Qoǵam • 15 Tamyz, 2019

Syry mol satyp alýlar

47 ret kórsetildi

Keshe Úkimet úıinde Memlekettik satyp alýlardy jáne kvazımemlekettik sektordaǵy satyp alýlardy júrgizý úrdisterin jetildirý sharalary týraly baspasóz máslıhaty ótti. Oǵan Qarjy vıse-mınıstri Rýslan Beketaev pen mınıstrliktiń Memlekettik satyp alýlar departamentiniń dırektory Sábıt Ahmetov qatysyp, osy ýaqytqa deıin qoǵamda jıi sóz bolyp kelgen problemalyq máseleni retteý sharalarynyń qolǵa alynǵanyn málimdedi.

R.Beketaevtyń aıtýynsha, iri memlekettik satyp alýlarda sońǵy ýaqyttarǵa deıin bir kózden satyp alý tásili kóbirek ústemdik quryp kelgen. Sońǵy kezderi osy jaǵdaıǵa ózgeris engizilgen. Máselen, 2017 jyly taýarlar men qyzmetterdi memlekettik satyp alýlardyń 52 paıyzy bir kózden satyp alý arqyly júrgizilse, byltyr bul kórsetkish 7 pa­ıyz mólsherinde ǵana bolypty. Satyp alýlardyń basym bóligi básekelestik ortadaǵy usaq jáne orta kólemdegi tapsyrys oryndaýshylarǵa berilipti. Buǵan elimizdegi ınternet saýdasynyń kúsheıýi de áser etken sekildi.

Sonymen qatar satyp alýlar isiniń ashyqtyǵyna mán berilgen. Sóıtip quqy buzylǵan kez kelgen tapsyrysty oryndaýshynyń shaǵymy tirkeletin bolǵan. Bul istiń elektrondy formatta óris alýy shaǵymdanýshylar qataryn áldeqaıda arttyra tústi. Máselen, byltyr memlekettik jáne kvazımemlekettik satyp alýlarǵa qatysty 3 myń shaǵym kelip tússe, bıyl 7 aıda ǵana 17 myń shaǵym kelip túsken. Árıne shaǵymdy joldaýshylar arasynda máseleni durys kóterip otyrǵandar da, sonymen qatar satyp alý tapsyrmasynyń merzimin uzartý maqsatynda jáne basqa da osyndaı jaıttarǵa sáıkes óz múddelerin kózdep «tıse terekke, tımese butaqqa» degendeı jónsiz qaralaýshylar da kezdesedi.

Degenmen ashyqtyq pen móldirlik nátıjesinde paıda bolǵan osyndaı qubylystardy da retke keltirýdiń joldary álemdik tájirıbede bar. Máselen, Eýropanyń kóptegen memleketti, Ýkraına men Grýzııa sekildi elder memlekettik satyp alýlarǵa qatysty kelip túsken shaǵymdardy aqyly túrde qabyldaıtyn bolǵan. Teksere kelgende shaǵym oryndy bolyp jatsa, onda tólegen aqshasyn ıesine qaıtaryp beredi, al burys bolsa, ol aqsha memleket qazynasynda qalady. Grýzııada shaǵymdy aqyly qabyldaý mólsheri alynǵan tapsyrystyń 2,5 paıyzyn quraǵan. Bul jaǵ­daı shaǵym joldaýshyny tek ósh alý nemese óz aıtqanyn kúsh­tep oryndatý maqsatyn ǵana kózdemeı, áreketiniń du­rys-burystyǵyna zer salýǵa máj­búrleıtin kórinedi.

Sondaı-aq memlekettik satyp alýlarda sybaılas jemqor­lyqtyń aldyn alý úshin ondaǵy úderisterdiń barlyǵy avtomattandyrylý ústinde. Iаǵnı birte-birte bul iske adamnyń aralasýyna jol berilmeıtin bolady.

Baspasóz máslıhatynda jýrnalıster memleketke satyp alynatyn keıbir taýarlar men qyzmetterdiń baǵasy orynsyz ósirilip, jemqorlyqtyń týyndaýyna osyndaı jaǵdaılar da áser etip jatatynyn aıtyp, osynyń aldyn alý maqsatynda qandaı sharalar qabyldanǵanyn surady. R.Beketaev mundaı jaǵdaıda satyp alý isin júr­gi­zýshiler ákimshilik jaýap­ker­shilikke tartylatynyn, bul shara 1 qańtardan bastap kúshine enetinin aıtty.

Sábıt Ahmetov jıi satyp alynatyn 100 taýar men qyz­metke taldaý jasalynǵanyn, naryqtaǵy ortasha baǵasy anyq­talǵanyn málimdedi. Máselen, benzın byltyr 17 myń ret satyp alynǵan eken. Endi osy isti retteı jáne úılestire otyryp, osy satyp alýdyń sanyn 1 myńǵa deıin túsirýge bolady. Sonda satyp alý úderisine jumsalatyn shyǵyn men ýaqyt ta ájeptáýir únemdeledi eken.

Sondaı-aq satyp alý tapsyrystaryn oryndaýshylardyń adaldyq máselesine de mán berilmek. Máselen, byltyr 3,5 mlrd teńgeniń tapsyrysyn oryndaǵan bir áleýetti kompanııa osy jóninde tapqan paıdasynan bar bolǵany 180 myń teńgeniń ǵana salyǵyn tólegeni anyqtalǵan. Sóıtip úlken tapsyrys alýshy ekijaqty paıda kórmek bolǵan. Aldaǵy ýaqytta osyndaı keleńsizdikterdiń de joly kesilmek.

Sonymen qatar satyp alynatyn taýarlar men qyzmetter baǵasyna dempıng qoıý máselesi de sheshimin tapty. Eger satyp alynatyn taýardyń ortasha jıyntyq baǵasy 1 mln teńgeni quraıtyn bolsa, osy tapsyrys­ty oryndaýshy onyń oryndalý qunyn 800 myń teńgege, ıaǵnı 20 paıyzǵa deıin ǵana túsire alady. Bul jaǵdaı tenderde orynsyz tómen baǵa usynyp, jumysty sapasyz atqarýǵa múmkindik bermeıtin bolady. Bul shara
1 shilde­den bastap kúshine endi.

Memleket basshysynyń tap­syr­­masyn oryndaý aıasynda Qarjy mınıstrligi memle­kettik satyp alýlardy orta­lyq­tandyrýdyń jańa modelin pysyqtaýda. Búgingi tańda res­pýblıkada memlekettik satyp alýdyń jyl saıynǵy ortasha kólemi 3,2-3,5 trln teńgeni quraıdy.

Sońǵy jańalyqtar

Rýhanı muralar din ókilderine tanystyryldy

Rýhanııat • Búgin, 08:34

Ýaqytpen birge túlegen

Ádebıet • Búgin, 08:33

Baladan qashqan bezbúırek

Qoǵam • Búgin, 08:31

Stýdentter ara baǵyp júr

Bilim • Búgin, 08:28

Masa mazany ala bastady

Aımaqtar • Búgin, 08:27

Qalypty uıqy – qýat kózi

Qoǵam • Búgin, 08:26

Bereshek – 24,3 mlrd teńge

Ekonomıka • Búgin, 08:24

Genderlik bıýdjet qurý – ózekti mindet

Ekonomıka • Búgin, 08:23

Úzdikter anyqtaldy

Qoǵam • Búgin, 08:21

Jurtshylyqqa qaraı jańa qadam

Aımaqtar • Búgin, 08:19

Alǵa umtylǵan Aqmola

Aımaqtar • Búgin, 08:17

Ashyq qoǵamnyń aıqyn kórinisi

Qazaqstan • Búgin, 08:15

Erkin kúrestiń erleri anyqtaldy

Sport • Búgin, 08:10

Reseı tehnıkalyq defoltqa ushyrady

Álem • Búgin, 08:00

Jastar ekologııa taqyrybyn qaýzaıdy

Ekologııa • Búgin, 07:52

Semeı qalasynyń gerbi bekitildi

Aımaqtar • Búgin, 07:47

«Qaıyrymdylyq» taqyrybyndaǵy marka

Qazaqstan • Búgin, 07:45

Bas júlde buıyrmady

Sport • Búgin, 07:42

Josparyn jarııa etti

Sport • Búgin, 07:40

Sıfrlandyrý – ózekti másele

Úkimet • Búgin, 00:49

BUU-nyń Jahandyq shartyna qosyldy

Ekonomıka • Búgin, 00:34

Jeti túrli sóz

Ádebıet • Keshe

Uqsas jańalyqtar