Qazaqstan • 25 Qarasha, 2018

Búgin Mirjaqyp Dýlatulynyń týǵanyna - 133 jyl

731 ret kórsetildi

133 jyl buryn (1885-1935) qazaq aqyny, jazýshy, aǵartýshy-pedagog, Alash orda úkimetiniń beldi basshylarynyń biri Mirjaqyp Dýlatuly dúnıege keldi. 

Halyq júregine erekshe qymbat tulǵalardyń biri - Mirjaqyp Dýlatov. Ádebıettiń damýyna úles qosqan, qalamger jáne qoǵamdyq-áleýmettik iske belsene aralasqan qaıratker Mirjaqyp Dýlatov burynǵy Torǵaı oblysynyń Jangeldın aýdanyndaǵy Qyzbel atyrabynda 1885 jyly 25 qarashada dúnıege kelgen.

Ákesi Dýlat eskishe oqyǵan, óz dáýleti ózine jeterlik sharýasy bar, qoly sheber adam bolǵan. Kishi balasy Mirjaqypty aýyl moldasyna oqýǵa beredi. Eki jyldan keıin ol aýyldyq mektepte Muqan Toqtarbaıuly degen muǵalimnen oryssha sabaq alady. Mirjaqyp Dýlatov ózi jazǵan ómirbaıanynda «1897jyly men eki synyptyq orys-qazaq ýchılıshesine tústim, ony bitirgennen keıin oqytýshylar kýrsynda oqyp, aýyl muǵalimi degen mamandyq aldym. Osymen meniń oqý oryndarynan bilim alýym aıaqtaldy. 1902 jyldan bastap aýylda muǵalimdik qyzmetimdi atqara júrip, bos ýaqytymdy bilimdi jetildirýge jumsadym» - dep jazady.

Torǵaı topyraǵyna bilimniń uryǵyn seýip ketken Ybyraı Altynsarın mektebi jas urpaqqa bul kezde ıgi yqpalyn tıgizdi. Muqan muǵalim de, Ahmet Baıtursynov ta, aǵasy Asqar da Ybyraı Altynsarın mektebiniń túlekteri edi. Mirjaqyp óz betinshe izdenip, orys tilin jete meńgeredi. Orys jazýshylary shyǵarmalarymen tanysady. Muǵalim bolǵan 6 jyl ishinde oń men solyn tanyp, ult qamy úshin kúresýge daıyndalady. Aqyndyq talantyn da osy jyldary tanyta bastaıdy. Osy kezden bastap-aq Jaqańnyń bar ǵumyry halqymen tyǵyz baılanysty boldy. Osy arada bir ǵana «Serke» gazetindegi «Jastarǵa» atty óleńi men jarııalana túsip jabylyp qalǵan.

Endi, mine, belgili bir mólsherli mezgil jetkende, el jadyndaǵy uly tulǵanyń ǵıbratty ǵumyryna kóńil bólip, taǵzym etýdiń oraıy kelip turǵandaı. Demek, bul tusta Mirjaqyp Dýlatuly kim degen suraqqa mán bermeı qoıa almaımyz. Onyń halyq dep soqqan júreginiń dúrsili ǵasyr saǵatynyń tilindeı tyrsyldap estilip turatynyna eshkimniń  kúmáni bolmasa kerek. Endigi suraq - biz onyń tabıǵı bolmysyn qanshalyqty túsine bildik. О́tken ǵasyrdyń ushar basynda Torǵaıdyń qazaq-orys mektebin bitirip, keıinnen Qostanaıdaǵy bir jyldyq kýrsty bitirip, muǵalimdik kýálik alyp, Mirjaqyp bir-eki jyl aýyl mektebinde bala oqytady.

Elge adal eńbek kórsete júrip, eldiń áleýmettik ómirinen habardar bolǵan kózi ashyq jigit aýyl túlegine kóńili tolmady. Ár túrli salaǵa oı júgirtip, áldenelerge alańdaýly boldy.Sondaǵy ony eń mazalaǵany, aýyl balalaryna bilim berýge jaǵdaı jasalmaǵany, oqýlyqtardyń joqtyǵy. Mektep qabyrǵasynda meńgergen ǵylymy pánderden alǵan bilimin ári qaraı jalǵastyrý kerektigin oılastyratyny. Ásirese kóbirek áýestenetini - ádebıet. Bos ýaqytynda ádebı kitaptar oqýǵa tilin jattyqtyryp, azdy-kópti óleńder de shyǵara bastaıdy. Kóbine jazatyny - el  ómiriniń ahýaly. Ana tilinde shyǵatyn eldiń qamyn oılaıtyn zııaly azamattar sózin kóp oqıdy.

Sondaıda kóbirek kóz toqtatatyn eki esim bar. Biri - Álıhan Bókeıhanov degen kisi de, ekinshisi - búginde jurt aýzynda jıi aıtylatyn Ahmet Baıtursynov. Jas jigit osyndaı eki uly tulǵany bir kórsem degen nıetke berile bastaıdy. Aqyry 1904 jyly, omby qaıdasyń dep, solar turǵan qalaǵa qaraı tartyp otyrady. Aıtqandaı-aq óz degenine jetip, izdegenin tabady. Solardyń jyly shyraıyn kórip, tyǵyz aralasady. Álıhan ózinen kishige «shyraq» dep sóıleıdi eken, ol Ahmet aǵasy muny bir kórgennen-aq, jaqyn tartyp, «inishek» dep atap ketedi. HH ǵasyrdyń basyndaǵy qazaq qoǵamynyń ózekti máselelerin kún tártibine shyǵarǵan jáne qazaq zııalylyrynyń erkin pikir alańyna aınalǵan.

«Qazaq» gazeti jaryq kóre bastaǵannan bastap onyń bas redaktor Ahmet Baıtursynulynyń orynbasary qyzmetinde Mirjaqyp Dýlatuly boldy. Tarıhshy Mámbet Qoıgeldıevtiń pikirnshe, sol kezderi kópshilikke tanymal bolǵan «Qazaq» gazetin Mirjaqyp Dýlatulynyń qarymdy qalamy, kóksemser sózi, jalyndy pýblısıstıkasynyń elestetý múmkin emes. Ol eńbekterinde ol Mirjaqyp týraly: «Mirjaqyp óte jyldam jazǵan jáne óte ótkir taqyrypqa jazǵan. «Qazaq» gazeti  sondaı sapada, sondaı bıiktikten kórinýine, menińshe, birden-bir Mirjaqyp Dýlatulyna qaryzdar. Jalpy Mirjaqyp Dýlatuly – qazaq jýrnalıstıkasyn jańa sapaǵa kótergen adam»,- degen pikir aıtypty.

Sóıtip áıel teńsizdigin joqtaǵan, óz zamanyndaǵy ozbyrlardy áshkerelegen Mirjaqyp 1935jyl Sosnovsk stansııasyndaǵy jazalaý lagerinde aýyr naýqastan kóz jumady. О́mirden ótse de, Mirjaqyptyń rýhqa toly jalyn jyrlary el esinde máńgi jańǵyra bermek.

Sońǵy jańalyqtar

«Ýkaznoı molda»: Ol kim?

Rýhanııat • Keshe

Qylań

Tanym • Keshe

Veterınarlar qartaıyp barady

Qazaqstan • Keshe

Uqsas jańalyqtar