Ekonomıka • 21 Tamyz, 2019

Mal dárigerleriniń jalaqysy ala-qula

1271 ret kórsetildi

Qazaqstan – jahandyq básekede aýyl sharýashylyǵy arqyly da kósh basynda júrýdi kózdep otyrǵan el. Biraq biz úmit kútken saladaǵy keı mamandardyń tabysyn estigende kóńil qulazıdy. Sondaı mamandardyń qataryna mal dárigerleri de kiredi. Olardyń tabysy tym tómen.

«Biz jumys isteıtin kom­mý­nal­­dyq qazynalyq kásiporyn 2013 jyly qurylǵan. Sodan beri mal dárigerleriniń ja­­laqysyna bir tıyn qo­syl­­ǵan joq. Ol kezde nan 45 teń­ge, benzın 65 teńge bolatyn, qa­zir nan­nyń baǵasy – 100 teńge, ben­zın – 170 teńge. Jalaqyny nege qo­s­paısyńdar dep surasaq, «sen­der kelisimshartpen jumys isteı­sińder, istegileriń kelmese, júre berińder» deıdi. Qysy-ja­zy malmen alysý ońaı ma? Jumy­symyz qıyn, jalaqy tómen. Biz­ge jas mamandar múlde kel­meı­di» deıdi shalǵaıdaǵy, shekara she­bin­degi Katonqaraǵaı aýyldyq okrýginiń mal dárigeri Qaınar Qsekın.

 

Qulaǵaly turǵan ǵımaratta otyr

KATON

Jalaqy demekshi, Katon­­qara­ǵaı aýdanynyń mal dáriger­leriniń alatyn jalaqysy óńir­diń ózge aýdandarymen salys­tyr­ǵanda da mandymaı otyr. О́zge aýdandardaǵy mal dárigerle­riniń jaǵdaıyna sál keıinirek toq­talamyz. Qazirgi ýaqytta bul aý­dannyń aýyldyq okrýgterin­degi mal dárigerlik kommýnal­dyq qazynalyq kásiporyn meńgerý­shi­leri 80 myń teńgeniń kóleminde jalaqy alsa, mal dárigerleri 60 myńnyń aınalasynda, veterınar-sanıtarlar 50 myńǵa jeter-jetpes aılyq alady eken. Bul – Katonqaraǵaı aýdandyq ve­terınarııa bóliminiń basshysy Ra­qymǵalı Baıgereevtiń aıt­qany.

Jaqynda Katonqaraǵaı aýda­­nyna jumys saparmen barǵa­­ny­myzda, Katonqaraǵaı aýylyn­daǵy veterınarlyq bólimshe ǵı­maratynyń jaǵdaıyn kórip, kóńi­limizge kirbiń túskeni ras.

KATON 1

KATON 2

Eldiń malynyń aýrý-syrqaýyn tekseremiz, en-tańbasyn salamyz dep qysy-jazy tynym tappaıtyn mal dárigerleri jaǵdaıynyń qanshalyqty deńgeıde ekendigine, olarǵa qanshalyqty dárejede kóńil bólinip otyrǵanyna osy ǵımarattyń ózi-aq kózimizdi jet­kiz­gendeı bolǵan. Irgetasy irip, qabyrǵasy shirip turǵan qorasyn aıtpaǵanda, mal dárigerleri jumys isteıtin bólmeleriniń ózi ábden tozǵan eken.

KATON 3

Otyratyn ústel-oryn­dyqtary da eskiripti. Irgetasy qopa­rylyp túse bastaǵan ǵıma­rat­tyń syrtqy kórinisi kózge qorash kórinedi.

KATON 4

«Ǵımarat eski. Osydan birneshe jyl buryn satyp alynǵan. Qys­taı jel soǵady. Ishi tastaı. Tas­taı bolsa da tastaı qatyp oty­rý­ǵa týra keledi. О́ıtkeni biz­diń kommýnaldyq qazynalyq kásip­orynǵa Katonqaraǵaı aýylyn qos­qanda 5 aýyl (Shyńǵystaı, Qabyrǵa, Jańa úlgi, Moıyldy) qaraıdy. Kelimdi-ketimdi kisi kóp. Keıbir tanystarymyz «Sender ózi qaıda otyrsyńdar?! Sıyr qorada otyrsyńdar ma, taýyq qorada ma?» degende kirerge tesik tappaı qala­myz. Ǵımaratymyzdyń ishi-syrty tu­tas jóndeýge suranyp tur. Jón­dep berse jaqsy bolar edi» deıdi Ka­tonqaraǵaı aýylyndaǵy veterı­narlyq bólimsheniń meńgerýshisi Erik Kitapbaev.

Esterińizde bolsa, byltyr osy Katonqaraǵaı aýdanynyń Kishi Naryn aýylynyń bir turǵyny Sibir jarasynan kóz jumǵan-dy. Kúlli el qulaǵdar bolǵan shetin jaǵdaıdan keıin mal dárigerleri deıtin momyn halyqtyń bar ekeni, olardyń birneshe jyldan beri qys mezgilinde úsh aı aqysyz demalysqa ketip júrgeni aýdan atqaminerleriniń esterine tússe kerek, byltyrdan beri aqysyz demalys alynyp, katondyq mal dárigerleriniń kózi ashylypty.

 

Aılyqtyń taǵdyryn aýdan ákimi sheshedi

Bir qyzyǵy, qyzyǵy emes-aý, shyjyǵy, aýdandaǵy mal dári­ger­leriniń alatyn jalaqysynyń kólemin aýdan ákimdigi belgileıdi eken. Naqtyraq aıtsaq, aýdan áki­mi. Qysqasy, mal dárigerleriniń taǵ­dyry ázirge aýdan ákiminiń qo­­lynda tur. Aýdan ákimi­niń kóńili tússe jalaqylary kóte­ri­ledi, kóńili túspese osy ke­t­keni ketken sekildi. Aýdandyq vete­­rı­narııa bóliminiń basshysy Raqym­ǵalı Baıgereevtiń aıtýynsha, Katonqaraǵaı aýdanynyń ákimi Renat Qurmambaev shilde aıynda aýdandaǵy mal dárigerlerimen kezdesip, muń-muqtajdaryna qulaq túripti.  «Rasynda, jalaqy máse­lesi óte ózekti. Basqa aýdandarda mal dárigerleriniń jalaqysy jo­ǵary, veterınarııa bóliminiń meńgerýshileri 100 myń teńgeniń aınalasynda, mal dárigeri 80-90 myń, veterınar-sanıtarlar 60-70 myń teńge mólsherinde alady dep estımiz. Bıylǵy 1 shildeden bas­tap elimizde eń tómengi jalaqy kóterildi ǵoı. О́kinishtisi, munyń mal dárigerlerine qatysy joq bolyp shyqty. Alaıda bizdiń aýdan ákimi tamyzdyń 1-inen bas­tap aýdandaǵy veterınar-sa­nı­tarlardyń jalaqysyn 30 paıyzǵa kóterdi. 2020 jylǵy qańtardan bastap bólim meńgerýshileri men mal dárigerleriniń jalaqysyn da kóterýdi josparlap otyr» degen ol aýdandaǵy mal dárigerleriniń jaǵdaıy kóńil kónshitpeıtinin, 13 veterınarlyq bekettiń ǵıma­rat­tary durys jóndeý kórmegenin, olarǵa tıesili 16 kóliktiń bar­ly­ǵyna jóndeý, basqa da jumys­tar­dy júrgizý úshin jylyna bar bol­ǵany 550 myń teńge qarjy qaras­tyrylǵanyn jasyrmady.

Aýdandaǵy mal dárigerleriniń basyn qatyryp, baltyryn syz­dat­qan, suraǵy bar, jaýaby joq másele kóp. Olar tórt túlikke ǵana emes, kóshedegi qańǵybas ıtterge de jaýapty kórinedi. «Aýyl ákimderinen kóshedegi ıtti atyńdar degen hat kelip turady. Túz taǵysy emes, ıt daladan kelmeıdi ǵoı. Aýyl ákimderi men ýchaskelik ıns­pektorlar halyqqa úgit-nasıhat jumystaryn durys júrgizbeıdi. Júrgizse jurt ıtin baılap ustap, mundaı áńgime shyqpas edi. Negizi aýyl ishinde, halyq, bala-shaǵa júr­gen jerde ıt atýǵa bolmaıdy. Itti atatyn qurylǵy qaýipti. It­ti atqanda ıne shanshylady. It qulaǵanda ıne túsip qalady. Ar­tynan ıneni izdep júrgeniń. Qu­daı saqtasyn, álgi ıneni bir bala us­taıtyn bolsa, eshqandaı dáriger kómektese almaıdy. Durysy, ıtti atatyn arnaıy uıym bolýy kerek» deıdi Q.Qsekın.

Já, osymen katondyq mal dári­ger­leriniń san taraý máselesin doǵara turyp, óńirdiń basqa aýdan­daryndaǵy mal dárigerleriniń jalaqysyna keleıik. Al Jarma aýdanynda mal dárigerleri 90 myń, veterınar-sanıtarlar 45 myń teń­ge jalaqy alady eken. Jarma aýdandyq veterınarııa bóliminiń basshysy Nurlan Ilıasov aýdanda mal dárigerleriniń jalaqysy ótken jyly kóterilgenin aıtady. Aýdan bıýdjeti esebinen. «Bizdiń bilýimizshe, mal dárigerleriniń ja­la­qysy ár aýdanda ártúrli. Bir aýdanda 50, ekinshisinde 60, basqasynda 70 myń degendeı. Bir izge túsirip, bá­rin birdeı qylsa jaq­sy-aq bo­lar edi. Bizdiń aýdanǵa kel­sek, mal dárigerlerine barlyq jaǵ­daı jasalǵan. Astylarynda «Nıva», otyratyn bólmelerinde tońa­zyt­qysh» deıdi ol.

 

Túıin

2017 jyly aımaqta veterınarııa salasyndaǵy jumys berýshilerdiń óńirlik qaýymdastyǵy qurylypty. Qaýymdastyq tóraǵasy Amangeldi Musanbaevpen pikirleskenimizde, osy saladaǵy túıtkildi máselelerge qanyǵa tústik. Onyń pikirinshe, mal dárigerleriniń mártebesin ósirý úshin eń áýeli olardyń jalaqysyn kóterý qajet. Ekinshi, mal dári­ger­leriniń jumys júktemesin anyq­taý kerek. Úshinshi, olarǵa mem­le­kettik qyzmetshi mártebesin ber­gen durys. Tórtinshi, jas maman­darǵa tıisti jaǵdaı jasaý. Úı, jer berý, kóterme aqy tóleý. «Mal dárigerleriniń máse­le­sin qoldan kelgenshe ártúrli deńgeı­de kóterip jatyrmyz. Bári qu­laǵ­dar. Biz Semeıdegi Shákárim ýnı­ver­sıtetimen birlese arnaıy zertteý, hronometraj jasadyq. Sonda kóz jetkizgenimiz, bir mal dárigerine 850 aýylsharýashylyq qurylymy, je­ke sharýashylyqtaǵy 750 bas mal keledi eken. Buryn mal dáriger­lerine jaqsy jeńildik jasala­tyn, úı beriletin. Osyny qaıta jan­dan­dyrý qajet-aq. Qazir bes mal dá­rigeriniń ornyna eki mal dári­geri jumys istep júr. Sebep belgili. Bizdiń oıymyzsha, mal dá­ri­gerleriniń jalaqysy eń az degende 100-110 myń teńgeden kem bolmaýy kerek. Qaýymdastyq tarapynan óńirdegi veterınar jetispeıtin sharýa qojalyqtarynyń basshylaryna «jas mamandardy oqytýǵa kómektesińizder, úı alyp berińizder» degen usynysymyzdy aıtyp jatyrmyz. Taǵy bir túıtkil, mal dárigerleriniń mártebesi anyqtalmaǵan. Osy máseleni de bir jaqty etip, bálkim memlekettik qyzmetshilermen teńestirý qajet shyǵar» degen qaýymdastyq tór­aǵasy kórshi Reseı men Qyr­ǵyz­standa mal dárigerleri kúni bekitilgenin, osyndaı mereke bizdiń elge de qajettigin jetkizdi.

 

Shyǵys Qazaqstan oblysy

 

Sońǵy jańalyqtar

Omıkron álemniń 20 memleketinen tabyldy

Koronavırýs • Búgin, 00:00

Altaı úzdikteri anyqtaldy

Aımaqtar • Keshe

Bir oblys «qyzyl» aımaqta tur

Koronavırýs • Keshe

Uly dala muralary

Elorda • Keshe

Eki júlde – «egemendikterde»

Egemen Qazaqstan • Keshe

Tbılısıde top jardy

Sport • Keshe

Kardıng shabýyly

Qoǵam • Keshe

Uqsas jańalyqtar