Rýhanııat • 01 Mamyr, 2019

Bas basylymnyń basshylyǵynda bolǵanymdy bedel sanaımyn

874 ret kórsetildi

Sanaly ómiriniń, shyǵarmashylyq ǵumyrynyń máýesi mol eń jemisti shaǵyn eldiń basty basylymyna sarp etip, júreginiń nárin, júıkesiniń sólin syǵyp bergen jannyń biri menmin. Tabany kúrekteı on jeti jyl bir basshysy bolyp, sonaý sóz bostandyǵy buǵalyqtalyp, erkin oıǵa shider salynǵan tusta tili qasańsyp, úni báseńsip, pármeni pás tarta bastaǵan gazetti taptaýryn tuıyqtan aǵytyp, tyń óristerge shyǵarýǵa shama-sharqymsha atsalystym.

On jeti jyl jaı aıtýǵa ǵana. Ol meniń tóre gazettiń tórine ozyp, bas redaktordyń orynbasary, bi­rinshi orynbasary retinde ujym­ǵa jetekshilik jasap, resmı­ tur­ǵydan qyzmet atqaryp, eńbek et­ken merzimim. Áıtpese basty basy­lymmen baılanysym tý alys­ta jatyr. 1956 jyldyń jel­­toqsan aıynda tyrnaqaldy «Aq­­kól» atty óleńimdi jarııa­lap, aqyndyq qadamymnyń, aq­edil qalamymnyń tusaýyn tuń­­­ǵysh kesken ulyq únjarııa osy. Sodan beri sonshalyq jıi bol­ma­ǵanymen, ara-tura jaz­ǵan­da­­rym­dy bastyryp, aralasyp otyr­dym. Muny men qashan da bel kó­rip, bedel tutamyn. Men úshin bul meıirimi mol, peıili keń para­sat mektebi, aıtqany aınymas zań sııaqty. Kúni búginge deıin basqar­masynan túsken tapsyrys bolsa, jany-qutym qalmaı, qashan qaltqysyz oryndaǵansha, ty­nym tappaımyn.

Meniń ǵana emes, myńdardyń, mıl­lıondardyń mereıli mek­te­bi bolǵan bul basylymǵa degen ynta-yqylasym sonaý ba­lań kúnnen-aq bólek. Sol úshin baıa­ǵy­da bir opyq jeı jaz­daǵanym da bar. Segizinshi sy­nyp­­ta oqyp júrgen kezimde úl­­ge­rimi jaq­­­sy oqý­shylardy ko­m­somol qa­­taryna alý úshin aýdan­dyq jas­­tar uı­ymynyń bas­­shysy shal­­­ǵaı­daǵy aýyl mek­te­bine ózi kel­­di. Bir aıaǵyn maıdan dala­syn­da Otan úshin berip kelgen, eńgezerdeı qarasur jigit eken. Jasandy aıaǵyn kósile tas­­tap taıaqpen júredi. Mektep kom­­somol komıtetiniń, pıoner uıymynyń jetekshilerin jáne bir jas muǵalimdi ala otyryp, úmitkerlermen jeke-jeke áń­gi­melesti. Syn saǵat maǵan da jetti. Suraı qalsa, sonaý Más­keýdegi Mıhaılovtan bas­tap, Almatydaǵy Qanapın, oblys­ta­ǵy Dosaev, aýdandaǵy mynaý Muqymovqa deıingi komsomol basshylarynyń aty-jónin jatqa bilemin. Joq, bul olardy emes, ata-tegimdi suraýdan bastady. Aldymda ja­ýap bergenderdiń bári jeti atamyzdan beri jalshy bol­ǵan kedeılerden dep yzamdy kel­­tirgen. Sonan bolar men:

– Asyp ketken baı da emes, otqa qarap otyrǵan kedeı de emes, orta sharýadanmyn, – dep sart etkizdim.

– Á, otqa qarap otyrǵan kedeı de emes deı­siń be?! – dep myrs etti hatshy.

– Gazet oqısyń ba óziń? Oqı­ty­­nyń qandaı gazet?

– «Sosıalıstik Qazaqstan».

Onda bıyl jazda Ashhabadta ne bolǵanyn aıtshy. Ashhabad qandaı qala ekenin bilesiń be?

– Bilemin. Túrikmenstannyń astanasy. Biraq barǵan da, kórgen de qalam emes. Sondyqtan onda ne bolǵanyn qaıdan bilemin, – dedim men de júnim jyǵylmaı.

– Gazette jazǵan ony. Alapat jer silki­nisi bolyp, alty júzge tarta adam opat bolǵan. Ondaı oqı­ǵa­lardy bilip otyrý kerek. Al­aıda etiń tiri bala ekensiń, seni komsomol qataryna alaıyq, – dedi hatshy sýyq túsin sál jyly­typ.

Osylaı arqa tutar aǵa basy­l­ym­dy aıtamyn dep, nardan jy­ǵyla jazdaǵanym bar. Gazet aqtar­ǵanda aldymen dáıim óleń, áńgime, feletondaryn terip oqyp, saıasat jaǵyna mán ber­meı­ti­nimdi nesine jasyramyn. Sol daǵdydan áli de arylyp ketkenim joq. Qazir áıteýir tanymdyq, tal­damaly dúnıelerdi izdep, so­larǵa kóbirek zer salatyn bol­dyq. Bas basylym sondaı máse­le­ler­ge arna ashyp, tarıhymyzdy tiriltýge den qoıǵany bir ǵanıbet boldy. Baıaǵydan beri kútkenimiz osy emes pe edi.

Biz dep otyrǵanym – sap­ty­aıaq­tyń sabynan qaraýyl qa­rap bultartpaıtyn par­tııa­lyq baqylaýdyń ásire kúshti ke­zin­degi jýrnalısterdiń jankeshti býyny. Kúndiz maqala óńdep, túnde bet qarap, tań ata qol qoıǵan gazetin erteńine Úlken úıden «qyraǵy kózder» qashan «durys eken» degenshe ustaranyń júzinde júrgendeı kúı keshetinbiz. Talaby zor, salmaǵy zil sol júrgennen sytylyp shyǵa almaı júrgende 1973 jyly basymdy jaýapkershiligi burynǵydan beter shynjyr noqtaǵa salýǵa týra keldi.

Aldynda aǵa gazettiń bas re­dak­torynyń birinshi orynba­sary qarymdy qalamger, qabiletti pýblısıst Saparjan Haıdarov qaıtys bolyp, orny biraz ýa­qyt­tan beri bos turǵan-dy. Basylym basshysy bilimdar da bııa­zy, sarabdal da, salıqaly, syrbaz aza­mat Uzaq Baǵaevtyń qalaýy astanalyq oblystyń gazetinde birinshi orynbasar bolyp júr­gen maǵan túsken soń onyń oryn­basary bolýǵa kelisimimdi ber­genmin. Ortalyq partııa komı­te­tiniń bólimderinen, tıisti hatshy­lardyń aldynan ótip, kelesi aptada bolatyn bıýroda beki­ti­le­ıin dep turǵanda Uzekeń kenet ómirden ótip ketip, meniń máse­lem keıinge ysyryldy.

Aqyry, araǵa eki-úsh aı salyp, Bas redaktorlyqqa belgili jýrnalıst, bilikti uıymdastyrýshy, partııa­­lyq jumysty uzaq iste­gen be­deldi qaıratker Sapar Baı­ja­nov bekitildi de, onshaqty kún­nen soń birimiz orynbasar, birimiz jaýapty hatshy bolyp Myńbaı Ilesov ekeýimiz keldik. Alty aı boıy úsh birdeı basshysy bolmaı, jalǵyz qalǵan bir ǵana orynbasardyń aq degeni alǵys, qara degeni qarǵys bolyp ábden yǵyry shyqqan alakóńil ujym bizdi jaman qarsy alǵan joq. Jyly sóz estimeı jetimsiregen jazarman jigitterdiń endigi úmiti jańa basshylyqta ekenin biz de sezdik.

Shynyn aıtqanda, gazettiń jaǵdaıy da máz emes edi. Mazmuny jutań, maǵlumaty az, áıteýir QazTAG-tan túsetin resmı materıaldarmen syqıyp shyǵa beredi eken. Avtorlyq tolǵaýlar berý, kókeıtesti máseleler kóterý, tyń taqyryp tabý jaǵy joqtyń qasy. Shtattaǵy qyzmetkerlerdiń min­deti jazý emes, eńbekshiler ha­tyn qorytyp, pikirlerin uıym­dastyryp, gazetti qatesiz shy­ǵa­rý degen jańsaq qaǵıda bel alyp, olardyń óz jazǵandaryna oryn sırek beriletin bolǵan. Sonyń saldarynan buryn ár­al­ýan basylymdarda kórinip júrgen Ádil, Ánýar, Dáribaı, Ǵalymjan sekildi táp-táýir jas jýrnalıster daǵdaryp qalǵan. Tipti, menshikti tilshilerdiń óz jazǵandary jarııalanbaı, aılap jatady eken. Olardyń da mindeti jazý emes, eńbekshiler pikirin uıymdastyryp, solardyń atynan materıal jiberý dep qadap qoıǵan. Osyndaı «uıym­das­ty­rýdyń» nátıjesinde dıqan ǵalymsha, shopan aqynsha, malshy mamansha, qurylysshy sáýletshishe sóıleıtin, bir-biri­nen egiz-tamshydaı aınymaıtyn maqalalar qaptap ketken.

Álgi aılap jatyp qalǵan mate­rıal­dardyń arasynan Kókshe­taý oblysyn­daǵy menshikti tilshi, aqıyq aqyn Erkesh Ibrahımniń tórt tirke­me­men astyq tasıtyn ataqty júrgizýshi Jámshıt Qojantaev týraly óleń-ocherki shyǵa keldi. Ony oqı sala bas redaktor kezekti bas maqalanyń ornyna salǵyzdy. Bul tilshi jazǵan jaqsy materıal jatpaı­dy dep, on toǵyz oblystaǵy óki­letti ókilderimizge berilgen bel­gi edi. Sodan bastap tıisti bólim­derimmen qosa menshikti til­shi­lerge de jetekshilik etý ma­ǵan júkteldi. Birinshi orynbasar bolǵanda da, solardyń jaqsysyna súıinip, jamanyna kúıinip, ystyq-sýyǵyn birge arqalastym. Obaly ne kerek, menshikti tilshilerimiz baryn salyp, janyn salyp jumys istedi. Shamasyna qaraı shabatyn júırikteı, qaı-qaısysy bolsyn hal-qaderinshe tyń máseleler kóterip, gazet bedelin arttyrýǵa at­salysa bastady. Bul úrdis bó­lim qyzmetkerlerine de jel be­rip, olar da dúr túlep, qalamyn erkin silteýge kiristi.

Ádette «Sosıalıstik Qazaq­­st­an» qazaq baspasóziniń qara­sha­ńy­raǵy dep shashbaýyn kóterip, shań jýytqymyz kelmeıdi. Tipti, ony partııanyń basshy organy SK-ǵa uqsatyp «SQ» dep qol­pashtaımyz. Sonshalyq ish tart­qannan sanaǵa sińip, zerde­ge ornyǵyp qalǵanynan shyǵar. Qazir de bas basylymdy aýyzeki «SQ» dep ataımyz. Qazaq qalam­­ger­leriniń yǵaılary men syǵaı­la­ry osy shańyraqtan shyqqan. Onyń tabaldyryǵyn bir attap, kóriginen bir ótýdi arman­da­maı­tyn jýrnalıst kemde-kem. Sondyqtan buǵan bir sińip, tuǵyryna kóterilgen jan­nyń otyrǵan ornynan qoz­ǵal­maı­ty­ny, ósip ketpese, óship ketkisi kelmeıtini zańdy da. О́stip otyryp, gazette júrip-aq, gazetten shyǵyp qalýǵa bolady. Biz kelgen­de bes bólimdi alpysty alqym­dap qalǵan, asýǵa da taıaý bes aqsaqal basqaryp otyr eken. Bári de Otan soǵysynyń ot-jaly­nyn keship kelgen maıdangerler. El aldynda eleýli eńbegi bar osynaý ardagerlerdiń ózderimen aqyldasa otyryp, jasy asqandaryn áspettep, qurmetti demalysqa shyǵaryp, ornyn jas tolqyn jańa býynmen tolyqtyrý týraly bas redaktorǵa usynys túsirdim. Qarııalardy qansha qımaǵanmen basy­lymǵa jańa lep, sony ser­pin, tyń kúsh kerek qoı.

– Sonda munshalyq myqty jýrnalıs­terdi qaıdan alamyz? – dedi basshy.

– Oblystardan alamyz. Syrt­ta «SQ» túgili Almatyǵa basyn bir batyrýdy armandap júrgen talaı tulpar tuıaq, jez qanat jýrnalıster bar. Qazir ujym kileń ońtústik óńirdiń azamattary. Arqadan, Atyraý men Altaıdan bir jan joq. Álgilerdi shaqyrsaq, aımaqtardy da keńinen qamtyr edik.

– Olarǵa páter kerek qoı.

– О́zińiz bilesiz, kózi tirisinde Baǵaev dosyńyz Bıýronyń aldyna gazettiń jaı-kúıi jóninde másele qoıyp, Ortalyq Komıtet aldyndaǵy eki jylda «SQ»-ǵa on páter berýdi Almaty atkomyna júktegen joq pa edi?!

Oramdy oıǵa, oryndy pikirge, oń usynysqa janyp ketetin sanasy sergek Sapekeń «páli» dep bir kúlip aldy da, alaqanyn sart etkizip, «endeshe osyǵan kiriseıik», – dedi. Uzamaı-aq eki jylǵa jeter-jetpes merzimde eki qarııany qurmetti demalysyna shyǵaryp, jasyraq bir ardagerdi oblystyq gazetke redaktor etip jiberip, kórnekti bir bólim bastyǵyn «Qazaqstan» baspasyna, óner jaıynda jazýǵa yńǵaıy bar áriptesin «Mádenıet jáne turmys» jýrnalyna Bas redaktor etip usyndyq. Úlken bir bólimniń meńgerýshisi «Qazaqstan kommýnısi» jýrnalynan óz ornyn tapty.

– Olardyń ornyn arnaıy shaqyryl­ǵan alǵyr qalamgerler basty. Torǵaıdan Bekbolat Áde­tov, «Lenın­shil jas­tan» Bolat Bodaýbaev, Qos­ta­naıdan Qoı­­­shyǵara Salǵarın, О́ske­men­­nen­ Toqtarbek Qyzyqbaev,­­ ­Qyzy­lor­da­dan Zulqarnaı Saqıev, Qaraǵandydan Aqseleý Seıdimbekov, QazTAG-tan Keńes Iýsýpov, Shymkentten Halı­dol­­la Rahmatýllın keldi. Kileń qyryqtyń ar jaq, ber jaǵyndaǵy shoq shaınap, ot búrikken aryndy da alymdy qalamgerler. Ke­ıi­­nirek synnan basqaǵa moıyn bur­maı­tyn qalamy júrdek, qııaly qıǵaq Nurıdden Mýftahty Aty­raý­dan aldyrttyq. Oǵan bos oryn bolmaı, áýeli redaksııa meń­gerýshisi etip alyp, artynan fel­eton bólimin ashyp berdik. Kóp­shilik kóńilinen shyqqan syn ma­qalalarymen ol da gazet bede­lin kóterýge kóp eńbek sińir­di.

Ulyq gazet ujymynyń kadr másele­sin kezinde biz osylaı sheshken edik. О́zimizde óndiristik tájirıbeden ótkende erekshe kózge túsken jýrfak túlekteri Erjuman men Saýytbekti, Júnis­bek pen Jumabekti qyz­met­ke alyp qalyp edik, olar da gazet mereıin ósirýge ólsheýsiz úles qosty. Búginde joǵaryda attary atalǵandardyń bári derlik qazaq ádebıeti men mádenıetiniń tu­ǵyr­ly tulǵalary.

Qazirgi «Egemen Qazaqstan», burynǵy «SQ»-nyń bedeli bıikten, abyroıy asqaqtaǵan tusy da solar qyzmet istegen kezeń. Bir betke tutas beriletin ocherk-esseler, suhbat-syr­la­sý­lar, taqyryptyq better belgili bir másele jaıynda ótkiziletin «dóńgelek ústel» basyndaǵy áńgimeler sol kezdiń týmalary. Belgili bir salanyń basshylary men mamandary, aıtýly eńbek adamdary bas qosyp, oılaryn ortaǵa salǵan keıbir «Dóńgelek ústel» áńgimeleri qaptal betke beriletin, tipti tutas nómirge de kósilip ketetin. Keıin olar kótergen máseleler boıynsha tıisti mekemeler qaýly qabyldap, qyrýar shuǵyl sharalar belgilep jatatyn. Taqyryptyq arnaýly better óz aldyna.

«Jetisý» gazetinde ıntervıý­diń ornyna «Sezd delegat­ta­rymen suhbat» dep ózim al­ǵash paıdalanǵan «Suhbat» maǵy­nasyn molaıtyp, uǵymyn ulǵaı­typ, «SQ»-ǵa birden sińip, áıdik bir aıdarǵa aınaldy. Umytpasam, qazirgi kıeli máni bar «Elbasy» sózi de áý basta meniń qalamyma oralǵan sııaqty. Kezinde Abylaı­han naımandardyń handyǵyn Qarakereı Qabanbaıǵa usynǵanda batyr: «El bólinbeýi kerek, Elbasy bireý bolýy, basqalary oǵan tireý bolýy tıis» degen eken. Sol sózdi men 90-jyldardyń basynda Tuńǵysh Prezıdent týraly jazǵan ocherkimde paıdalanyp, «Elbasy bireý, el-jur­ty tireý bolýy kerek» degen taqyryp qoıǵan edim. Al «Egemen» sózin birinshi bolyp engiz­genimdi jaltaqtamaı-aq, toltyryp aıta alamyn.

Ol kezde ıgi basylymnyń birinshi orynbasarlary Úlken úıdiń uıǵary­my­men Parlament tilshisi retinde Máskeýge jıi baryp, Halyq depýtattary sezi­nen reportajdar berip tu­rý­ǵa tıis bolatyn. Baltyq respýblıkalarynyń sýverendi el bolamyz dep, Odaqtan shyǵyp jatqan tusy «Altynshy baptyń aına­lasyndaǵy aıtys» dep Más­keý­den jazyp jibergen maqa­lam­da sýverenıtetti «egemendik» dep qoldanǵan edim. Jazǵanym esh ózgerissiz toqsanynshy jylǵy aqpan aıynyń ortasynda jaryq kórgen. Jańa sózge jany qumar Sherhan basshymyz «Egemendi» birden maquldady. Osylaı «kollektıvtiń» ornyna ujym, «sovhozdyń» ornyna keńshar mátinderi sózdik qorymyzǵa sińip ketti.

О́z basym gazet-jýrnal­dar­da uzyn sany 30 jyl bas­shy­lyq qyzmet atqar­ǵanda 500-ge tarta bas maqala jazǵan adam­myn. Keńes kezinde bas maqa­la­syz gazet shyqpaıtyn, ony basylymnyń týy dep biletin-di. «SQ»-daǵy sez, sessııa, pleným sııaqty mártebeli jıyndardan keıin birinshi betke berilip, tórt baǵandy alyp jatatyn nası­hattyq tujyrymdama, bas maqa­la­lardyń denin men jazatynmyn.

Elge áıgili tanymal tulǵalar jaıyn­daǵy bas maqalalardy da gazetke engiz­gen men edim. Basty maqala bolǵan soń onyń pikiri aıqyn, tili aıshyqty, árli de, nárli, oıly bolýy lázim. Ol úshin udaıy izdenip, damyl-tynym tappaý kerek. Sondaı izdenisterdiń nátıjesinde talaı tyń tirkester týyn­dap, syrttan kirgen sózderdiń qazaq uǵymyna jeńil ańdatpa (annotasııa), baǵdarlama (programma), aıqyndama (konsepsııa), tuǵyrnama (platforma) tárizdi birpara balamalary tabylyp, tilimizdi baıyta tústi.

Bir ókinishtisi, sol maqa­la­lar­dyń bári avtorsyz basylyp, gazettiń ujymdyq týyndysyndaı ortaq dúnıe sanalyp, ustaǵannyń qolynda, tistegenniń aýzynda ketti. Áıtpese, olardyń birsypyrasy tili tógilip, úni saırap turǵan táp-táýir pýblısıstıka edi. Átteń, olardyń keıbir pysyqaılardyń ǵylymı, ádebı eńbeksymaqtaryna enip, ádip bolyp, áldekimniń jemsaýy­na ketkenine ishiń ýdaı ashıdy. Jaryq kórgen kúnniń erteńine-aq olardy bázbir ǵalym­sy­maq­­tardyń arasyna birdi-ekili bir­de­ńe­­ler qosyp, radıodan ózi shyǵar­ǵandaı sampyldap oqyp tur­ǵanyn estip, zyǵyrdanym qaınaǵany bar. Muny men ózimdi dáripteý úshin emes, esh bolǵan eńbekke ózegim órtengennen aıtyp jatyrmyn.

Jalpy, jańa sózdi jýrnalıst jasaıdy da, jazýshy paıdalanady, halyq ıgiligine aınaldyrady. Kóbine onyń alǵashqy avtory umyt qalady. Kádimgi han aıtqan sózdi qara da aıtady. Biraq aýzynyń dýa­sy joqtyń «keri». Qazir sóz qadirin biletinder de shamaly. Al Alash arystarynan bastap, aldyńǵy tolqyn aǵalar tyń pikir, utqyr oıǵa aıryqsha mán berýshi edi ǵoı. Jetpisinshi jyldardyń orta sheginde «plıajdy» jaǵajaı dep alǵanymyzǵa qýanyp, qazaqtyń mańdaıyna bitken marǵasqa qaıratker, sanaý­ly sanatkerlerdiń biri Nurtas Ońdasynovtyń redaksııamyzǵa hat joldap quttyqtaǵany bar. Ja­ryqtyq Almatyǵa jo­ly tús­se redaksııamyzǵa bir soqpaı ketpeýshi edi. Birde Qaraǵan­dy­la­typ kelip, bizge arnaıy kirip, qal-jaǵdaıymyzdy bildi. Áńgime ústinde: «Tyń taqyryptaryńdy jańa, jatyq termınderińdi kórip, qýanyp otyramyn. Gazet til baılyǵynyń ken kózi ǵoı» dep bastap, oıyn ári qaraı órbitken-di. – Árıne, ken ıesi – «halyq». Baıaǵyda Sovmın tóraǵasy bolyp turǵanda bir kúni «Sosıalıstik Qazaq­standy» qarap otyryp, «Aýylsharýashylyq mádenıet­te­riniń ónimdiligin arttyraıyq» degen taqyrypqa kózim túsip, túsinbeı ańyryp qaldym. Sosyn telefon shalyp, redaktory Balta­bek Asanovty shaqyryp alyp «Mynaý ónimdiligin arttyratyn qandaı mádenıet?» dep suradym. «Selskohozıaıstvennaıa kýltýra» emes pe?» dedi ol abalaqtap. Ejelden eginshilikpen aınalysyp kele jatqan Ońtústik halqy muny «Aýyl sharýashylyǵy daqyldary» deıdi, arpa, suly, bıdaı, kókónis, bári sonyń ishinde. Sondyqtan buny budan bylaı «daqyl» dep jazyńdar» dep daqyldy engizgen men edim. Qazaqtan tilge baı halyq kemde-kem. Sol baılyqty baıyp­ty zerttep, zerdeleı bilsek, syrttan kelgen kez kelgen sózge balama taýyp, tipti ózimizshe túrlendirip, tilimizge sińirip jiberýge bolady.

Bul kúnderi mundaı ultqa qamqor, tilge janashyr, bıik mansapty, biregeı qaıratkerdi qaıdan tabarsyń? Qazirgiler qıt etse, kópke túsinikti bolsyn dep, oryssha shúldirleı jóneledi emes pe?..

Álgi Asanovtyń qyrqynshy jyl­dardyń basynda «SQ»-nyń bas redaktory bolǵanyn búgingi býyn bilmeıdi de. Bıyl 100 jyldyǵyn toılaǵaly otyrǵan gazetimizge zertteýshilerdiń aıtýynsha, 42 redaktor qol qoıǵan eken. Solardyń keıbireýi eki-úsh nómirge ǵana qol qoıǵan. Al men bas redaktordyń orynbasary bola júrip, tórt júzge tarta nómirge qol qoıdym. Biraq redaktor emes, orynbasar dep. Alaıda tóre gazettiń tóbe basshysy bol­ma­­dym dep eshqashan ókingen emen. Sańlaq aqyn Syraǵańnyń, Syr­baı Máýlenovtiń Baýyrjan Momysh­­ulyna arnaǵan bir óleńin­de:

Kúnniń kózi turǵa­nynda qantalap,                  

Turǵanynda jan-jaqtan jaý antalap,

О́ziń batyr bolmasań da aǵajan,

Shyǵyp ediń san batyrdy arqalap, – degen joldar bar. Sol aıtqandaı, ózim Redaktory bolmaǵanmen, aǵalyq aqy­lymdy aıamaı, alǵaýsyz qamqor­lyqpen baý­lyp, qanatymnyń astyna alǵan tórt shákirtim, atap aıt­qanda: Saýytbek Ábdi­rah­­manov, Ýálıhan Qalı­ja­nov, Erjuman Smaıylov, Jan­bo­lat Aýpbaevtyń «SQ»-ǵa bas re­daktor bolyp, mártebeli basy­lym­nyń tizginin ustaǵany maǵan zor mereı. Aǵa úshin odan asqan abyroı bar ma?!


Sarbas AQTAEV,
Qazaqstannyń eńbek sińirgen mádenıet qaıratkeri, jazýshy

Sońǵy jańalyqtar

Kaspıı teńizine úsh adam batyp ketken

Aımaqtar • Búgin, 21:18

Tekeli laı kóshkininen tazartylyp jatyr

Aımaqtar • Búgin, 19:53

Bıyl Almatyda myń jas baspanaly bolady

Aımaqtar • Búgin, 17:44

AQSh-ta shirkeýge shabýyl jasaldy

Oqıǵa • Búgin, 17:15

Batys Qazaqstanda jastar shtaby quryldy

Aımaqtar • Búgin, 16:23

Dollar qymbattady

Qarjy • Búgin, 15:55

Uqsas jańalyqtar