Rýhanııat • 17 Qyrkúıek, 2019

Farıza... Farıza – jyr... Farıza – taǵdyr...

513 ret kórsetildi

– Ápke, artyq bıletińiz joq pa? Qansha bolsa da satyp alamyn... – dep qıyldy stýdent qyz.

– Joq, ózim de bılet tappaı, ne isterimdi bilmeı turmyn, – dedi bala jetektegen orta jastaǵy kelinshek kúmiljı.

Bul – M.Áýezov teatry al­dyndaǵy «Farıza» spektakliniń pre­merasy kúngi kórinis. Alma­tyny qansha jerden máde­nıettiń ordasy desek te, dál osyn­daı esikke enteleı ishke ki­rýge umtylǵan esepsiz kórer­men­niń qarasyn kórmegeli kóp bolyp edi. Qýandyq hám oı­lan­dyq. Halyq aqynyn saǵy­nyp­ty...

Sol saǵynysh bizdi de Arqadan Alataýǵa qaraı asyqtyrǵan. Alyp-ushyp jetkendegi maq­sa­tymyz – «Farızany» kórý, sah­nadaǵy aqyn jyrymen, aqyn muńymen syrlasý. Sol keshtegi teatrdyń ishi men syrtyn lyq toltyrǵan ár kórermenniń kóńil túkpirindegi tolqynysty se­zim edi bul. Árqaısymyz ishimiz­degi osy bir tolǵanyspen óz Farı­zamyzdy izdep teatr tabal­dyryǵyn attadyq.

Bul kúni halyq kóp jınaldy. Jas ta, kári de, aqyn da, ja­zýshy da, akter de, ánshi de – teatrǵa tabany jetkenniń barlyǵy qarashańyraq tórinen tabyldy. «Farızany» kórý úshin ǵana respýblıkanyń túkpir-túk­pirinen almaly qalaǵa arnaıy saparlap kelgenderdiń qarasynda shek joq. Qoıylymnyń tu­saý­ke­seri ónerdiń shyn mánindegi me­rekesine aınalǵandaı. Iá, halyq aqynyn saǵynypty...

Demimizdi ishimizge tartyp, taǵatsyzdana shymyldyq ashylar sátti kúttik. Ol da uzaq tos­tyr­mady. Ýáde etilgen ýaqytta jaryq sónip, spektakl bastalyp ketti. Sahna túkpirinen jaýyn astynda malmandaı sý bol­ǵan jalǵyz beıne kórindi. Qýan­ǵany ma, qınalǵany ma – ke­ıipker kóńil kúıin ajyratý qıyn. Uzaq únsizdikten soń Fa­rı­za til qatty. О́leńimen ómirge jan bitirdi. Kópshilikke syr aqtardy.

Dara kúnderimniń,

nala túnderimniń

Serigi bolǵanyń úshin,

senimi bolǵanyń úshin

Men seni aıalap ótem, О́leń!

Azapty qaıǵy-muńymdy

ózimmen bóliskeniń úshin.

Meniń mynaý qıyndaý

taǵdyrym bolyp

O basta kóriskeniń úshin.

Men seni aıalap ótem, О́leń!

О́mirin óleńge balaǵan Farızany ózgeshe músindeý múmkin de emes edi. Osyny tereń uǵynǵan avtor Roza Mu­­­qanova oqıǵa jelisin pendaýı, turmystyq qaı­shy­lyqtardan alshaq áke­tip, Aqyn men Taǵdyr ara­syndaǵy tartysqa qurady. Iаǵnı Farıza jarmaq beınege aına­lady. Ekige bólingen bir-birine kereǵar álem qoıylym bastalǵannan shymyldyq jabylǵanǵa deıin tartysyp ótedi. Biri – ónerdiń máńgilik bıigin kóksese, ekinshisi – qarapaıym áıel baqytyn armandaıdy. Farıza kimdi tańdaıdy? Nege basymdyq beredi? Birdi myńǵa sata ma, álde jalǵyzdyń jolynda bar­lyǵyn qurban ete me?..

Qoıylymda taǵdyry – dramaǵa, tragedııasy fı­losofııaǵa aınalǵan Farıza bar. Ol – jalǵyz. Dara! Dál ómirdegideı, óleńdegideı. Tartys negi­zinen syrtqy kúsh­ten buryn, Aqyn­nyń óz ishinde júrip jatady. Kempir beınesindegi Taǵdy­ry da, aqboz atty hanzada bolyp kelgen Ajaly da, Muqaǵalı beınesindegi shabyt pen dańqy, moıyndaý hám moıyndalýy da, kópshilik qalamgerler, synshylar qalpyndaǵy – qabyldanbaýy da – barlyǵy – barlyǵy názik júrekti aqyn janyn san tarapqa sandaltady. Muny sahnadaǵy kempir keıpinde kóringen keıipker Taǵdyr (Leılo Beknazar – Hanınga) da «Darada dos bolmaıdy» dep qadap aıtady. Biraq adamnyń bári pende emes pe eken, syryn uǵar, júregin ashar jan izdep alasurǵan, qınalǵan aqyn jany aqyry uly dos­tyqty da, ómirlik serigin de, aǵe­den syrlasyn da О́leń deıtin tuńǵıyq álemnen tabady. Sóıtip adam Farı­za áıel bolý, jar súıý, ana ataný nesibesin óleń Farızanyń jolynda qurban etedi. Tipti, ózi ǵumyr boıy ańsap, qııalynda, júrek túkpirinde aıalap kút­ken aqboz atty Arman han­zadasynyń ómiriniń so­ńynda Ajal keıpinde aldyna kelip, qolyn usynýyn da aqyn jatyrqamady. Bar ómirin sarp etip, saryla tosqan Aja­lyn Ańsary dep tanyǵan ǵazız júrek oılanbastan óz tań­daýyn jasaıdy. Iá, sóıtip pende Farıza ketedi, О́leń – Farıza qalady... Máńgilikke!

Mine, osy oıdy jetkizýde dramatýrg te, rejısser de utqyr for­ma­larǵa batyl barady. Ásirese, aqyn janynyń bar qatparyn ashýda avtordyń ótkir de beıneli tili drama boıaýyn ózindik órnegimen baıytyp, tildik qoldanysyndaǵy aq óleńge aınalǵan poetıkalyq sóz saptaýy spektaklge tamasha dınamıka ústeıdi. О́leńi taǵdyryna, Taǵdyry óleńine aınalǵan Farı­zanyń jan álemin ashýǵa ba­symdyq beredi. Osy arqyly oqıǵa shıelenisin shıryqtyrady. Nátıje­sinde qoıylym á degennen kórermenin ózine tartyp ala jóneledi. Sol ekpin spektakl sońyna deıin tıtteı de báseńsimeıdi. Álbette, bul eń áýeli sóz qudireti bolsa, odan keıin spektakldiń qoıýshy rejısseri Far­hat Moldaǵalıdiń dramatýrg oıyn dóp tanyp oqı alýyn­da hám maǵynaly sózge sahnalyq sáýleli taǵdyr syılaı bilge­ninde dep bilemiz.

Farhattyń buǵan deıingi bir­neshe jumysymen tanysý múmkindigi buıyrǵan­dyq­tan da, bul «Farıza­ny» «Qara­­góz» tragedııasynan keıingi rejısser qol­tańbasyn ózge­she qy­rynan tanýǵa múm­kindik syı­laǵan sátti ju­mystarynyń qataryna batyl qosýǵa to­lyqtaı negiz bar. Qýantarlyǵy – Far­hat óziniń únemi shyǵar­mashylyq izde­nis ústinde ekendigin ár qoıylymy arqyly dáleldep keledi. Bul qoıylymynda da Farhat tosyn, tamasha kórkemdik sheshimderge bardy. Ásirese sahnada obrazdy oı aıtý, oqıǵany sımvolmen sóıletýdegi sýretkerlik kózqarastary súısintedi. Odan bólek, tehnıkanyń soń­ǵy jetistikterin de qo­­ıylymda utymdy ush­tas­tyrýy kóńilge qurmet uıalatady. Muny kom­pozıtor Renat Gaısınniń spektaklge arnaıy jazǵan mýzykasy tipti árleı túsedi. Renattyń júrek kó­zinen ótkizýindegi aqyn álemniń názik ıirimderi de, tartysty, taý­qy­metti, tragedııaly kúıi de óz boıaýynda, óz ıntonasııasyn­da sátti sarap­talǵan. Ár epızod­taǵy Farı­za­nyń kó­ńil kúıi men sezimin sóıtip kompo­zıtor­dyń sazdy da jandy áýeni súıemeldep, jańa áserlerge jetelep otyrady.

 О́nerge aqsúıektik tán. Laıyqty deńgeıde rýhanı da, qarjylaı da qoldaý kórsetilmese, qansha jerden talant ústemdik qurǵanymen, sahna­daǵy bar múmkindigin tolyqtaı pash ete almaq emes. Muny Aınur Kópbasarova prodıýserlik etetin «A+A» kompanııasynyń aıtýly ju­mysy jáne bir márte aıqyn kórsetip berdi. Iаǵnı «Farıza» memlekettik tapsyrys emes, tolyǵymen jekemenshik kompanııanyń ónimi bolǵan­dyqtan da, qarjylyq qol­daýdyń mol múmkindigi zamanaýı ba­ǵytta qoıylǵan sapaly spektakldiń jańasha tynysyn ashty. Sahnadaǵy ssenografııalyq sheshim­der men tehnıkalyq múmkin­dikterdiń joǵary kórkemdik sapasy, jaryq qoıý, mýzyka men spektaklge tań­da­lyp alynǵan akterlik quram she­berligi barlyǵy da – zamanaýı spektakl izdenisteriniń joǵary deńgeıin kórsetti. Prodıýser Aınur Kóp­­­ba­sarovanyń ıdeıasy neg­izin­de júzege asyrylǵan aıtýly jobaǵa qaı salanyń da «men» degen sahna mamandary sha­qyrylypty. Nur-Sultan men Almaty qalalarynyń bilikti de belgili akterleri tartyldy. Atap aıtar bol­saq, Farıza rólin M.Áýe­zov atyndaǵy Qazaq mem­lekettik aka­de­mııalyq tea­try­­nyń aktrısasy Nazgúl Qa­ra­balına somdasa, elor­dadaǵy Q.Qýanyshbaev atyn­daǵy akademııalyq Qa­zaq mýzykalyq drama teatry­nyń ártisteri Leı­lo Bek­nazar-Hanınga – Kem­pir, Qazaqstannyń eńbek sińir­gen qaıratkeri Qýandyq Qys­tyqbaev – Muqaǵalı rólin sátti saraptady. Erlan Ká­ri­­baev Ajal beınesinde kó­rindi. Kópshilik sah­nadaǵy akterler ansambli de ózindik birtutastyǵymen beıneli.

Árıne aýqymdy jumys kemshi­liksiz de bolmasa ke­rek-ti. Bul tur­ǵyda bizdiń átte­genaıymyz kóbinese ak­terlerdiń ról sarap­taýyna qatysty týyndap otyrdy. Ási­rese poetı­kalyq replıkalardy sińirý men óleńde, sózde aıtylatyn oıǵa ekpin qoıýdaǵy salǵyrttyq, bál­kim asyǵystyq kór­kemdikke baı Mu­qa­ǵalı men Farıza poe­zııa­syn, astary mol Muqanova má­tinderin to­lyq­qandy oıǵa da, boıǵa da sińirýge kedergi keltirgenin atap ótýge tıispiz. Bálkim, bul premera kúngi tolqý se­ziminen týyn­daǵan ýaqyt­sha qubylys ta bolýy ábden múmkin.

Sondaı-aq basty ról­degi aktrısa Nazgúl Qarabalınanyń sarap­taýyndaǵy Farıza beı­nesi pesada sýrettelgen keıipkerdiń san túrli kóńil quby­lýy men bolmys boıaýyn óz róline tolyqtaı kóshire almaǵany da ádebı negizben tanys biz úshin obrazdyń olqy túsip jatqandyǵyn ańǵartyp qoıyp jatty. Olaı deıtinimiz dra­matýrgtiń músindeýindegi aqyn bolmysy túrli tartysta túrli kúıge túsýi tıis edi. Ol ásirese, Taǵdyrymen kezdesýinde basqa bolsa, Muqaǵalımen syrlasar tusynda bólek, Ajalmen jolyǵar sáti múl­dem basqa boıaýda bederlense kerek-ti. Dramatýrg óz jazbasy arqyly oqyrmanyn sondaı oıǵa jetelegen. Bi­raq rejısser de, aktrısa da róldiń bir-aq tústi boıa­ýyn hosh kóripti. Alaıda munyń kórermen úshin birsydyrǵy áser syılaǵanyn eskertý paryzymyz. Sonyń saldarynan da Farızanyń sahnadaǵy bolmysy birsaryndylyqqa boı aldyrǵan. Áıtpese, rejısser Taǵdyrdy ǵana ma­ńaılaı bermeı, Aqynnyń Ajalmen kezdesetin tusyna da ekpin túsirgeninde, biz kútip kelgen áser tipti qubyla, kúsheıe túser me edi.

Toqeterin túıer bolsaq, atal­ǵan syndy eskermegende, jalpy qoıylym da, shyǵarmashylyq ujym ju­mysy da óz maqsatyna jetti dep aıtýǵa tolyqtaı negiz bar. Eń bastysy, M.Áýe­zov teatry sahnasynda 18 jyl boıy repertýardan túspeı, úzilissiz qoıylǵan «Máńgilik bala beıne» (rejısseri Bolat Atabaev) shyǵarmasyn súıip tamashalaǵan almatylyq kórermen súıikti avtorymen týra 22 jyldan keıin kıeli sahnada qaıta qaýyshty. Tek bul joly sahnaǵa «Máńgilik bala beıneni» jazǵan balǵyn avtor emes, «Farızany» týdyryp, aqyn janymen teń otyryp syrlasqan, óleń áleminen ózi tanyǵan Farızasyn izdegen shyǵa­rmashylyq ba­byndaǵy, tolysqan, tolǵan Roza Muqanova kó­te­rildi. Almaty aqynyn da, avtoryn da saǵynypty. Úzdiksiz so­ǵylǵan shapalaq. Tolastar emes...

 

Tulǵa jaıynda jazylǵan shyǵarmalardyń aldy boldy

Tuńǵyshbaı JAMANQULOV, Qazaqstannyń halyq ártisi:

 – «Farızany» kórdik. Kórip kóńil qýandy. Dramatýrgııa jaǵynan da, rejıssýra men ssenografııa turǵysynan da sátti úndesken erekshe spektakl boldy dep esepteımin. Sońǵy ýaqyttaǵy tulǵa taǵdyry týraly jazylǵan shyǵarmalardyń aldy boldy desem, artyq aıtqandyǵym emes. Dramatýrg Roza Muqanovanyń qoltańbasy, oı tereńdigi, til kórkemdigi – barlyǵy sátti úılesim tapqan. Jalpy, Farıza apamyzdyń barlyq ómiri óleńderinde jatyr ǵoı. Sony avtor drama tilinde sátti órgen. Rejıssýralyq formasy da óte joǵary deńgeıde. Rozanyń kórkemdik deńgeıi bıik shyǵarmalarynyń biri deýge bolady. Jalpy, qoıylym unady. Teatr álemindegi sońǵy ýaqytta qoıylǵan kórkemdik deńgeıi joǵary, oılan­tarlyq, jańashyl, jaqsy spektakl ómirge keldi dep senimmen aıta alamyn.

Farızanyń taǵdyry – oqshaý taǵdyr

Smaǵul ELÝBAI, jazýshy-dramatýrg:

– Eń aldymen bizdi tańǵaldyrǵany – premera kúni bılet jetpeı syrtta qalyp qoıǵan halyqtyń ishtegi kórermennen kóptigi. Onyń sebebi «Farıza» spektakliniń negizgi kórermeni onyń oqyrmandary bolǵandyǵynan dep oılaımyz. Jalpy, Farızanyń taǵdyry – oqshaý taǵdyr. Asa talantty aqyn bola tura, bir basyna jeterlik qasireti de jeterlik. Ony aıtýdan men seskenbeımin. О́ıtkeni aqyn óziniń óleńderi arqyly bar syryn búkpesiz aıtyp ketken ǵoı. Sol qıyndaý taǵdyrdyń qatparlaryn ashýǵa umtylǵan dramatýrg Roza Muqanovanyń bul jumysy kóńilden shyqty. Aqyn janynyń tereńin uńǵyǵany, drama jelisin barynsha beıneli qurýǵa umtylǵany unady.

Qoıylymdaǵy bizdi eleń etkizgen taǵy bir dúnıe – ol árıne dramatýrgııaǵa negizdelgen rejıs­serlik qoltańba. Rejısserdiń sol aıryqsha qol­tańbasy Farızany oınap júrgen aktrısanyń árbir qımylynan baıqaldy. Farıza ómirde qalaı jalǵyz bolsa, sahnada da solaı jalǵyz júrdi. Biz kórgen Farıza – jalǵyzdyǵymen betpe-bet kelgen dara Farıza. Aqynnyń osy kúıin berýdegi rejısserdiń qoldanǵan kórkemdik sheshimi men erekshe stılıs­tıkasy spektakldiń ón boıynan aıqyn sezilip turdy. Osy turǵydan kelgende jas rejısser Farhat Moldaǵalı dramatýrg Roza Muqanovaǵa óz deńgeıinde jaqsy teńavtor boldy dep esepteımin. Iаǵnı avtorlyq sheshim rejısserlik oqýmen sátti úndesken tamasha jumystyń kýási boldyq.

Dramatýrgııadaǵy seńdi buzdy

Amankeldi MUQAN, teatrtanýshy:

– Akterlik oıyn, sahnalyq sheshimge toqtalmas­tan buryn, men eń áýeli dramatýrgııa jaıly sóz qoz­ǵa­ǵym keledi. О́ıtkeni Roza Muqanovanyń «Fa­rıza­sy» búgingi dramatýrgııa zańdylyqtaryna jaýap beretin shıelenisi shıraq, tartysy tereń shyn máninde joǵary deńgeıli pesa bolǵan. О́zderińiz biletindeı, bizdegi tulǵa jaıynda jazylatyn shyǵarmalardyń kópshiligi faktologııaǵa qurylady ǵoı. Ondaı spektaklderden kórkem sahnalyq týyndy tamashalap emes, tulǵa jaıly derekti jýrnaldy paraqtap shyqqandaı áserde qaıtýshy edik. «Farızanyń» eń áýeli osy seńdi buzǵany qýantty. Avtordyń aqyn janyna úlken súıispenshilikpen hám janashyrlyqpen kelgendigi seziledi. Farıza taǵdyry onsyz da tartysqa, ańyzǵa toly qyzyq taǵdyr ǵoı. Áıtse de sony berýdegi dramatýrgtiń keıipkerdi jarmaq keıipke túsirýi unady. Iаǵnı Farıza men Taǵdyry arasyndaǵy tartys óte sátti sheshimderdiń biri dep esepteımin. Jalpy, pesada Farıza rólin qalaı asham deseń de múmkindik beretin shyǵarmashylyq keńistik mol. Biraq, óki­nishke qaraı, sony rejısser tolyqqandy paıdalana almaı qalǵandaı kórindi. Saldarynan Farıza beınesi birsaryndy saraptalǵandaı áser etti. Al jalpy alǵanda, spektakl bar.

 

Sońǵy jańalyqtar

Suıytylǵan gaz baǵasy óspeıdi

Qoǵam • Búgin, 18:21

Aldaǵy kúnderi aýa raıy qandaı bolady

Aýa raıy • Búgin, 18:00

Uqsas jańalyqtar