Úsheýmiz bir jaqqa asyǵyp otyr edik, kútpegen jerden bastalǵan aq nóser aıaǵymyzdy tusap, aıadaı bólmeniń ishine syımaı ári-beri teńselip kettik. Rasynda da, syrttaǵy jańbyrdyń ekpini jaman. Shelektep... jo-joq, shelektep emes-aý, bóshkelep quıyp jatyr.
Kóshe-kósheni qýalaı jóńkilgen jylǵalar birte-birte kishigirim ózenge uqsap barady. Qalada tiri jan qalmaǵan sııaqty. Bir jaǵynan, mynaý megapolısti áp-sátte ábigerge túsirgen tentek nóserge besinshi qabattan qarap, tamashalap otyrǵannyń ózi qyzyq pa deısiń.
Kenet aqyn dosymyz ornynan atyp turyp, balkonǵa shyǵyp ketti. Mine osyny kútip turǵandaı-aq, jańbyr da sap basyldy. Apyr-aı, ashýy qatty bolǵanmen, qaıtýy tym tez eken-aý.
Aqyn-dos qaltasynan temeki alyp tutatyp, taý jaqqa qarap, oılanyp qaldy. Tap sol kezde manadan beri jataqhananyń tasasyna tyǵylyp, jańbyrdyń basylýyn kútip turǵan bir top stýdent qyzdardyń kúmis qońyraýdaı syńǵyrlaǵan kúlkisi estilip, artynsha ózderi de trotýarǵa sekirip-sekirip shyǵa keldi. Sodan soń shashtaryn túzep, sý tıgen kóılekterin qaqqyshtap ál-Farabı dańǵylynyń boıyndaǵy aıaldamaǵa qaraı bet aldy.
Al aqyn-dostyń temekisiniń shoǵy qattyraq qyzara túsip basyldy. Sóıtti de ol ózimen-ózi kúbirlep:
Jerdiń beti nósermen shaıylǵasyn,
О́leń basyp qalypty qaıyń basyn.
Shyrqap ketip barady bir sulý qyz,
Meniń mahabbatymnyń qaıyrmasyn, – dedi.
Biz oǵan tańǵala qarap, basymyzdy shaıqaı berdik. Ne degen tamasha sýret edi deseńizshi! Bul ózi, jańa ǵana jaryq dúnıege kelgen, áli tipti, appaq jórgek sekildi aq qaǵazdyń betine túsip te úlgermegen jap-jańa jyr joldary emes pe.
Pah, shirkin, poezııa! Aǵyl-tegil quıyp ótken aq nóserdiń mıllıardtaǵan tamshylarymen birge aǵyp túsken bir túıir marjandaı jarqyraıdy ekensiń-aý.
Nurǵalı ORAZ,
«Egemen Qazaqstan»
