03 Qyrkúıek, 2018

Qııal qudireti

11867 ret kórsetildi

«Qııalı» degen sóz bar. Maqtaýǵa qara­ǵanda dattaý, kóp jaǵdaıda kelemejdeý jaǵy basym túsip jatatyn sóz. «Qııalı» sózi jas balaǵa qatysty aıtylsa, bul sózde úmit kúttirerlik qasıet baıqalady. Al ómirdiń belesterinen ábden ótken, shaý tartqan adamǵa qatysty qoldanylsa, onda rasynda da bul bosqa ótken ómirdi bildiretindeı. О́ıtkeni «qııal», «qııaldaý» degenimiz áli ashylmaǵan resýrs qoı. Jasy kelgen kezinde óz boıyndaǵy osy resýrsty ashyp, onyń qasıetin paıdalana almasa, rasynda da árbir adam balasy  kelemejdeýge laıyq sekildi.

Shyn mánine kelgende, qııal degenimiz – óte ǵajaıyp dúnıe. Allanyń adamǵa bere­tin negizgi baılyǵynyń biri osy qııaldaı bilý qasıeti. Ǵalymdardyń pikirinshe, qııal­daı bilý qasıeti basqa jan-janýarlarǵa dary­tyl­maǵan. Demek adamzat damýynyń túpki zańdy­lyǵy, onyń búgingideı órke­nıettik bıik deń­geıge kóterile alýy adamnyń osy qııaldaı bilý qasıetine molynan qatysty ekendigi anyq.

Qazirgi biz bastan keshirip otyrǵan zaman – adamzattyń qııaly men búgingi ómir shyn­dyǵy ábden astasqan zaman. О́ıtkeni adamzat óz qııalyn tolyq júzege asyrarlyq deńgeıge kóterilip otyr. Kezinde ushqysh kilemdi arman etken adam balasy qazir dybys jyldamdyǵymen birdeı júıtkı alatyn ushaqtarǵa minip alyp, Jerdiń bir shetinen ekinshi shetine sanaýly saǵattarda jete alatyndaı múmkindikke ıe boldy. Qııal-ǵajaıyp ertegilerde aıtylǵan adamzattyń arman-tileginiń bári qazir júzege asýda. Allanyń adamǵa darytqan qasıetiniń arqasynda qııal degenimiz sheksiz ǵoı. Qııaldyń osy sheksizdik qasıeti adamzatty áli talaı bıikterge kóteredi dep úmittenemin.

Qııal degenimiz – tóbemizdegi kók zeńgir aspan sekildi de, adam oıy – sol qııal aspa­nyn­da sharq urǵan qyran qus sekildi. Eger adam­nyń qııal álemi sonshalyqty keń bolsa, onyń oıy da qyran qustaı neǵur­lym alystarǵa samǵap usha alady. Demek búgin­gideı básekelestik óris alyp otyrǵan zaman­da, jańa týǵan jas náresteniń boıyna qııal­daı bilý qasıetin molynan darytýǵa umtylý – árbir ata-ananyń paryzy. Siz bala­ńyzǵa osy qasıetti darytý arqyly ǵana onyń bola­shaǵynyń úlken bir bóligin qamtamasyz ete alasyz. О́ıtkeni balanyń qııal álemi baryn­sha keń bolsa, onyń armany da soǵan saı asqaq bolmaq. Eger balanyń armany baryn­sha asqaq bolsa, ol óz aldyna soǵan saı bıik maqsat qoıa alady. Onyń mundaı qyry, kóbinese, bozbala shaǵynan bas­tap ashy­la bastaıdy. Eger bozbalanyń nemese boıjet­kenniń aldyna qoıǵan maqsaty bıik bolsa, onyń ómirge, sonan keıin ózine qoıar talaby da sonshalyqty myǵym bolmaq. 

Árıne osynyń barlyǵy – uzaq úderis jáne munan keıingi jaǵdaılar adamnyń qandaı bilim alatyndyǵyna, qandaı ortada eńbek etetindigine, qandaı tájirıbe jınaqtaıtynyna jáne jeke basynyń ja­­ýapkershiligine baılanysty óris alatyndyǵy anyq. Biraq qandaı ýaqyt, qandaı ómir kezeńinde bolsyn, belgili bir jumysty ıgerýge kiriskende oǵan eń aldymen kómekke qııaldaı bilý qasıeti keletindigi anyq. Mine, osy qasıeti arqyly ol qarastyrylyp otyrǵan problemany meılinshe keń aýqymda kóre alatyn jáne onyń sheshiminiń sandaǵan nusqalaryn baıqaı alatyn bolady. Qııaldaı bilý qasıeti, ásirese shyǵarmashylyq eńbek­pen shuǵyldanatyn adamdar úshin taptyrmas qural. Al biz ómir súrip otyrǵan qazirgi zaman kez kelgen eńbek túrine shyǵarmashylyqpen oılaý talabyn qoıýda.

Qazaqstannyń AQSh-tyń Shevron kompanııasymen birigip qurǵan munaı salasyndaǵy asa iri kompanııasy «Teńizshevroıl» JShS shet elderden oqý bitirip kelgen «Bola­shaq» baǵdarlamasy túlekterin jumysqa qabyl­daǵan kezde olardyń arasynda konkýrs ótkizdi. Baıqaýdyń eń basty talaby – olar­dyń boıyndaǵy synı oılaý qabi­letin tekserý boldy. Sonan keıin baryp, aǵyl­shyn tilin qanshalyqty biletindikterine, óz maman­dyqtary boıynsha bilimdilik deńgeılerine nazar aýdaryldy.

Synı oılaý degenimiz ne? Bul jalpaq tilmen aıtsaq, adamnyń qanshalyqty qııaldaı biletindigin tekserý ǵoı. Qazir osyndaı úrdis álem boıynsha qoldanyla bastady. Demek qazirgi dıplom degenimiz, qandaı bilim alǵanyńyzdy bildiretin qaǵaz ǵana. Árıne biliktilik talabyna sáıkes jumysqa ornalasý úshin dıplom qajet. Biraq álemniń myqty kompanııalary dıplommen ǵana qanaǵattanbaıdy. Olar birinshi kezekte boıyńyzda qandaı qasıet baryn baıqaǵysy keledi. Sonyń biri – adamnyń qııaldaı bilý qasıeti. Bul qasıet adamǵa sábı kezinen darymasa, keıinnen qolǵa túspeıtindigi anyq.

Sábı qııalyn qalaısha keńeıtýge bolady? Sonyń eń basty sharttarynyń biri – oǵan ertegi aıtý dep túsinemiz. Árıne sábı qııalyn damytýda qazirgi mýltfılmderdiń de mańyzy zor ekendigi anyq. Biraq bul daıyn ónim. Keıipkerleriniń túr-kelbetin, barlyq zattardy beıneli túrde kóz aldyńa alyp keledi. Sondyqtan onyń balalardy qyzyqtyrýshylyq róli zor. Biraq báribir ertegige jetpeıdi. Sebebi ertegi tyńdaǵan sábıler ondaǵy keıipkerlerdiń beıneli obrazdaryn qııaldaý arqyly ózderi somdaýǵa májbúr bolady. Demek sábı úshin mýltfılm­ge qaraǵanda erteginiń paıdasy molyraq. Bul sábı qııalyn keńeıtýmen qatar oılanýǵa, mı jasýshalarynyń barynsha jumys isteýine áser etedi. Basqalaı aıtqanda, dúnıedegi eń keremettiń bári qııal týyndysy bolyp tabylady.

Suńǵat ÁLIPBAI,
«Egemen Qazaqstan»

 

Uqsas jańalyqtar