Rýhanııat • 28 Maýsym, 2019

Abaıdyń atqa miný mádenıeti

885 ret kórsetildi

«Er qanaty – at» degen sóz qazaqta ejelden bar. Jylqy túligin qasıetti jeti qazynanyń birine balap, ǵasyr qoınaýynan jaqut bolyp jetken jyrlarda, dáýir júgin arqalaǵan dastandarda azamaty men qazanaty qosa sýrettelip otyrǵan. Dala danyshpany hakim Abaı­dyń da jylqyǵa degen kózqarasy erek­she bolǵan. Biz muny aqynnyń shy­ǵarmalary men zamandastarynyń es­telikteri arqyly bilemiz. Elbasy Nur­sultan Nazarbaev óziniń «Uly da­lanyń jeti qyry» maqalasynda qazaq hal­qynyń atqa miný mádenıetin: «At ústinde júrgen kóshpendiler taqymyna basqan sáıgúligine neǵurlym erkin minip júrýi úshin bıik er-turman men úzeńgini oılap tapty. Bul jańalyq salt atty adamnyń at ústinde qaqqan qazyqtaı myǵym otyrýyna, sonymen birge shaýyp bara jatyp qolyndaǵy qarýyn esh qıyndyqsyz jáne neǵurlym tıimdi qoldanýyna múmkindik berdi» dep aıryqsha toqtalǵany belgili.

Aqyn baptaǵan júırikter

Ǵasyrǵa jýyq tarıhy bar, irge­tasyn jıyrmasynshy ǵasyrda qazaq qaı­ratkerleri qalap ketken Abaıdyń «Jıdebaı-Bórili» memlekettik tarıhı-mádenı jáne ádebı-memorıaldyq qoryq mýzeıinde Abaı Qunanbaıuly men onyń aınalasynda ǵumyr keshken týystarynyń hám jaqyn adamdarynyń er-toqymdary saqtalǵan. Mýzeı qo­ryndaǵy jeti er-toqym da búgingi kúni alys-jaqynnan keletin qonaqtardyń na­zaryna usynylady. Aqyn týraly estelikterdi paraqtaǵanda Abaı men inisi Ospan aýylynan alýan túrli júırik at pen qyran qustyń, ushqyr tazynyń sapyrylysyp elden-elge aýysyp jatqanyn uǵamyz. Uly aqynnyń at qumarlyǵy jaıynda Turaǵul Abaıuly: «Sharýanyń úsh túrin eskerýshi edi, jaqsy qonysty tańdap qoný, jaqsy malshyny izdep taýyp aqysyn qymbatsynbaı alý, jylqynyń asa er ótip ketkeni bar ma – sony ǵana qaraýshy edi. Jaqsy at, aıǵyr syqyldy jylqysy bolmasa, jalpy jylqysyn tanymaıdy... Bir ǵadaty jaqsy atqa, qyran qusqa qumar edi... О́z atymdy ózim minemin, óz qusymdy ózim salamyn dep at pen qus sekildi asyly bar kisi qaptal senip otyra almaýshy edi... Bir jyly jaılaýda bireýdiń qońyr atyn qulyndy bıesin berip satyp aldy da, oǵan kóńili tolmaı, baýyrǵa túskende, túıesin berip Qýqula degen Qarakesekte ataǵy shyqqan atyn aldy. Sol sekildi bireýdiń atyna kóńili túsip buldap alady da, tez jerip bir bolymsyz adamǵa bere salǵysh edi». Árham Ysqaqovtyń «Abaı­­dyń ómir joly» atty esteliginde de Abaı men Ospannyń at pen qusqa degen qumar­lyǵy aıtylady: «Júırik at pen qy­ran qus bizde ǵana bolý kerek dep ózge jurt­tan surap alyp, ony taǵy bireýge berip jiberý bizdiń ádetimiz bol­ǵan ǵoı. Men moıyndadym. Budan by­laı eldiń júı­rigin, qyranyn almaımyn, bireýge áper­meımin. Ospanǵa baryp aıtyń­dar, o da munan bylaı bundaı isten tyıylsyn».

Danyshpan aqynnyń kenje inisi Ospan da aınalasyna sal-serilerdi jıyp, júırik jylqynyń talaı tú­rin us­tapty. Myrzalyǵy kelisken aqyn­nyń kenje inisi aǵasy Abaı sekildi qo­­lyndaǵy asylyn ózi jaqsy kórgen ada­myna syılaǵysh eken. Bul týraly Abaıdyń dosy ári shákirti bolǵan Kókbaı Janataıulynyń «Ospannan at surap aıtqany» óleńin dálel etýge bolady. El aýzynda Abaı aýylynda «Jıren at», «Aqqasqa», «Kerbesti», «Qýqula», «Qaraqasqa» sııaqty júırik at­tardyń, turpaty bólek tulparlardyń bol­ǵandyǵy týraly kóp áńgime saqtalǵan. Ha­kim Abaıdyń at tanyǵyshtyǵy, júırik jylqyǵa qumarlyǵy qajy Qunanbaıdan daryǵany ras-ty. Báıbishesi Kúńkemen shańyraq kóterip, О́skenbaıdan enshisin alyp, bólek shyqqan Qunanbaı qajy Aǵanas bıdiń aýylyna baryp Torsholaq atty qolqalaǵany da – qyzyqty hıkaıa. Qunanbaı qajy men Aǵanas bıdiń arasyndaǵy áńgime týraly Ahat Qu­daıberdıevtiń esteligine súıenip shaǵyn ǵana úzindi keltireıik: «Aǵanas bı Qunanbaı qajynyń keterinde: – О́zińniń qalaǵan-suraǵanyń bar ma? – deıdi. Qunanbaı: – Men basqa mal almaımyn, Torsholaq atty qalap keldim, – degende, Aǵanas bı: – Men Torsholaq atty bermeımin, odan basqa ne qalasań, sony al, – deıdi. Qunanbaı: – Men basqa eshteńe qalap kelgem joq, – dep kıine bas­taǵanda, Aǵanastyń báıbishesi: – Bı, ol ishi boq, syrty túk bir qara emes pe? Ba­lańyzdan tory atty nesin aıadyńyz? – deıdi. Aǵanas bı: – Men budan atty aıap otyrǵanym joq. О́zin aıap otyrmyn. Qazir Tobyqty basqa elmen jaýlasyp otyr. Eline jaý shapsa, bul jaýǵa, at­tanǵa shappaı otyra ala ma? Bul jaýǵa shapsa, osy tory atpen shabady. Qara kórse toqtamaıtyn at ony alyp jaýǵa kiredi, ne munyń beınetine, ne ajalyna sebep bolady», deıdi.

Alǵan betinen qaıtpaıtyn alǵyr myrza sol joly Aǵanas bıdiń Torsholaq atyna minip eline qaıtady. Elimiz aıtatyn sol «esti janýarmen» birge О́sken­baı balasynyń ataǵy shyǵyp, «attandap» jaýǵa tıip, jas Qunanbaıdyń tulǵasy tanylyp, abyroıy ústem bolady. Bala Abaı men Alshynbaı bıdiń de arasynda osy tektes sóz el arasynda keń taraǵan. Dildámen otaý qurǵannan keıin Abaı da qaıyn jurty, Arǵyn, Qarakesek Alshynbaıǵa sálem bere barǵanynda babamyzdyń kánigi saltymen «qalaǵan-suraǵanyń bar ma?» degen sózge shubar aıǵyrdyń úıiri men bir qysyraqty alǵysy keletinin aıtady. Alshynbaı aıtqanyn bermegen soń, qajy balasy taýany qaıtyp, ókpelep qaıtyp ketedi.


Qytaı asqan Shákárimniń Qońyr aty

Shákárim qajynyń da «Qońyr at» deıtin esti janýary bolǵan. Bul týraly Ahat aqsaqaldyń esteligi oqyrmanǵa úlken oı salady: «Qońyr atty ákeı dó­­­­­­­neninde mindi. Muny basynda jyl­­qy­shy min­gen bolatyn. Ákeı óziniń minip júrgen daǵdyly atyn tastap, sol qońyr dónendi qalap aldy. Soǵan qa­raǵanda, jaqsy at bolatynyn ákeı sezgen sııaqty. Al Qo­ńyr atty alsaq – bıik, aıaǵy asadaldyń aıa­ǵyndaı tik, sińirli. Qys­qa bel, basy et­siz, eki kózi ottaı jaınap turatyn, jal-quı­ryǵy qara, tuıaǵy qulan­nyń tuıaǵyndaı dóń­gelek, tik baqaı, súrinbeıtin, júrisi jaı­ly, áldi at bolatyn. Sol dóneninen min­gen Qońyr at ákeıge birjola úırenip ket­ken. Ákeıdi jal­ǵyz tastap ketpeıtin bolǵan».

Kemeńger aqyn Qońyr atpen syrlasyp, elsizde jatyp tildesip, kólemdi das­tan arnaǵan. Shyǵarmasyna arqaý etip, óz jaıynan habar bergen:

– Eı, Qońyr at! Qońyr at!

Aıtaıyn saǵan biraz dat!

Tysqarǵa alyp baraıyn,

Júgeniń sheship alaıyn,

Aýylǵa habar salaıyn,

Elge qaraı syrqyrat,

Keıde jelip, keıde shap.

Kódeni jaılap julyp ap.

Taba júrip tamaqty,

Tań atqansha úıdi tap!

Qyzyl jendetterdiń qyspaǵynan aman qutylý úshin Zııat Shákárimuly ákesiniń Qońyr atymen Qytaıǵa asyp ketedi. Qıyr jaılap, shet qonyp, elden alysta júrgende aqynnyń uly da Qońyr atqa ishindegi muń-zaryn aıtyp jyr arnaıdy. Osydan-aq Qunanbaı qajy men urpaqtarynyń jylqy túligine degen kózqarasy tym joǵary bolǵanyn ańǵaramyz.




Atqa miný mádenıeti men jylqy sharýashylyǵy jer júzine Uly daladan taraǵany tarıhtan belgili...

...Jylqyny qolǵa úıretý arqyly bizdiń babalarymyz óz dáýirinde adam aıtqysyz ústemdikke ıe boldy. Al jahandyq aýqymda alsaq, sharýashylyq pen áskerı saladaǵy teńdessiz revolıýsııaǵa jol ashty.  

(«Uly dalanyń jeti qyry» maqalasynan)




Mýzeı qorynda 7 er-toqym saqtaýly

Já, endi mýzeı qorynda saqtalǵan er-toqymdar jaıyna oıysaıyq. Qazaq halqynda erdiń «Qazaq eri», «Qoqan eri», «Qurandy er», «Ashamaı er», «Qazyq- bas er», «Orys eri» dep atalatyn kóp­­tegen túrleri kezdesedi. Ár rýdyń, aı­maq­tyń ózindik úlgileri bolǵan. Sol sııaq­ty er-toqymnyń túrleri, ózine tán erekshelikteri bar. Er-toqym – qazaqtyń eń kóp paıdalanatyn múlkiniń biri, baǵaly turmystyq zaty. Baǵzy zamanda babalarymyz úıine kelgen meımannyń mingen aty men atynyń ábzelderine qarap-aq onyń qaı rýdan, qaı jerden kelgenin jazbaı tanyp, dárejesiniń deńgeıin, qaı óńirdiń týmasy ekenin de aıyryp otyrǵan. Eń aıaǵy qamshyny qalaı ustaýdyń da ózindik aıtary bolǵan. Eger kelgen kisi qamshysyn búk­tep ustap kelse, daý aıtýǵa kelgeni, búl­dirgisinen ilip, súıretip kelse, joq izdep júrgen jan, al qonaq qamshysyn sol úıge qaldyryp ketse, qaıta aınalyp soǵamyn degen maǵynany bildirgen.

Halyq arasynda erdiń jasalý úlgi­sine qaraı «Arǵyn eri», «Naıman eri», «Dýlat eri» jáne «Muryn eri» degen túrlerin de kez­destirýge bolady. Áıel­derge arnalǵan er­lerdi altyn, kúmis sııaq­­ty asa baǵaly ta­s­t­armen áshekeılep ja­sa­tý da el ishinde keń taralyp, qolda­nys aıasyn keńeıtip otyr­ǵan.

Abaı Qarqaralyǵa baryp júrgende Erkin degen sheberdiń erin kórip unatyp, satyp ákeledi. О́z elindegi Jigitek О́tep degen ershini shaqyryp alyp: «Sen erdi osyn­daı qylyp qos, burynǵy atqa aýyr, aldyńǵy qasy bıik, adamǵa jaısyz úlgini tasta. Biraq, Qarqaraly eli er­di jeldik salyp minedi eken, ol artyq zat. Sondyqtan jeldik salmaǵanda da at arqa­syna batpaıtyn bolsyn» dep ózi qatynasa otyryp, ári jeńil, ári sulý, ári adamǵa jaıly at arqasyna tımeıtin er jasatyp shyǵaryp, keıingi jas ershilerge úlgi qaldyrady.

Aqynnyń inisi ári shákirti Shákárim Abaı aıtqan «О́leń – sózdiń patshasy, sóz sarasy» degen ólshemge laıyq sóz sóı­leýdi jáne on saýsaǵynan óner tamǵan er­shiniń óneri asa jaýapty is ekenin ás­pettep, óziniń «Er qospaq pen sóz sóı­lemek» atty oıly shyǵarmasyn dúnıege ákelgen.

Abaıdyń «Jıdebaı-Bórili» mem­lekettik qoryq-mýzeıindegi «Uly da­la» bóliminde kórermen nazaryna usy­nylǵan asa qundy tarıhı jádiger –Abaı­dyń naǵashy atasy Turpannyń eri. Tur­pan – Arǵyn ishinde aıtqyshtyǵymen aty shyqqan Tontaıdyń inisi ári Abaıdaı aqynǵa ómir syılaǵan Uljan ananyń týǵan ákesi. Bul er Arqada aqtar men qyzyl­dardyń arasynda bolǵan qantógis pen baı-baǵlandardyń múlkin tárkileý kezinde qoldy bolmaı, kóneniń kózindeı saqtalyp qalǵan qundy múliktiń biri.

Mýzeıdegi «Abaı dáýiri» zalynan oryn alǵan ekinshi er-toqym – Abaıdyń kózi tirisinde paıdalanǵan eri. «Jasynda atqa boldyrmaıtyn júrgish bolypty, men esimdi bilgen kezde alysyraq jerge arba jegip, otyz-qyryq shaqyrymdyq jerge salt atpen júrýshi edi. Jylqy baǵyp otarǵa da shyǵypty». Turaǵuldyń esteligi men Abaı paıdalanǵan erdi aqyn ómiriniń kýágeri deýge bolady. Bul jádiger N.Dolgopolov arqyly Se­meıdiń tarıhı-ólketaný mýzeıine ótkizilgen. 1964 jyly abaıtanýshy Qaıym Muhamedhanovtyń bastamasymen aqyn mýzeıine kóshirilgen.

Er-turman ábzelderiniń eń bastysy – kúmis er. Bul erdi «Abaı dáýiri» zalynan kórýge bolady. Abaıdyń jary Áıgerimniń elinen uzatylǵandaǵy jasaýymen birge kelgen kúmistelgen er-­toqym. Hakim Abaı úıiniń asa ba­ǵa­ly jádigeri 1928 jyly Turaǵul Abaı­ulynyń shańyraǵyn tintý kezinde tár­kilengen. Áıgerimniń er-toqymy úzeńgi, tartpasy, taralǵysy, ómildirik, quıys­qany túgeldeı kúmistelip, qazaqy oıý-órnektermen áshekeılenip, túrli-tústi baǵaly tastarmen bezendirilgen. Toqymyn bylǵarymen qaptap, tómengi jaǵyna eki qatardan aq tústi metaldan qazaqy órnekter tańbalanǵan. Tó­mengi jaǵynyń eki qatardaǵysyn jal­pylaı sanaǵanda 18 úshburyshty, 13 gúldi jáne 4 jaǵynan buryshtaı jap­syrylǵan zoomorftyq órnekti kóremiz. Bul kúmis erdiń aldyńǵy jáne artqy qastary túgeldeı derlik kúmispen jabylyp, órnek, myq shegelermen jáne úsh túr­li baǵaly tastarmen bezendirilgen. Abaıdyń Jıdebaıdaǵy mýzeı-úıinde Abaıdyń jary Áıgerimniń zaty deli­netin ekinshi er-toqym bar. Buny Abaı ózi­niń súıgen jary Áıgerimge syılapty. Jıdebaıdaǵy er-toqymnyń da al­dyńǵy jáne artqy qastary kúmispen beder­lengen. Alǵashqy er-toqymnan aıyr­mashylyǵy, aldyńǵy qasynda baǵaly áshekeı buıymdar joq jáne toqy­mynyń pishini Naıman úlgisine keledi. Osyǵan qaraǵanda Naıman sheberiniń qo­lynan shyqqan baǵaly buıym bolsa kerek. So­ny­men birge mýzeı qoryndaǵy asyl jádi­gerlerdiń biri – Muhtar Áýezov­tiń eri. Bul er XX ǵasyrdyń 50-jyldary jasalǵan. 1957 jyly ǵu­lama jazýshy 60 jyldyq mereıtoıy qar­sańynda elge kelgende paıdalanǵan. Kúmis­telgen elementteri bar. Jasyl tústi. Uzyn­dyǵy – 62 sm, bıiktigi – 28 sm. «Shá­kárim saıat qorasy» mýzeıinde tur­ǵan taǵy bir baǵaly jádiger – Abaı óner mek­tebiniń kórnekti ókilderiniń biri, ha­lyq aqyny Táńirbergen Ámirenovtiń er-toqymy. Er-toqymda «Er ıesi KSRO Jazýshylar odaǵynyń múshesi, halyq aqyny Táńirbergen Amrenov» degen jazý tańbalanǵan. Abaı mýzeıiniń asyl qoryndaǵy jetinshi er-toqym «Jaz» zalynda kelýshiler nazaryna usy­nylǵan. Bul er-toqym Yryzdyqbaı qora­synan tabyl­ǵan. Iesi belgisiz. Jaqsy saq­talǵany kózge anyq kórinedi. Jasalý úl­gisi sal-serilerdiń er-turmanyna keledi.


Qýat QIYQBAI,

mýzeıdiń jetekshi ǵylymı qyzmetkeri

Shyǵys Qazaqstan oblysy

 

Sýrette:  Abaıdyń jary Áıgerim­niń er-toqymy

Sońǵy jańalyqtar

Elorda «jasyl» aımaqqa ótti

Koronavırýs • Keshe

Uqsas jańalyqtar