Uıqasty oılar, maǵynaly ǵıbrattar

Oı men sóz zergeriniń:

Halyq ek bilikti de túsinikti,

Pir tutqan tektilikti, kisi­likti.

Es jıyp, eńse tiktep, degi­zeıik:­

 «Qazaqtyń sózi mándi, isi myq­­­­ty», – degeninen ultynyń ulylyǵyn, danalyǵyn, múbárak kemel ja­ra­­tylysyn tanýǵa meńzeıdi. Ta­myry tereńge boılaǵan tálim-dás­túrimizdi, saraman jolymyz­dy, obal, saýap, boryshty túsi­ne­tinimizdi kó­ńil kózimen, oı bezbenimen zaty­myzdyń asyl­dyǵyn shamyrqana tol­ǵap tú­sin­diredi.

Tarıh tuńǵıyǵyna barlaý jasa­­­­ǵan, turlaýly tujyrymdar túı­gen derektanýshy avtor:

Tildiń-daǵy qarama bólegine

Dinińmen de jasqama, keregi ne?

Tegiń birge jaralǵan, týys­syńdar,

Zeıin qoısań tarıh deregine, – deıdi «Adamzatqa hat» jyryn­­­da. Negizinde, Uly dala per­­zenti – qa­zaq balasy týmysynan oı ba­ǵyp, zerek atanyp, aıat­tar men hadıs­terdegi «Oı jú­girt­peısińder me?»,­ «Zer sal­­maısyńdar ma?», «Aqyl­dy qol­­­­­­­danbaısyńdar ma?» deı­tin us­­tanymdardy tuǵyrnama etkendeı.

Qara sózdiń quljasy, óleń sóz­diń ustasyndaı quıqyljy­typ tamyl­jytady:

Armandasań, bıikti armanda,

Jóni bólek bıiktiktiń jalǵanda.

Aıalaı ber armanyńdy ardaqtap,

Asqarlar da alasaryp qalǵanda.

Alasalar asqaq bolyp kóri­nip,

Zańǵarlarǵa zaman quryq salǵanda,

Jiger tanyt arman-qanat alǵanda!

Bul – qazaqtyń «Alasa taý ba­­synda da alasa, Alpamsa apanda da alpamsa» degen nus­qaly naqy­lyn oıǵa túsiredi.

Ulttyń rýh jyrshysy, tar­lan­ tarıh tamyrshysy «Ult­­­ty súıý – tektilik» degen aqyn­­dyq syr-lebi­zinde:

Ultty súıý,

Ultshyl bolý – tulǵalyq!

(Tulǵa bolý buıyrmaǵan  qulǵa anyq).

Baǵy janyp, kórkeıedi qaı el de,

Tutasymen ultshyl bolsa bir halyq.

Tutas bolý – elge qonar yrys-baq,

Mánin onyń uǵa bilsek durystap.

Kún keshedi jikke, topqa bólinbeı,

Bir múddemen bir maqsatta tynystap.

Ata joly – aınymaıtyn ósıet,

Ultty súıý, ultshyl bolý – qasıet.

Ult perzenti bola bilgen adamǵa

О́zgeler de qadir tutyp bas ıed.

Aqyndyq tulǵasy aıqyndal­ǵan Qoıshyǵara Salǵaraulynyń azamattyq tulǵasy asqaq, sýret­kerlik ustanymy aıqyn salı­qalylyqpen órilgen, «injý oı­­lar», «ýyz sózder» tógilgen jyr shýmaqtarynda jahandaný jaǵ­­daıyndaǵy «qomaǵaı qoǵam», «óne­gesiz órkenıet», turmys-tir­shilik qaıshylyqtary men tár­tip­sizdikter aqynnyń oıyn­ shyrmaýyqsha shyrmap, ja­­­nyn jegideı jep, súıegin syr­qy­ra­tady.

«Bilimdiniń oıy – nár, sózi – ju­­­par» dep ózi aıtqandaı, oı júıe­sin, sóz kıesin qalaısha qa­byl­dap, beınelep, sýrettep, oıý­­lap, naqyshtap tolyq tolǵap sı­­pat­taıtynyn tup-týra tórt júz­ tórttaǵandarynda dáleldep kór­setken. Aıtalyq:

1. Ár adam – patsha, sezinse sony bolǵany,

Aqyly – ýáziri, sabyry – berik qorǵany.

Bilim men biligi – jınalǵan qazyna.

Kókirek – saraıdyń kemel tolǵany,

Sezinse sony bolǵany.

2. Qara jer – qaıtqandarǵa qalyń qundaq,

Sol qundaqta tán erip, janyń tynbaq.

Kelgenderge keremet kórinetin

Bul ómir – sheshilmeıtinmálim jumbaq.

3. Kisilikti qasıetten aryltyp,

Qundylyqtyń quldyraýynyń jamany-aı.

Adamdardyń arasynan saryltyp,

Adam izdetip qoıǵan zamany-aı.

Teginde, osynaý pálsapalyq oıǵa, kórkemdik tájirıbelerge, mán­ge negizdelgen tórttaǵandar (rýbaılar) adamnyń rýhanı­ je­ti­lýi­ne, ózin-ózi tanýyna ke­ńes, tá­lim beretin, ónegeli qa­ǵı­dat­tar, aqyl­shylar, dana­lyq dáris­­ter.

Sonymen qatar:

Shyqsań da shyńǵa umytpa,

Etekte el bar ekenin.

Jaqsy dep bıik qunyqpa,

Qara jer qaıyr mekeniń, –

deıtin naqyldar ómirge kózqara­syń­dy qalyptastyrady, ta­ny­­myńdy, paıymyńdy tereń­de­tedi, kókirek-saraıyńdy sáýle­len­diredi.

Zadynda, sóz zergeriniń «uı­qas­qa túsken oılarynda» qoǵam tanymyn qalyptastyratyn ta­­rıhı sana, halyqty ortaq múd­dege tabystyratyn ulttyq sana, adamdy pendelikterden tazartatyn aza­mattyq sana jáne rýh, til, se­zim, kóńil baılyǵyn jasaıtyn kór­kemdik sana bar.

Keýdesi jaqsylardyń altyn sandyq, sýrethana degendeı, abany jalpaq tarlan boz Qoıshekeń ishki syrlarymen, tolqyndy oılarymen bólisip ortaqtastyrady, «adaldyqtyń jarysyn» uıym­das­tyrady, «bilim men biliktilik bir­les­tigin» qýattaıdy, «tól ta­rıh­tyń qaldyrmaı jalǵyz she­gesin», «qazyp baq tarıhty ar­ǵy, bergi» dep maqsatkerligin málim­deıdi.

Serik NEGIMOV,

fılologııa ǵylymdarynyń doktory, professor