Rýhanııat • 02 Sáýir, 2019

Bı áleminiń bilgiri

689 ret kórsetildi

Eger oqı bilse, bıdiń beıneli tili­men-aq kóp dúnıeni uǵyp, uǵyndyrýǵa bolady. Máselen, sóz áli paıda bolmaı turǵan erte dáýirde adamdardyń bir-birimen ym-ıshara arqyly uǵysýy – búgingi biz úzdiksiz zerttep, tanýǵa talpynyp kele jatqan bı óneriniń bastaýynda jatsa kerek.

Qazaq bı tili arqyly salt-sana, kúlli turmysyn beınelegen. «Qara jorǵa», «Qamajaı», «Ańshynyń bıi», «Jorǵa aıý» syndy bıler qazaq qalybynyń qaltqysyz bólshegindeı. Osyny tereń uǵynǵan horeograf Anvara Sadyqova sanaly ǵumyryn horeografııa tilin tanýǵa arnap, ǵylymı turǵyda jemisti nátıjelerge qol jetkizip keledi. Onyń jańashyl kompozısııalary bı áleminde «qazaqtyń neohoreografııasy» degen ataýmen jaqsy tanys. Bul stıl ulttyq horeo­grafııanyń tarıhı dástúrdi jete­leı otyryp, jańa dáýir tynysynan qalyspaýyn meńzeıdi. Tipti, atalǵan termındi ǵylymı aına­lym­ǵa alǵash engizgen eńbegi úshin «Qazaq­stannyń 100 jańa esimi» jobasy jeńimpazdarynyń qatarynan kórindi. 


«Neoqazaq» horeografııasy de­gendi estip, kópshilik: «Sonda bul «jańa qazaq» bıi me?» dep shatasyp, durys túsinbeýi múmkin. «Neo» – bul jańasha túr. Birnárseni jańadan oılap tabý, shyǵarý emes, óz zamanyńnyń tynysymen jetkizý. Iаǵnı men bı ónerinde buǵan deıin qalyptasqan úlgi men dástúrdi jalǵastyra otyryp, oǵan zamanaýı jańashyl lep, baǵyt ákelýge talpynyp kórdim. Ári onyń ǵylymı termın retinde aınalysqa enýine muryndyq boldym. Áıtpese, eski men jańanyń toǵysy qaı dáýirde de bolǵan. Al bul sıntez kórermenge qazaq halqynyń salt-dástúr, jalpy tutastaı ulttyq bolmysynyń tereń maǵynasyn jetkizýge múmkindik be­redi», deıdi A.Sadyqova. 


Anvara – qazaqtyń ulttyq bı ónerin klassıkalyq ári zamanaýı horeo­­grafııamen úılestire damytýshy pedagog, zertteýshi. 9 jasynda eń alǵash bı álipbıimen tanysqan bolashaq óner juldyzy Balqashtaǵy «Veterok» ansambliniń quramyna qabyldanady. Keıin Almatyǵa oqýǵa joldama alady. Onyń kásibı horeografııa sala­syndaǵy alǵashqy baspaldaǵy osylaısha Balqash qalasyndaǵy shaǵyn ǵana bı ansamblinen bastalǵan bola­tyn. Muny keıipkerimizdiń ózi bylaısha eske alady: «Anam meniń bıge qatysatynymdy estigende, qy­zyǵýshylyǵyma aıryqsha mán berip, kóńil bura qoıǵan joq. «1-2 kún barady da, qoıady ǵoı» dep oılasa kerek. О́ıtkeni ol kezde men gımnazııadaǵy oqýymmen qatar skrıpka synybynda sabaq alyp júrdim. Sondyqtan da anam menen bıshi emes, bolashaq mýzykantty kórýi de ǵajap emes edi. Biraq sál keıinirek ustazdarym anamdy shaqyryp, meni Almatyǵa oqýǵa jiberýdi usyndy. Muǵalimderdiń aıtqanyna qulaq asyp, sóıtip anam ekeýmiz Arqadan Alataýdyń baýraıyna jol tarttyq. Balalyq shaǵym men alǵash bıge barǵan kezim jaıly sóz bolǵanda osy «Veterok» bı ansambli men ondaǵy ustazdarym Ivan men Lıýdmıla Strýsınskıılerdiń eńbegin erekshe qurmetpen eske alamyn. Bul kisiler meniń ǵana emes, men sekildi ónerge qushtar talaı jastyń jolyn ashyp, kásibı bı ónerine joldama bergen ulaǵatty jandar».


Almatydaǵy A.Seleznev atynda­ǵy horeografııa ýchılıshesin úzdik támam­daǵan bıshi eńbek jolyn 2000 jyly Abaı atyndaǵy Qazaq memlekettik opera jáne balet teatrynda balet ártisi bolyp bastaıdy. Alaıda keıin densaýlyǵyna baılanysty sahnadan qol úzedi. Bilimin jalǵastyryp, ǵylym jolyna túsedi. T.Júrgenov atyn­daǵy Qazaq ulttyq óner akade­mııasyna oqýǵa qabyldanyp, sol jerde Lıýdmıla Jýıkovanyń jetek­shi­li­gimen magıstrlik dıssertasııasyn sátti qorǵap shyǵady. Sóıtip shákirt tárbıeleý isine túbegeıli bet burady. «Pedagog-horeograf bolý men úshin buǵan deıin ashylmaǵan araldaı bolyp kelgen múldem beıtanys, jańa joldardy ashty», deıdi bul jóninde keıipkerimizdiń ózi. 


– Ustazdyq – men úshin eń aıaýly kásip, ulaǵatty mamandyq. О́ıtkeni ár balanyń taǵdyry, bolashaǵy úshin jaýaptysyń. Kezinde ózim de Qýa­nysh Jaqypova, Lıýdmıla Lı, Svetlana Naýryzbaeva, Sara Kósher­baeva, Aleksandr Medvedev, Baqyt Súleeva, Alıla Álısheva, Ǵaınıkamal Beısenova, Toıǵan Izim syndy bilikti mamandardyń aldyn kórip, tálimin alsam, búginde sol kisilerdiń maǵan bergen ulaǵatyn shákirtterimniń boıyna sińirgim keledi. Árıne, HHI ǵa­syrda ómir súrip jatqandyqtan, álemdik bı óneriniń qaıda talpynys jasap jatqanyn kórip, ony qalasaq ta, qalamasaq ta qabyldaımyz. Osyn­daı jahandyq jańǵyrý tendensııa­lary júrip jatqan dáýirde shá­kirtterimniń, elimizdegi jastardyń ult­tyq bıge qyzyqqanyn qalaımyn. Sanalaryna sáýle quısam deımin. Sondyqtan da olarmen qazirgi zaman­ǵy, jastarǵa túsinikti tilmen sóı­leskim keledi. Sabaq barysynda qazaq neohoreografııasynyń qyr-syryn túsindirip, ár qımyldyń ma­ǵynasyn asha túsken saıyn, stýdent­terim­niń de ulttyq ónerimizge degen qyzyǵýshylyǵy oıanyp: «Solaı ma? Tarıhta osyndaı jaǵdaılar boldy ma? Bizdiń maǵynasy tereń, jan-jaqty dástúrimiz bar eken ǵoı» dep izdene túsedi. Olardyń ulttyq dás­túrimizge qyzyqqanyn kórip, men de ózimdi baqytty sezinemin. Shá­kirtterimniń tamyryn tanyp, qazaq­tyń­ tól ónerine qyzyǵýshylyǵy oıanyp jatqanyna qýanamyn», deıdi A.Sadyqova. 


Búginde horeograf tárbıelegen shákirtter elimizden bólek, shetel asyp, Germanııa, Fransııa, Italııa, Aýstrııa, Latvııa, AQSh, Ońtústik Afrıka, Japonııa, Qytaı, Túrkııa, Taıland, Shvesııa, Chehııa, Shveısarııa, Reseı, Bashqurtstan, Ázerbaıjan, Qyrǵyzstan syndy memleketterde óner kórsetip, árdaıym jeńis tuǵyrynan kórinip júr. Ustaz úshin budan asqan baqyt joq. 


Sondaı-aq Anvara Sadyqova on jyldan beri murajaı isin de ustazdyq qyzmetimen qatar atqaryp júr. Ol Qazaqstan horeografııasynyń qalyptasýy men damý tarıhy negizinde materıaldar, sýretter men kıno qujattardy jınaý, óńdeý, júıeleý isi boıynsha úlken shyǵarmashylyq jáne ǵylymı izdenis jumystarymen de úzdiksiz aınalysyp keledi. «Basty armanym – qazaq ulttyq bı óneriniń taǵylymdy tarıhyn jan-jaqty zerttep, keıingi urpaqqa amanat etip qaldyrý. Tarıhy tereńnen tamyr tartatyn qazaqtyń bıin álem tanysa, bar ǵajaby men tereń fılosofııa­syn uǵynsa deımin. О́ıtkeni qazaq bıiniń kórkemdik de, sapalyq ta, mazmundyq ta deńgeıi bı óneri da­myǵan eshbir memleketten kem emes», dep túıindedi sózin horeograf. 


Nazerke JUMABAI, 

«Egemen Qazaqstan»

Sońǵy jańalyqtar

Shırek fınalǵa ótti

Tennıs • Keshe

Uqsas jańalyqtar