qajetin ótep jatyr.

Osyndaı básekelestiktiń bási qyzǵan ýaqytta el isin, jurt tirligin ońaltý jumysy alǵa ozyp tur. Bul tikeleı densaýlyqqa qatysty desek, artyq aıtqandyq emes. Mundaı keleli sharýany azattyq alǵan kúnnen bastap Elbasy Nursultan Nazarbaev bir sát te nazardan tys qaldyrǵan joq. Ásirese adam densaýlyǵyna erekshe mán berý kerektigin qaı kezde de alǵa tartyp otyrdy. Ár jyldardaǵy Joldaýynda, «Qazaqstan – 2050» strategııasy – qalyptasqan memlekettiń jańa saıası baǵyty» atty aıtýly eńbeginde «Ult densaýlyǵy – bizdiń tabysty bolashaǵymyzdyń negizi. Densaýlyq saqtaýdyń ulttyq júıesin uzaq merzimdi jańǵyrtý aıasynda biz eldiń barlyq aýmaǵynda medısınalyq qyzmetter sapasynyń biryńǵaı standarttaryn engizýge, sondaı-aq medısına mekemeleriniń materıaldyq-tehnıkalyq jabdyqtalýyn biryńǵaılandyrýǵa tıispiz» dese, «100 naqty qadamda» medısınalyq qyzmet kórsetýdiń aldyńǵy qatarly júıesin engizýdi tapsyrǵan edi.

Biraq ekologııanyń buzylýynan ba, álde taǵam sapasynyń tómendiginen be, bolmasa áleýmettik jaǵdaıdyń kemdiginen ba túrli aýrýlar bel alyp, áýrege túsirip keledi. Sonyń biri, birazdan beri jurtty ábigerge salǵan menıngıt derti der edik.

Osyndaı keseldi aýyzdyqtaýda jedel járdem qyzmetiniń jóni bólek ekeni belgili. Bir atap óterligi, bul qyzmet túri Otanymyzda tegin kórsetiledi.

Al mundaı qyzmet túri damyǵan elderde qalaı eken degenge kelsek, AQSh ta aqyly túri qoldanylady. Shaqyra qalsańyz 15 dollardan 1727, odan da kóp dollar tóleısiz. Sol sekildi ol elde jedel járdem shaqyrý baǵasy ár qalada árqalaı. Al Germanııada 200-300 evro kóleminde eken. Árıne olarda bul úrdis baıaǵydan qalyptasyp, ornyqqan. Oǵan eshkimniń daý-damaıy bolmaıdy. Sondyqtan da ol elderdegi azamattar ózimiz kóp aıtatyn «aýyryp em izdegenshe, aýyrmaıtyn jol izdeýdi» alǵa ozdyryp, dárigerlik tekserýden ýaqytynda ótýdi, kúndelikti demalysyńdy durys uıymdastyrýdy, tamaq ishýdiń kestesin qatań saqtaýdy, júıkeni orynsyz juqartpaýdy kúni buryn oılastyrady, josparlap qoıady. Osyndaı árekettiń nátıjesinde jedel járdemniń qymbat «toryna» túspeýge tyrysady. Birte-birte biz de osyndaı jolǵa túsetin shyǵarmyz.

 Basty aıtpaǵymyz, elimizdegi shaqyrylǵan jedel járdemniń der kezinde kelýi týraly edi. Ýaqytyly kelmeıtinine syn aıtylady, biraq onyń ár alýan sebepteri bar. Sony tómendegi baılamdardan izdep kórsek deımiz.

Jedel járdem kóliginiń ashy aıqaıyn estigende, kóz aldyńa úlbiregen ul men qyz, hal ústindegi jas-kári keledi. Jan dúnıesi áleıim-táleıim bolyp aq halatty abzal jannan arasha tilegen jáýteńdegen janarlar elesteıdi. Biraq sol tehnıkanyń ashy daýsyna mán bermeı, ólim men ómir arbasyp jatyr-aý myna jalǵan dúnıede demeı, sál yǵysyp jol bermeı, jonyn kórsetip siresip qalǵandardy baıqaǵanda ol da adam edi ǵoı, basyna bermesin deısiz. Áıtse de basyńa kelse baspaqshyl bolatynyń jáne bar.

Sondaı bir jedel járdem kóligi qyzyl jaryǵyn jarqyldatyp, «oıbaıǵa» basyp, aldynda turǵan esik pen tórdeı «djıpterden», súlikteı sulý «mersedester» men «toıotalardan» jol berýin ótinedi. Biraq oǵan yǵa qoımaıtyndar tóbe kórsetip qalady. Internet keńistiginde júrgen bir kóriniste, mashına qozǵalǵanda adam taǵdyryna arasha suraǵandar solǵa burylýǵa yńǵaılandy. Týra kele jatqandar da shym etpedi. «Biz de asyǵyp baramyz» degendeı, qoıdaı shýlady.

Jany kúızelip, táni aýyrǵan adamnyń sol sáttegi hal-jaǵdaıyn uqpaıtyn bul netken asyǵystyq, netken qatygezdik, ózimshildik?! Álde bul kapıtalıstik qoǵamda qara basyn ǵana oılaıtyn pendelerdiń qyńyr qylyǵynan ba demeske sharań joq. Osyndaı qaptaǵan kólikterdiń kesirinen órt kezinde, ózge de tosyn oqıǵalar barysynda jurt zardap shegetin jaǵdaılar az bolmaıtynyn kez kelgen adam bilse kerek. Ásirese záýlim úılerdiń aýlasyndaǵy kólik keptelisi shıelenisip tur desek, qatelese qoımaspyz.

Zań boıynsha jedel járdemge ár kólik júrgizýshisi jol berýi tıis. Surastyryp kórsek, talaı azamat jol bermegeni úshin aıyppul tólepti. Degenmen solardyń qatarynda aıtqandary, degenderi bolyp, kez kelgen janǵa esep bere qoımaıtyndar da bar ma eken?

Jalpy, jedel járdemniń jaryǵyn elemeıtin, ashy únin qulaqtan asyryp jiberip zań talabyna atústi qaraıtyn azamattarǵa tyıym
bolýy kerek. Qyl ústinde, naıza ushynda ajalmen arpalysyp, ómir qyzyǵyn, bir sáttik jaryqty kórýge qushtar, jan alyp, jan berip qaısarlyq tanytqan adam men júrgizýshige: «tez...tez, júrseńizshi» dep shyryldaǵan dárigerdiń sol tustaǵy san túrli oı jetegindegi bolmysyn, bylaıǵy asyqqandar uǵýy, túsinýi, túısinýi tıis. Ásirese ekpini basym eser, erketotaı qyz, qyńyr minez ul, qulaqtaryndaǵy tyǵyndy alyp, uıaly telefonnan bir sát kózin aýdaryp, jedel járdem kóligine jol berse, tirshilik úshin jantalasqan janǵa janashyr bolyp, oǵan bir sáttik jaryq dúnıeni syılaýy múmkin ǵoı. Danyshpan Abaı: «Adamdy súı, Allanyń hıkmetin sez» deıtin edi ǵoı. Endeshe, adam taǵdyryna sergek qaraý ár azamattyń qasıetti boryshy dep bilsek, qane.

Súleımen MÁMET,
«Egemen Qazaqstan»