Búldirý ońaı, bútindeý qıyn

Imam Ál-Buharı sahıh hadıster jınaǵy­nyń «Fıtna kitaby» atty taraýynda: Alla taǵalanyń «Senderden tek zalymdarǵa ǵana kesiri tıip qalmaıtyn búlikten (fıtnadan) saqtanyńdar» («Ánfál» súresi, aıat-25) degen aıatyn jáne paıǵambarymyzdyń myna bir sahıh hadısin «Sender men kórip turǵandy kóre alasyńdar ma?! Men senderdiń úılerińniń arasynda jańbyr sııaqty búlik-fıtna júrgenin kórip turmyn» degenin keltiredi. (Buharı, Múslım)

Imam Naýaýı bul hadısti tápsirlegende: búlikti jańbyrmen teńeý – onyń kópti qamtıtynyn bildiredi, ıaǵnı onyń kesiri adamdardyń barlyǵyna tıedi, eshbir qaýymdy búlik-kesel aınalyp ótpeıdi, dep túsindirgen. Sol sııaqty ımam Ábý Daýdtyń hadıster jınaǵynda paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s): «Eń baqytty adam – búlik shyqqanda oǵan qosylmaı aman qalǵan jáne Allanyń synaǵyna shydaǵan adam» degen sózin rıýaıat etipti. Kez kelgen aýrýdyń aldyn alyp emdelý jaqsy ekenin árbir sanaly adam túsinedi. Sol sııaqty, búlikti bastalǵan soń saqtanýdan onyń aldyn alǵan áldeqaıda artyq.

Osy oraıda, sahaba-halıb Omar ıbn ál-Hattab (r.a): «Nadandyqty kórip (búlikti) odan ǵıbrat almaǵan adamnyń ıslamy túıirshik-túıirshik bolyp joıylyp ketedi» dep aıtqan.

Jalpy musylman ǵalymdary búliktiń zııany jaıly bylaı deıdi:

1. Adamdardy qyzyqtyrady. Imam Ibn Hazm: «Búliktiń gúli eshqashan jemis ber­meıdi» degen. Iаǵnı, búlik bastalǵanda gúl sııaqty aldamshy keıipte adamdardy qyzyq­tyryp ózine tartyp turady. Hám shaıtan búlikti adamdarǵa jaqsylyqtyń nyshany sııaq­ty kórsetip, bul is bolashaqta kóp jemis beretindeı úmittendiredi. Biraq búlik-fıtna eshqashan jemis bermeıdi.

2. Aqyl-esti ketiredi. Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s): «Aqyl-esti ketiretin búlikter (fıtnalar) keledi. Ol kelgende birde-bir aqyl-esi durys adam taba almaı qalasyńdar» degen hadısi bar. Osy hadısti rıýaıat etken Hýzaıfa (r.a): «Araq-sharap búlik sııaqty mas qylmaıdy, búlikke mas bolý odan da qatty aqyl-esti ketiredi» dep tápsirlegen. Jáne ol: kimde-kim haramdy halal dep, al halaldy haram deıtin bolsa, ol adamnyń búlikke (fıtnaǵa) urynǵany, degen.

3. Jappaı joıady. Paıǵambarymyz (s.ǵ.s) aıtqan hadıs-qıssada: «Bir qaýym kemege minedi. Jartysy ústińgi qabatta qalady da al ekinshi jartysy tómenge túsedi. Kemeniń túbindegiler shóldegen saıyn ústin­degilerden baryp sý surap mazalaryn alady. Joǵarydaǵylar renjip sý bermeı qoıady. Kemeniń túbindegiler: «Kemeniń astynda sý bar emes pe, myna jerdi teseıik te, analardy mazalamaı, sýdy emin-erkin iship otyra bereıik» deıdi. Sóıtip bireýi aıbaltamen kemeniń túp aǵashyn shaba bastaıdy. Eger de, bul aqymaqty erkine qaldyrsa, barlyǵy qurıdy, al toqtatsa, barlyǵy qutylady».(Buharı, Termezı, Ahmad). Osy hadısti tápsirlegen Nuǵman ıbn Bashır: «Búlikshiler kemeniń astyńǵy qabatyndaǵy adamdar sııaqty, olardyń qolyndaǵy baltany alyńdar» deıdi.

Al qazir adamdar tilimen, saıası taıazdyǵymen, nadandyǵymen, ásire ultshyldyǵymen aıbaltadan da qatty zııan keltirip jatyr. Onyń sebebinen: tatýlyq, bereke, yntymaq joıylýy múmkin. Sebebi jalǵan úreı adamdarǵa kúmán salady, jaqsy nıetterinen qaıtarady, dostardy arazdastyrady jáne kúnáǵa ıtermeleıdi. Sóıte tura osyndaı búlikke urynǵan pendeler – nıetim jaqsy, ultymnyń qamy, qazaqtyń bolashaǵy dep aqtalady hám solaı oılaıdy. Biraq olar kemeniń baıaǵyda tesilip qalǵanyn túsinbeıdi. Kez kelgen amaldy istemes buryn adam nıetin durystap, aqyretke degen paıdasy men zııanyn ólsheý kerek. Jalpy, demokratııa degenge elitip, kemeniń búlinýine erkindik berýge bolmaıdy.

Alda-jalda búlik bastalyp ketse aqyly bar adamdardyń ózi olardy toqtata almaıdy. Sondyqtan da Alla taǵala: «Senderden tek zalymdarǵa ǵana kesiri tıip qalmaıtyn búlikten (fıtnadan) saqtanyńdar» («Ánfál» súresi, aıat-25) dep aqyly bar adam balasyna úkim etken.

Atam qazaq «tórteý túgel bolsa, tóbedegi keledi, altaý ala bolsa, aýyzdaǵy ketedi» dep beker aıtpaǵan. Búldirý ońaı, bútindeý qıyn!

Aldanyp qalma, aǵaıyn!