Rýhanııat • 17 Mamyr, 2019

Qazaqtyń Qoıshyǵarasy

995 ret kórsetildi

Qazekem ómirge ul kelse, «qoı­­shy» keldi dep súıinshi surap ja­tatyn. Sol yrymdy ustanǵan Qoı­shekeńniń ata-anasy Allanyń ul bergenine shúkirshilik jasap, aman-esen qaraıyp júrse eken dep balasynyń esimin Qoıshyǵara qoıǵan sekildi. Olardyń úmiti aqtalyp, Qoı­shekeń aldymen jas ta bolsa aýyl azamaty qataryna qosyldy. Odan soń ýnıversıtet bitirip, ta­nymal jýrnalıst boldy ári jazýshylyqty qatar ıgere jú­rip, biraz kitaptyń avtory da atandy.

Jazý-syzýǵa tóselgen qalam­gerdiń qazaq tarıhy jaıly ja­zylǵan alǵashqy «Altyn tamyr» degen týyndysynyń ózi zor rezonans týdyrdy. Tipti, Elbasyna deıin suratyp aldyryp oqyǵan kitap ekenin umytqan joqpyz. Sodan bastap sońǵy shyqqan «Qyp­shaqtarǵa» deıingi 30-ǵa jýyq eńbeginde, el esinde joq eski zamandardan qalǵan ańyz áńgimeler men mıfter jaıly, kóne túrki tarıhynan qa­zaq jur­tyna deıin qopara zerttep, talaı tumanyń kózin ashty.

Qoıshyǵara Salǵaraulynyń: «Endigi jerde tarıhty jańa kóz­qaras turǵysynan qarastyrý kerek. «Adamzat tarıhyn tara­zylaǵanda mindetti túrde túrik tarıhymen baılanystyrmaı qaraý – múlde qate» degen konseptýal­dy tujyrymy otandyq, tipti álemdik tarıhshylardyń ózin ǵylymı pikir­talasqa shaqyryp tur­ǵan joq pa?! Mundaı batyl tujyrymdy dúnıelik tarıhty tereń biletin, onyń ishinde túrki tarıhyn túgel zerttegen ǵalym ǵana osylaı aıta alsa kerek.

Árıne bul másele buryn múlde zerttelmegen deýden­ aýlaq­pyz. Alash arysta­ry kezinde jazdy. Basqa tarıhshylar da aıt­qan bolar. Biraq olardyń kóbisi bú­gingi oqyrmanǵa túgeldeı jet­ken joq. Al táýel­sizdikten soń­ osyny bireý qozǵaý kerek edi,­ ony qazaqtyń qabyrǵaly qalam­geri – Qoı­shyǵarasy aıtty. Ult úshin ár qazaq zııalysy osy­laı adal is atqarsa, shirkin, bizdiń el ózge jurt aldyna baıaǵyda túser me edi.

Kópshilik Qoıshekeńdi júzi jyly, minezi jumsaq jan dep tanıdy. Menmensigen tu­syn kór­gen emespiz. Elestete de almaı­syń. En­di tyndyrǵan isi iri eken. Kóshkinshi halyq­tardyń ejelgi turmysynan bastap, kóne tarıhymyzdy tutastaı alyp qaraýdy maq­sat etip qoıý – batyrlyq emeı nemene?! Eń negizgisi sol – avtor maqsatyna jetken. Son­dyqtan ol qandaı madaq pen marapatqa bol­syn laıyq. Oǵan avtordyń jazýshylyq-jýr­nalıstik qabile­ti men zertteýshilik yjdaǵaty kóp­ kómegin tıgizgen tárizdi.

Aldyna aınymas maqsat qoı­ǵan avtor atynan at úrketin bu­ryn­ǵy zertteýshilerdiń saıa­sı­lanǵan súrleýine túspeı, kósh­­­kin­shi­lerdiń atam zaman­nan qalyptasqan ózin­dik ta­bı­ǵa­ty, bolmysy, tynys-tir­shi­ligi tur­ǵysynan kelip, mıfo­lo­gııalyq, hro­no­logııalyq, ge­­­­­no­­logııalyq (DNK), lıng­vıs­­­tı­kalyq derekkózderge súıene otyryp paıymdaıdy. Zert­teý jumysynyń osyndaı meto­dologııalyq ádis-tásili óz je­­misin bergen. Onyń ústine tarıhı jazbalarǵa tán qasań til­den góri kórkem shyǵarma se­kildi jeńil oqylady. Tek qytaı muraǵattarynda saqtalǵan de­rek­kózderge kóbirek súıenip ja­zylǵandyqtan, adam esimderi men jer-sý attaryn este saqtaý qıyn. Árıne bul «joq­qa júırik jet­peıdiniń» kesiri. Sol sııaq­ty eýrosentrıstik kózqaras tur­­­ǵysynan jazyl­ǵan burynǵy zert­teýlerdiń sol tustaǵy saıasat yǵynan asa almaǵanyna kózi anyq jetken avtor buǵan deıin qa­lyptasqan taptaýryn joldan sanaly túrde bas tartady.

Ol «Ejelgi túrikter» degen eńbeginde túrkilerdiń túp-tór­kini, shyqqan tegi – kezinde grekter «skıf», parsylar «saq», qy­taılar «sáı-jin» atandyryp, osy attarmen tarıhqa engen ha­lyq­tardyń túp-tórkinimen ta­myr­las, ortaqtas degen tujy­rym jasaıdy (Astana: Folıant, 2012, - 188-b.). Soǵan oraı adamzat balasynyń násilin keskin-keı­pine qaraı bólgende ejelgi túrkilerdi mongoloıd tıpindegi taıpalarǵa jatqyzý da qate tu­jyrym dep eskertedi.

«Ejelgi túrkiler eýro­poıd­tyq násilge jatady. ... Al qazirgi ǵy­lymda qazaq halqy­nyń keskin-keıpin jatqyzyp júrgen «Tu­ran», bolmasa «ońtústik sibir» dep ata­la­tyn antropologııalyq tıp keıingi myń­jyldyqtardyń je­misi» dep oıyn anyq aıtady. (Sonda, 189-b.).

Bul pikirdiń durystyǵyn qazir ózge ǵa­lymdar da dálel­dep jatyr. Mysaly, osy oraı­da «Aıqyn» gazetinde «Babalary­myzdyń bet álpetin bilemiz be?» degen tanymdyq maqala ja­rııa­landy (Q. Tórejan, 2014, 1 sáýir). Onda: «Jaqynda reseı­lik antropolog ǵalymdar Batys Qazaqstan oblysyndaǵy Qos­qudyq qorymynda bizdiń dáýiri­mizge deıingi tórtinshi myńjyl­­dyqta jerlengen adamnyń bas­ súıegi arqyly onyń bet ál­pe­tin qalpyna keltirdi. Bul ju­­mystarmen aınalysqan ǵa­lym­dar «qazirgi qazaq jerin mekende­gen ejelgi kóshpendilerdiń bet pishinderi eýro­palyqtarǵa ke­ledi» degen tujyrym jasap otyr» delingen. Bizdiń zertteý­shimiz ondaı sheshimge budan álde­qaıda buryn kelgenine – jo­ǵa­rydaǵy silteme bultartpas dálel.

Buryn jaryq kórgen ártúrli eńbekterde árqıly baıandalatyn tarıhymyz jaıly úzik-úzik boljamdardyń basyn qosa almaı, oǵan degen qyzyǵýshylyǵymyz sý sepkendeı basylatyn. Ári qaraı zerdelep oqýǵa bet­teı almaı, tosyrqaǵan attaı boldyryp orta jolda qalatyn edik dep keıigen avtor: «... qazaq handyǵy bó­linip shyǵyp, óz aldyna otaý tikkenshe,  bul ólkeni turaqty mekendegen esh­qandaı turǵylyqty jurt bolmaǵandaı, kileń taǵdyr tolqynynda bir-birin yǵystyra sapyrylysqan túrli halyqtar sátine qaraı sál turaqtap, erýlep ótip kete bergen-aý dep oılaýǵa májbúrsiń», deıdi.

Alaıda, osy jerden tabylǵan arheo­­logııalyq qazba muralar da, halyqtyń aýyzsha tarıhy – shejire-ańyzdar da, sondaı-aq sonaý eski zamandardan úzilmeı jalǵasyn taýyp, sabaqtasyp kele jatqan olardyń salt-dás­túrleri men ádet-ǵuryptary da bul dalada, kimniń qalaı aıt­qanyna qaramastan, túrki halqy urpaqtarynyń sonaý eski zamandardan beri ǵumyr keship kele jatqanyn dáleldeıdi («Ejelgi túrikter», 22-b.).

Budan ári: «VI ǵasyrda sha­ńyraq kótergen ataqty Túrik qa­ǵanatynyń tarıhyna barynsha baıyppen zerdeleı úńilgen jón. О́z zamanynyń zańǵar oı­ly bıleýshisi bolǵan Býmyn (Momyn) qaǵannyń tóńireginde teń­desi joq qýatty memleket qurýǵa baǵyt alǵanda ony basqa emes, nege «Túrik» dep ataý­dy qalaǵanyn paıymdaýǵa múm­kindik týady. О́ıtkeni Býmyn qaǵan ózderinen bu­ryn bir kezde tóńiregine túgel bılik júr­giz­gen áıgili túrik degen ataqty memleket bol­ǵanyn jaqsy bile­di. ...Býmyn ózin sol ejelgi túrik­ter­diń urpaǵymyn dep sanaýy da bek múmkin ǵoı. ...Osyǵan oraı jyýjandar bodandyǵynda júdep-jadap júrgen tú­rkitektes taıpalardyń (halyqtardyń) ba­syn bir shańyraq astyna bi­riktirip, azattyq ápe­rýdi kózde­gende Býmyn jurttyń sol bir dańqt­y eldikti, qaharmandyq er­likti ańsa­ǵan arman-ańsaryn eskerip, soǵan saı osy ejelgi túrikterdiń ataq-dańqyn qaıta jań­ǵyrtyp, biz de osyndaı el bolamyz dep, ony halyq rýhyn kóterip, azattyqqa qul­shynýǵa paı­da­lanǵan», dep tujyrym jasaıdy.

Sol sııaqty qytaı jazba­laryndaǵy ańyz­dar deregine súıe­nip, Ashynany «túrik­ter­­diń túp atasy» dep júrgen tu­­jy­rymnyń qa­te ekenin, «ashy­nanyń» bar-joǵy ejelgi túrki­ler­diń «burynǵy», «áýelgi», «al­ǵashqy» degen uǵymdy bildiretin qara­paıym «ashnu» («ashynu») degen sóz ekenin, soǵan oraı res­­mı tarıhta qalyptasqan «ashı­na túrik» tir­kesiniń ma­ǵy­nasynyń da «burynǵy tú­rik» nemese «Áýelgi túrik», bas­qasha aıtqanda, «Birinshi Shy­ǵys Túrik qaǵanaty» degen uǵym­­dy bildiredi degen tosyn tu­jyrym jasaıdy. Osylaı Túrki ataýynyń VI ǵasyrdan da buryn bar, ejelgi ataý ekenine kóptegen dálel keltiredi.

Ǵalymnyń ózindik pikirleri men batyl bol­jamdaryna qo­sa, onyń qazirgi qazaq tarıhyn zertteýshilerge qarata aıt­qan oryndy ýájderi men ótkir syndary – negizinen tarıhty endigi jerde jańa kózqaras turǵy­synan qarastyrý kerek degen us­­tanymynan týyn­daıdy. Osy bir ózekti máseleni jerine jet­kize jazyp, kópshiliktiń kókeıine quıyp be­rýi – jazýshylyq qarym-qabiletine baılanysty, árıne. Oqyrman kókeıinde tıtteı de bolsa kúmán qalmas úshin negizgi oı­dy atalǵan eńbekterdiń ár tus­tarynda qaı­talap pysyqtap otyrý ádisin avtor ádeıi paı­da­lanǵanǵa uqsaıdy.

Tarıhty tereń zertteý bar da, ony kóp­shilik tushynyp oqı­tyndaı etip jazý bar. Osy eki­ qasıet bir kisiniń boıyna­ toǵyssa, nur ústine nur eke­nine taǵy bir mysal: Isaı Kalash­nı­kovtiń «Jestokıı vek» shyǵarmasynyń qoldan tús­peıtindigi, oqyr­mandy baýrap ala­tyn qudireti osynda. Sol sııaqty Qoıshekeńniń de qalam terbesi esh­kimnen kem emes. Ta­rıhı oqıǵany kóz aldyńa eles­tetip, sol kezeńniń kórinisin dál bere ala­dy: «Bıik alań – Shytqa or­nalasqan han or­dasy» dep bas­talatyn sóılemdegi «shyt» sózin zertteýshi túgil jazýshylardyń ózi sırek qoldanady nemese «Keń jozynyń ústi ult­tyq ta­maq­qa toly» degendegi «jozy» só­zi­­niń ózi oqyrmandy kádimgideı oı­lantady.

Ebe-abyz (halyqqa qarap): – Ýa, halaıyq! Hanzadamyz han bol­dy, el tilegine saı jan boldy. Endi ata-baba dástúrimen uly hanǵa laıyq jańa esim berýimiz kerek. Men Táńiri ber­gen aıan bo­ıynsha onyń jańa esimin «Shyń­ǵys» dep atadym. Bul «Táńirdiń kúshi», «Táńir­diń jerdegi ámir­shisi» degen maǵynany bil­di­redi. Múde hanzadanyń endigi aty – Shyń­­ǵys. Shyńǵyshan».

Ári qaraı avtor túrkitektes halyqtar arasynda «Shyńǵys» degen qaharly laýazymǵa eń al­ǵash Múde hanzada ıe bolǵanyn, bu­dan keıin bul laýazymdy bes ǵasyr ótkende osy halyqtyń ekin­shi bir perzenti Atılla, odan keıin taǵy da bes ǵasyr ótkende Temýjın ıelengen edi degen de­rekti alǵa tartady «Múde han» degen eńbeginde (Astana: Sary­arqa, 2011, 173-b.).

Shyńǵyshan demekshi, Qoı­she­keń óziniń «Muńǵul men moń­­ǵol jáne úsh Shyńǵys» dep­­ ata­latyn kitabynda ta­laı­ pikir- talasty týdyrǵan qazir­gi moń­­ǵoldar men ataqty Shyń­ǵys­hannyń arajigin ashyp tas­taıdy. Qa­zirgi mońǵoldardyń Shyń­ǵys­han za­manynyń mońǵol­da­ryna uqsamaıtynyn bir­ne­she ǵalymdardyń jasaǵan tujy­rymdary negi­zinde táptishtep tú­sindiredi. Onyń aıtýy boıynsha «Shyńǵyshan atalary Ergene-Kóń­­nen shyqqannan keıin de olardyń eli birneshe ǵasyr boıy qazirgi «mońǵol» degen ataýmen atalmaǵan kórinedi. Olar basqa ataý­men basqa halyqtardyń qu­ra­mynda júrgen. Olar tek HII ǵasyrda Borte-chınonyń jıyrmasynshy urpaǵy Baıshynqor kókjaldyń balasy Týmbınaı sheshenniń jeti ulynyń biri – Kabýl qaǵannyń tusynda ǵana «Hamag mońǵol ulysy» («Jalpy mońǵol ulysy») atalǵan eken.

Endeshe «...ejelgi myńǵul­dardyń tarıhy h.e. deıingi VII ǵa­syrdyń aıaǵynan bas­talyp, h.e. keıingi birinshi ǵasyrdyń so­ńy­men aıaqtalady. Ejelgi muń­ǵyldar et­no­quramy jóninen tú­gel­deı túrki tekti, tú­rkitildes halyqtarǵa jatady. Al keıingi moń­ǵoldardyń tarıhy bizdiń jyl sanaýymyzdan keıingi VIII ǵasyrdan bastalyp, HIII ǵasyr­dyń basynda shańyraq kótergen mońǵol ımperııasynyń tarıhyna jalǵasady» (131-b.) dep daýly máselege ózindik núkte qoıady.

Halqymyzdyń tarıhy jaıly jazba derekter – olardy bitispes jaýy, qas dush­pany sanaǵan otyryqshy halyqtardyń ókil­deri qaldyrǵan jazbalar ekeni anyq bola bastady. Mundaı derektermen jazylǵan ta­rıhtyń avtory aıtqandaı «syńarjaq» bolary, árıne daýsyz. Munda «kóshkinshiler tek tonaýshy, qı­­ratýshy, kisi óltirýshiler bol­sa, otyryqshylar pendege qııanaty joq «perishteler» sııaqty kóri­­nedi» (9-b.) dep kitaptyń basyn­da oqyrmanǵa oı tas­taı­tyn ǵa­lym sońynda osy taza qııanat tu­­jy­rymdy teriske shyǵaryp, «adamzat tarıhyn tarazylaǵanda mindetti túrde túrki ta­rıhymen baılanys­tyrmaı qaraý múlde qate» degen pikirin, ıaǵnı ózindik ǵylymı konsepsııasyn dáleldep shyǵady.

Zertteýshiniń taǵy bir artyq­shylyǵy – ha­lyq­tyq ańyz-áńgi­melerdegi tarı­hı derekterdi, kó­ne shyǵarmalardyń shynaıy­ly­ǵyn ǵylymı aınalymǵa sát­ti qosady. Ol «avtory kór­setil­megen tarıhty «aýyzsha tarıh» deımiz. Onyń avtory – halyq. Demek, aýyzsha tarıh – halyq tarıhy. Oǵan nege se­nimsizdikpen qaraýymyz kerek? Mysaly, ha­lyq ániniń ishinde jasandysy bar ma? Árıne joq. Sol sekildi halyq tarıhy da mine, osyndaı. Endeshe, oǵan degen kózqaras nege kerisinshe bolý kerek?» (38-b.) deıdi. О́te oryndy salystyrýǵa birdeńe alyp-qosý artyq.

Olaı bolsa keshegi qarapaıym qazaqtyń úmit etken qara balasy talmaı talaptanyp, tabandy izdenýdiń arqasynda búgin búkil qazaq jurtynyń súıinetin ulyna, súıikti Qoı­shyǵarasyna aınalsa, oǵan nege biz qosylmaýymyz kerek.


Namazaly OMAShULY,

 Jýrnalıstıka máselelerin zertteý ınstıtýtynyń dırektory, fılologııa ǵylymdarynyń doktory, professor


Sońǵy jańalyqtar

Shymkentte taǵy bir aýdan qurylady

Qoǵam • Búgin, 16:58

Almatyda qant qymbattap barady

Qoǵam • Búgin, 16:45

Dollar baǵamy ósti

Qarjy • Búgin, 16:12

Uqsas jańalyqtar