Rýhanııat • 04 Qyrkúıek, 2019

Tarıhpen tildesken tún

81 ret kórsetildi

Tarıhpen tildeskiń kelse – mýzeıge bar. О́ıtkeni taǵylymdy meken tórinen oryn alǵan shejire tunǵan jádigerler galereıasy tarıh taramdaryn kóne zamannan búginge deıin sheber tarqatady. Osy dástúrden jańylmaı jumanyń keshinde biz de elordadaǵy Ulttyq mýzeıge qaraı baǵyt burdyq.

Mádenıet jáne sport mınıstrliginiń jalpyrespýblıkalyq «Mýzeıler sherýi» aksııasy aıasynda uıymdastyrylǵan mýzeı túni jobasy Konstıtýsııa kúnimen oraılasa ketti. Meıramdy jeleý etip, Ulttyq mýzeı tórindegi tarıhpen tildesý múıisine asyqtyq. Esikten kirgennen sypaıy qarsy alǵan qyzmetkerler qolymyzǵa «Uly dala murasy» atalatyn kesh baǵdarlamasyn ustatyp, sharanyń resmı ashylý saltanaty ótetin alańǵa qaraı bastap júrdi. Merekelik aksııany mýzeı dırektory Arystanbek Muhamedıuly ashyp berdi.

– Bıyl Ulttyq mýzeıdiń ashylǵanyna 5 jyl tolyp otyr. Osyǵan oraı Mádenıet jáne sport mınıstrliginiń qoldaýymen «Mýzeıler sherýi» jobasyn qolǵa alyp, tarıhyn tanyǵysy kelgen qurmetti qonaq­ta­rymyzǵa arnap esten ketpes mereı­toı­lyq kesh uıymdastyryp otyrmyz. О́ıtkeni kemel eldiń keleshegi  tól tarıhyn tanýdan bastalady. Ony Elbasymyz Nursultan Nazarbaev óziniń «Bolashaqqa baǵdar: rýhanı jańǵyrý» jáne «Uly dalanyń jeti qyry» atty baǵdarlamalyq maqalalarynda da aıryq­sha atap ótken bolatyn, – dedi A.Muhamedıuly.

Kelý­shi­ler, Qazaqstannyń ejelgi dáýirinen qazirgi zamanǵa deıingi tarıhy men mádenıetin, shetel mádenıeti, naq­ty­raq atap aıtsaq, klassıkadan avangardqa deıin­gi biregeı murajaı kolleksııalaryn, eks­pozısııalar men arnaıy taqyryptyq kór­melerdi tamashalady. Túrkistan, Ulytaý syndy elimizdiń qasıetti jer­leri men jalpy mýzeı tarıhy týrasyn­da 3D formatta aqparattyq-tanymdyq beınesıýjetter kórsetildi. Qolónershiler áshe­keı jasaý, basqur toqý, kıiz basý, qysh ydystar jasaý bo­ıynsha sheberlik synyptaryn ótkizdi. Sýretshi, gıpperrealıst-músinshi, «100 jańa esim» jobasynyń jeńim­pazy Aıdos Esmaǵambetovtiń ju­mys­­tary da kórme tórinen oryn alyp, ke­lý­­shilerdi tánti etti.

– Sılıkonnan músin jasaý óneri elimizde keń tanyla qoıǵan joq. Osydan on shaqty jyl buryn Madam Tıýsso mýzeıinen Barak Obamanyń balaýyzdan jasalǵan músinin kórip, qatty qyzyqtym. Sanamda birden hal­qymyzdyń tarıhı tulǵalarynyń mú­sin­­derin jasaý ıdeıasy jarq ete qaldy. Erekshe óner túrin Qazaqstanda da keńi­nen nasıhattaǵym keldi, dedi músinshi.

Aıdos jumystarynyń janyna kelip, adam boıymen qatarlas músinderge ta­­ńyrqaı nazar salyp, fotosýretke tú­sý­shilerdiń qarasy kóp. Sheteldik qo­naq­­tardyń da qyzyǵýshylyǵy zor. «Mú­sin­di aınytpaı jasapty» degen tańyr­qa­nys­ta­ryn da estirtip aıtyp qalyp jatyr. Jas músinshi jumysynyń osyn­shalyq iltıpatqa ıe bolǵanyn syrttaı tamashalap turyp-aq kóz súısinedi. «Kele­shekte AQSh, Eýropa elderinde álde­qashan damyp, shyrqaýyna jetken osy bir óner túrin Qazaqstanda da damytyp, tarıhı tulǵalarymyzdyń tutastaı galereıasyn jasap, jeke mýzeı ashsaq ta jarasar edi» degen oı qylań berdi sanada. Oǵan Aıdostaı talantty zamandastardyń qajyr-qarymy da, qabileti de ábden jetedi.

Mýzeı túniniń taǵy bir esten ketpes tosyn syıy – «Zamanaýı óner» zalyna qoıylǵan amerıkalyq pop-arttyń negizi qalaýshy, HH ǵasyrdyń kózqarasy da, qoltańbasy da erekshe sýretshisi Endı Ýorholdyń týyndysy boldy. Beıneleý ónerindegi dástúrli baǵytty buzǵan aıryqsha stıldi sýretshiniń týyndylary osy bir qalypqa syımaıtyndyǵymen-aq ótken ǵasyrdyń jańalyǵyna aınalǵan bolatyn. Endı Ýorhol esimin jahanǵa máshhúr etken negizgi eńbekteriniń kóshin Coca-Cola men Campbell kompanııalaryna arnap salǵan serııaly jumystary bastaıdy. Osy arqyly álemdik ataq pen abyroı jıǵan sýretshiniń kartınalary dúnıe júzindegi eń qymbat jumystar sanatynda.  

Budan bólek, kelýshilerdiń kóńilin qýantqan taǵy bir sát – mýzeıdiń «Asyl mura» zalyna qoıylǵan Ámire Qashaýbaev, Qanysh Sátbaev, Kemel Aqyshev, Shámshi Qaldaıaqov, Roza Baǵlanova bastaǵan ǵylym men óner maıtalmandarynyń, qoǵam qaıratkerleriniń tutynǵan jeke zattary men jumys quraldary, mýzykalyq aspaptarynan quralǵan jádigerler qory boldy.

«Mýzeıler sherýi» – bul mádenıet uıymdarynyń árbir qazaqstandyq úshin ulttyq mádenı muranyń qoljetimdiligin qam­tamasyz etýge baǵyttalǵan zamana­ýı formattaǵy mádenı-áleýmettik joba. Aksııaǵa jyl boıy res­pýb­lıkalyq jáne aımaqtyq mýzeıler to­lyq­taı qatysady dep kútilýde. Búginde elimizde jalpy jádigerler qory 2,5 mıllıonnan asatyn túrli beıindegi 245 mýzeı jumys isteıtindigin eskersek, arnaıy aldyn ala qurylǵan keste boıynsha 30 tamyzdan bas­tap jalpyrespýblıkalyq «Mýzeıler sherýi» aksııasy aıasynda ár aıdyń úshinshi jumasy keshki saǵat 21.00-den túngi 3.00-ge deıin otandyq mýzeıler óz kelýshilerine tarıhpen tanysýǵa tegin múmkindik jasap qana qoımaı, túrli formattaǵy qyzyqty oıyndar men baǵdarlamalaryn da qosa usynatyn bolady.

 Elordalyq Ulttyq mýzeıden bastalǵan aksııaǵa atsalysqan alǵashqylardyń qatarynda Almaty qalasyndaǵy Ortalyq memlekettik mýzeı, Á.Qasteev atyndaǵy Memlekettik óner mýzeıi, M.Tynyshbaev atyndaǵy Almaty oblystyq tarıhı-ólketaný mýzeıi, Pavlodar qalasyndaǵy P.Vasılevtiń mýzeı úıi, Qostanaı oblysynyń tarıhı-ólketaný mýzeıi bar. Aldaǵy ýaqytta aksııa búkil respýblıka boıynsha ótkiziletin bolady. Bul kúni kelýshiler úshin mýzeıge kirý tegin.

Ras, mýzeı mádenıeti desek, oıymyzǵa birden Sankt-Peterbýrgtegi Ermıtaj, Parıjdegi Lývr, Versal, Londondaǵy Ulttyq galereıa, Taýer, Brıtan mýzeıi bastaǵan jádigerler ordasy oralady. Atalǵan elderge baryp turyp, aıtýly mádenı oryndarǵa soqpaı ketýdi orny tolmas olqylyq kóretin sana qalyptasqan jahandyq túsinikte. Qanshama myńjyldyq tarıhty bir shańyraq astyna túıistirgen sol mekender mereıin Ulttyq mýzeı tórine kóshirsek, qandaı ǵalamat bolar edi. Oǵan Qazaqstannyń baı tarıhy da, qundy jádigerleri de sózsiz septeser edi. Mýzeı túninde ár eksponatqa zerdeleı qarap, tańyrqaı til qatqan sheteldik qonaqtardyń yqylasy da osy oıymyzdy bekittire túskendeı.

 

Sońǵy jańalyqtar

Shymkentte taǵy bir aýdan qurylady

Qoǵam • Búgin, 16:58

Almatyda qant qymbattap barady

Qoǵam • Búgin, 16:45

Dollar baǵamy ósti

Qarjy • Búgin, 16:12

Uqsas jańalyqtar