Kınofestıvaldyń saltanatty ashylý rásiminde Túrki álemi jýrnalıster federasııasynyń prezıdenti Menderes Demır, Túrkııanyń Almatydaǵy bas konsýly Ryza Qaǵan Iylmaz, QazUÝ-diń birinshi prorektory Muhambetqalı Búrkitbaev jáne Qazaqstan atynan qatysqan «Kámıla áje» derekti fılminiń bas keıipkeri Kámıla Qasymova sharanyń qurmetti qonaǵy boldy. «Derekti fılmder festıvali túrki álemi elderiniń kópqyrly mádenı ómirindegi mańyzdy jáne eleýli oqıǵalardyń birine aınaldy. Jalpy túrki murasyn saqtaýǵa, rýhanı baılanysty nyǵaıtýǵa, túrki tildes elderdiń shyǵarmashylyq ıntegrasııasyna arnalǵan kınofestıvaldi ótkizý biz úshin úlken mártebe. Osy oraıda túrki dúnıesiniń rýhanı qundylyqtaryn nasıhattap, kınofestıvaldi ótkizýge erekshe úles qosyp júrgen Túrki álemi jýrnalıster federasııasynyń prezıdenti, uıymdastyrý komıtetiniń tóraǵasy Menderes Demır myrzaǵa alǵysymyz sheksiz»,–dedi M.Búrkitbaev.
«Segiz el, segiz shahar – bir festıval» uranymen ótip jatqan festıval ótken jyldary Túrkııanyń Stambýl qalasynda bastalyp, Ázirbaıjannyń Baký shaharynda jalǵasyn tapsa, úshinshi ret qazaq elinde shymyldyǵyn túrdi. Ár eldegi kınosherýdiń arnaýly bir taqyrypty qamtıtyndyǵy – festıvaldiń basty ereksheligi. Almatyda uıymdastyrylǵan festıval ana taqyrybyna arnaldy. «Túrki Ana» atty ortaq ataýmen jınaqtalǵan derekti fılmder toptamasy tarqatqan segiz túrki eli analarynyń jan tebirenterlik qyzyq ta mehnatty ómiri kórermendi tereń oıda qaldyrdy. Ulty, tili, eli men jerinde aıyrmashylyq bolǵanymen, barlyq anaǵa ortaq meıirim, súıispenshilik, keshirim, kúres uǵymy birdeı bolatynyn, olar úshin bul qundylyqtar mániniń eshqashan ózgermeıtinin ár eldiń rejısseri ómirden alynǵan qarapaıym oqıǵalardy qabystyra otyryp, sheber shırata bildi.
Jyl ótken saıyn kınofestıvaldiń geografııalyq aýmaǵynyń keńeıip kele jatqany rejısserlerdiń derekti fılmge qyzyǵýshylyǵyn ǵana emes, onyń túrki elderi tarapynan zor qoldaýǵa ıe ekenin de kórsetedi. Alatydaǵy festıvalde Túrkııa, Qazaqstan, Túrkimenstan, Qyrǵyz Respýblıkasy, Kıpr, О́zbekstan jáne Reseıdiń (Bashqurtstan jáne Tatarstan) eń tańdaýly kıno týyndylary ózara synǵa túsip, ár eldegi derekti fılmniń damý deńgeıi belgilenip, tarazyǵa tústi. Fılm mazmuny qazirgi áleýmettik, mádenı, rýhanı jáne qoǵamdyq mańyzy zor taqyryptarǵa, sondaı-aq jastar tárbıesine kóbirek baǵyttalǵan.
Kınofestıvalge 140 rejısserdiń jumysy qabyldanyp, onyń ishinen tek 12 fılm ǵana aqtyq synǵa joldama alǵan. Kópshiliktiń suraýy boıynsha festıval erejesine bıylǵy jyly birqatar ózgerister engizilip, kásibı rejısserler men stýdentter jeke-jeke synǵa tústi. Túrkitildes elderde derekti fılm salasyn damytý maqsatymen uıymdastyrylǵan festıvaldiń qurmetti qonaqtary keler jylǵy sharanyń taqyryby «Túrki Atasy bolsyn» degen uıǵarymǵa keldi. Túrki elderindegi er adamdardyń azamattyq, psıhologııalyq, moraldyq, tulǵalyq beınesin kórkem tásilmen kórsetý, onyń otbasyndaǵy, qoǵamdaǵy ornyn sıpattap, salystyrý arqyly bir-birine uqsastyǵyn, týystyǵyn nemese daralyǵyn ashatyn derekti fılmder kórermenniń barlyq toby úshin qyzyqty bolary sózsiz.
Aıgúl AHANBAIQYZY,
«Egemen Qazaqstan»
ALMATY
