Qoǵam • 08 Tamyz, 2019

Áıgerim Táji: Erteń ne kútip turǵany ózime de qyzyq

215 ret kórsetildi

Áıgerim Tájiniń erekshe kózqarastaǵy beıneli jyrlary ádebı synshylardyń nazaryn bir sátte jalt qaratty. Aqynnyń jyrlary birneshe tilge aýdarylyp, álem ádebıetine ún qosyp jatyr. Jýyrda AQSh-tyń «Zephyr Press» baspasynan «Býmajnaıa koja/Paper-Thin Skin» atty jınaǵy orys jáne aǵylshyn tilderinde jaryq kórdi. 2016 jyly atalǵan kitapty aýdarýǵa AQSh-tyń ónerdi qoldaýǵa baǵyttalǵan Ulttyq qorynyń arnaıy eki eselengen granty berildi. Qor qurylǵaly bergi 50 jylda jeńimpazdardyń arasynda qazaqstandyq aqynnyń kitaby alǵash ret iligip otyr. Almatyda aqynnyń biz aıtyp otyrǵan jańa kitabynyń tusaýkeseri ótti. Aqynmen dıdarlasyp, az-kem áńgime órbitken edik.

– Amerıkanyń ádebı aýdarmashylar birlestiginiń prezıdenti bolǵan Djeıms Keıts sizdiń jyrlaryńyzdy aǵylshyn tiline aýdardy. Tanystyqtaryńyz qalaı bastalǵan edi?

– Djeıms Keıts aýdarmashy ǵana emes, tamasha aqyn. Biz amerıkalyq Words Without Borders ádebı jýrna­ly­nyń arqasynda tanystyq. Basylym óleń­derimdi shyǵarmaq bolyp habarlasqan edi. Sóıtip olar aǵylshyn tildi ortaǵa jet­kizý úshin aýdarmashyǵa júgindi. Keıtske óleńder unap, sodan maǵan basqa da jyrlarymdy aýdarýdy usyndy. Buǵan da jeti jyl ótipti. Keıts tárjimalaǵan óleń­derim AQSh pen Eýropanyń jýrnal­darynda jaryq kórdi. Kitaptyń daıyndyǵyna birneshe jyl ketti. «Býmajnaıa koja/Paper-Thin Skin» – meniń ekinshi jınaǵym. Alǵashqy «BOG-O-SLOV» atty kitabym Almatydaǵy «Mýsaget» baspasynan jaryq kórgen edi.

– О́leńderińiz qazaq tiline de aýdarylypty. Aýdarylý sapasy unady ma ózińizge?

– Qazaq tiline tek úsh óleńim tár­ji­malandy. Oral Arýkenovanyń aýdar­malary «Tamyr» jýrnalynda basylyp shyǵaryldy. Aýdarma unady. Degenmen aýdarmada túpnusqadaǵynyń barlyǵyn saqtap qalý múmkin emes. Ár kezde bir nárse joǵalyp turady. Keıde rıtm, keıde rıfma nemese maǵynalyq erekshelikteri sııaqty ózgerister bolady. Aýdarma – óleńniń basqa tildegi kóshirmesi emes, óıt­keni tilder – ár alýan. Alaıda aýdar­ma­shynyń kásibıligi joǵary bolǵan sa­ıyn, aýdarma da soǵurlym túpnusqaǵa ja­qyndaı túsedi. Ne bolsa da, ádebı
aýdarma – shyǵarmashylyq. Bul da mátinniń ózinshe bir ınterpretasııasy. Mysaly, meniń óleńderim fransýz, polıak, ózbek sııaqty ártúrli tilderge aýdaryldy. Aǵylshyn tiline úsh ádebı aýdarmashy tárjimalaýǵa tyrysty, al armıan tiline eki adam. Bir shyǵarmany birdeı tilge aýdaryp tursa da, árqaısysynda bir-birine uqsamaıtyn nátıje boldy.

– Kitaptyń tusaýkeserinde poe­zııa, mýzyka men teatrlandyrylǵan sah­nalyq kórinis tamasha úılesti. О́zge aqyndar sııaqty mánerlep oqı salýǵa nege bolmady?

– Bir kezderi qazaqstandyq jazýshy ári kompozıtor Ilıa Odegov meniń óleń­derime án jazdy. Osy mýzykalyq shyǵarmalardy Qurmanǵazy atyndaǵy Qazaq ulttyq konservatorııasynyń hory Iаn Rýdkovskıdiń jetekshiligimen oryndady. Buǵan Memlekettik nemis drama teatrynyń akterleri qosyldy. О́leń sózderin ekrannan oqýǵa múmkindik boldy. Osylaısha kitaptyń tusaýkeseri erekshe ótti. Jaqsy pikirlerge qaraǵanda, halyqqa unaǵan sııaqty. Nege tek mánerlep oqý bolmady deısiz be? Bul keshtiń formatyna da baılanysty.

– Reseı, О́zbekstan jáne Armenııa sııaqty jaqyn elderge Qazaqstan  ádebıetiniń ókili retinde tanylsańyz, alys shetelderde orys tildi  ádebıet ókilderiniń gıldııasyna kirgen sanaýly aqynnyń birisiz. Orys tilinde jazý men poetıkalyq dástúrdi qalaı baılanystyrasyz?

– Negizinde, bizdiń elde de, alys-ja­qyn shetelderde de, ıaǵnı barlyq jerde men qa­zaqstandyq aqyn retinde tanyldym. Árıne, biz birneshe mádenıettiń toǵys­qan jerinde ómir súrip jatyrmyz jáne bul meniń óleńderimde kóri­nis tapqan. Qazaqstandyq ádebı synshy Vık­tor Badıkov «BOG-O-SLOV» at­ty kita­­byma jazǵan pikirinde meniń shy­ǵar­­ma­shy­lyǵymda «beıneli eýrazııalyq qıy­lys­ta» paıda bolǵan ıdeıalar kórinis tap­qa­nyn aıtqan edi. Munyń barlyǵy shy­ǵar­mashylyqtyń shekarasyn sheksiz etedi.

– Alǵashqy óleńderińiz 2002 jyldary «Apollınarıı» jýrnalynan jaryq kóre bastaǵanda-aq kóptegen ádebı synshylardyń nazaryn aýdardy. Sýretkerlik tulǵa bitimin tanytatyn daralyq jazý mánerin qalaı taptyńyz? Izdenisterińiz týraly aıtyp berińizshi.

– Bul suraqqa qalaı jaýap bererimdi de bilmeımin. Arnaıy eshteńe izdegenim joq. Al eger basylymdaǵy eń alǵashqy jumysymdy eske alsaq, meni 2002 jyly «Mýsaget» qorynyń ádebı semınaryna Almatyǵa shaqyrdy. Sol kezde alǵash ret semınarǵa qatysý úshin konkýrsqa óleń­derimdi arnaıy jınaqtadym. «Apol­lınarıı» ádebı jýrnalyna sol jınaqtyń jartysyn basyp shyǵarmaq boldy, oǵan qatty qýandym.

– Qazaqstannan góri AQSh pen Reseıde tanymal sııaqtysyz. Qalaı oılaısyz?

– Iá, meni kóbine AQSh pen Reseıde jarııalaıdy. Kitaptan bólek, óleńderim kóptegen reseılik, amerıkalyq, eýro­palyq ádebı jýrnaldarda, jınaqtarda, antologııalarda jaryq kórdi. Qazaqstanda da jaryq kórgen týyndylarym bar, alǵashqy kitabym osynda basyldy. Degenmen elimizde avtorlarǵa ońaı emes. Mysaly, meniń jańa kitabym «Býmajnaıa koja/Paper-Thin skin» kóptegen elde tanystyrylyp, Amazon sııaqty úlken ortada da satylymǵa shyǵarylǵan. Biraq bizdiń kitap dúkenderinde joq. Onyń qashan bolary da belgisiz. Biraq qazaqstandyq oqyrmandar otandyq kitap dúkenderinde kitaptyń nege satylmaıtynyn surap jatady. Olar kitapty alý úshin menimen habarlasýǵa nemese shetelden izdeýge májbúr.

– Nelikten qazaqstandyq avtor­larǵa AQSh pen Reseıde tanylý ońaı?

– Qazaqstandyq avtorlarǵa Reseıde nemese AQSh-ta tanymal bolý ońaı dep aıtpas edim. Qaıta kerisinshe, óte qıyn. Bul elderde ózderiniń avtorlary jeterlik. Olardyń sany bizdegiden áldeqaıda kóp jáne salystyrýǵa kelmeıdi. Sondyqtan da básekelestik óte qatal. Degenmen bizdiń elde de tanymaldylyqqa jetý qıyn. Biraq onyń sebebi basqada. Bizde eń aldymen durys ádebı prosess joq. Avtorlar bar, biraq ádebı proseske qajetti basqa dúnıeler joqtyń qasy.

– Qazaqstandaǵy shyǵarmashylyq konkýrstar qanshalyqty ádil ótedi?

– Osydan birneshe jyl buryn jýrnalısterdiń saýalyna jaýap berip otyryp, basqa áriptesterimmen birge bizdiń ádebıettiń damýyna konkýrstyń jetis­peıtinin aıtqan bolatynbyz. Músháı­ralar avtorlarǵa óz jerinde tany­m­al bolýǵa múmkindik berer edi. Ári syı­lyqtar da eshqashan artyq bolmaı­dy. Keıin Qazaqstanda birte-birte kon­kýrstar ótkizile bastady. Degen­men olardyń paıdasy az boldy. Bar­lyǵynyń qaıtalana beretin ortaq kem­shin tustary konkýrstardyń laıyqty deńgeıge kóterilýine shynymen kedergi jasady. Áli kúnge deıin shynaıy ári kásibı uıymdastyryldy deıtin mańyzdy ádebı baıqaý joq.  Keıbir adamdar músháıralardan júldeli bolý úshin, tanymal ádebı jýrnaldarda jarııalaný úshin qansha tóleý kerek dep surap jatady. Meniń jaýabym – tegin. Kerisinshe, av­torǵa eńbegi úshin qalamaqy, keıde syıaqy beredi. Mundaı suraqtyń týyn­daýy­nyń ózi qoǵamdaǵy máseleler men jal­py mádenıettiń damý deńgeıin kórse­tedi. Álemde kásibı ádebı ortanyń bar eken­digin, onda barlyǵyn aqsha emes, tek qana talant sheshetinin olarǵa aıtqa­nymda kóptegen adam qýanyp jatady.

– О́ziniń ishki dúnıesine ǵana úńilgen sentımentaldy aqyn men syrtqy álemge zerdeleı  qaraǵan, izdenimpaz aqynnyń aıyrmasy qandaı?

– Olardyń arasyndaǵy aıyrmashylyq kózqarasta. О́zine nemese syrtqa ba­ǵyt­talǵan kózqarasta. Al jalpy avtor vakýým­da ómir súrmeıdi. Avtordyń jan dúnıesi men qorshaǵan ortasy bir-birimen úzdiksiz baılanysta ári qatynasta.

– Qazaq aqyn-jazýshylaryn oqı­syz ba? Elimizdegi saıası oqıǵalar ke­zinde qazaq aqyndary azamattyq kóz­qa­rastaryn qanshalyqty bildire alady?

– Árıne, men ózimizdiń klassıkterden bastap zamanaýı  avtorlardy oqyp turamyn. О́ziniń azamattyq kózqarasyn kórsetýge kelsek, meniń oıymsha, bul – árkimniń óz tańdaýy. Sol úshin de ol azamattyq pozısııa dep atalady. Biri ol týraly jyrmen órnektese, endi biri basqasha kórsetip jatady. Eń bastysy, adamnyń erik bostandyǵy bolýy kerek. Eger tek poezııa turǵysynan qarasaq, óleńniń jaqsy-jaman bolýy avtordyń azamattyq pozısııasyna baılanysty emes. Iаǵnı, adamdy eki turǵyda bólýge bolady. Avtor retinde jáne azamat retinde. Al taqyryp ár avtorda ózinshe. Olar jyrlaıtyn álem osynda jáne qazir, ótkende nemese keleshekte, tipti qııalda bolýy múmkin. Eń mańyzdysy – shyǵarmanyń ádebı qundylyǵy.

–  «Iа pıshý o tom, chto menıa volnýet» deısiz. Qazir sizdi ne tolǵandyryp júr?

– Meni qashan da álem men ondaǵy adamdar alańdatady. Jastyq pen kárilik. О́lim men ómir. Qýanysh pen qaıǵy. Qaıda bet alǵanymyz. Ne kútip tur. Baqyttyń kilti men oǵan ne keregi. Men ne kórip, ne sezetinimdi, oılarymdy jazamyn. On jyldan astam ýaqyt Almatyda turyp jatyrmyn. О́zim Aqtóbeniń qyzymyn, qazir áke-sheshem sonda. Josparyma kelsek... Jańa kitabymnyń jaryq kórgenine kóp bolǵan joq. Kitaptyń jańa tusaýkeserleri josparlanǵan. Buǵan deıin Almatyda, AQSh-ta Boston men Nıý-Hepshırde tusaýkeseri ótti. Basqasyn aıtsaq, álem bir orynda turmaıdy. Únemi jańa oılar men jańa joldar ashylady. Sondyqtan erteń ne kútip turǵany ózime de qyzyq.

– Áńgimeńizge rahmet.

 

Áńgimelesken

Aıa О́MIRTAI

 

Sońǵy jańalyqtar

Kaspıı teńizine úsh adam batyp ketken

Aımaqtar • Búgin, 21:18

Tekeli laı kóshkininen tazartylyp jatyr

Aımaqtar • Búgin, 19:53

Bıyl Almatyda myń jas baspanaly bolady

Aımaqtar • Búgin, 17:44

AQSh-ta shirkeýge shabýyl jasaldy

Oqıǵa • Búgin, 17:15

Batys Qazaqstanda jastar shtaby quryldy

Aımaqtar • Búgin, 16:23

Dollar qymbattady

Qarjy • Búgin, 15:55

Uqsas jańalyqtar