Rýhanııat • 14 Sáýir, 2020

Qazaqtyń tyıymdary

444 ret kórsetildi

Ultymyzdyń uly uǵymdary, qasterli qasıetteri az emes. Sonyń biregeıi – qaza­ǵymnyń tyıymdary. Jaqsyǵa jaqyn júr, pendelik qylyqtan bo­ıyńdy da, oıyńdy da aýlaq usta, adamdyqtan ketpe, adaldyqty saqta, sony serik et, odan ketseń nadandyqty qoıyp, aıýandyqtyń kúıin keshe­siń deıtin úlkender. Osyndaı kisilik pen kishilikti uqtyrar uǵymnyń arǵy jaǵynda kemel bol, keń bol, kem bolmaısyń, úlkendi tanyp, kishige qaraı­lassań, teris minezden aýlaq júrseń qarǵaǵa tán kúıkilik qalyp, erteń-aq qyran tirlikpen samǵaısyń degen ǵalamat ǵaqlııa jatqanyn keıin bildik.

Qazaq tyıymdary – asyl qasıet­terdi tanyp-bilýge arnalǵan babalar ósıeti, tárbıe quraly deýge tura­tyn qundylyq. Ár sózdiń astarynda tom-tom kitapqa tatıtyn keremet qaǵıdalar bar. Tereńdep barsań dúnıe­­tanymyńdy taraý-taraý jolǵa bas­­taıtyn oı qaınarlary bastaý sýyn­daı shymyrlap jatady.

Mysalǵa júginelik: «Bos besik­ti ter­­­betýge bolmaıdy; jańa týǵan bala­nyń kindigi qatqansha, kún bat­qannan keıin ottyń kúlin shyǵar­maıdy; basty shaıqaýǵa, tisti qaıraýǵa bol­maıdy; otpen oınama, ot basyn sabama; qus uıasyn buzba; tańdaıyńdy qaqpa; basyńdy shaıqama; kókke, jelge qarap túkirme...» – osylaı kete beredi.

Bul arada biz qazaq tyıymdaryn basqalar bilmeıdi degen oıdan aýlaq­pyz. Biraq babalar úlgisindegi tyıym qarǵadaıymyzdan janymyzǵa daryp, oıymyzǵa qonbaǵan soń ba, kóp mán bere qoımaıtynymyz aqıqat. Shynyna kelsek, tyıymdardyń túp­-tamyrynda tárbıelik qaǵıdalarmen qatar, temirdeı tártip te jatyr. Ol zańmen, onyń san taraý babymen emes, qysqa da nusqa túıinimen túıindelgen.

Ony burynǵy jaqsylarymyz balasy es kirgennen sanasyna sińirip, aıtalyq bos besikti terbetýdiń jaqsy yrym emestigin, basty shaıqaý, tisti qaıraý júıke syr bergendiginiń belgisi ekendigin, kókke, jelge qarap túkirý – túkirigiń óz betińe kelip tıedi dep, tártip buzbaı júrýge úıretken.

Osy kúni bul tártipti álsirettik. Ár úıdegi bir-eki bala ne aıtsa sony oryndap, zań qaǵıdasyndaı qalyp­tastyryp alǵanymyz da ras. О́zim bilemdik osydan shyǵyp jatyr.

Erteń urpaqty jat qylyqqa uryndyryp almas úshin búgin bútin is istemeı, jartykeshtikpen «jaryl­qasaq» erteń ókiný bylaı tursyn, opynyp qalýymyz múmkin.

Qanynda, janynda, dilinde bar ulttyq tárbıe ǵana halyq qabyrǵasyn qataıtady. Kimniń de bolsa súıegimen birge jaralǵan qasıet jyl ǵana emes, ǵasyrlar ótse de joıylmaıdy, bir tú­ıirshigi sátin salǵanda kórinbeı tur­maıdy. Iá, zamannyń ózgerýine baı­­lanysty keıingi bolmys ýaqytsha jel­­pin­genmen – túptiń túbinde tek ta­my­­­ryna tartpaı, tipti tappaı qoı­maı­dy. Ony aıtasyz, ózge ulttyń ókili sana­lyp ketken ataqtylardyń ar­ǵy ja­ǵy­na úńilgende, tamyryndaǵy bir qa­sıet babalarynda bar jaratylys­pen ush­tasyp jatatynyn tarıh tarazysy ekshep, aqıqatyn alǵa tartyp keledi.

«Qyzǵa qyryq úıden, qala berse qara kúńnen tyıym» degendi elemeı, ony aıtatyn ana men áke kúnkóristiń qamy­men ketip, biraz qyzdarymyz jaman atqa ilindi. Bul úshin olardan buryn ózimizdi jazǵyrýymyz kerek sekil­di. Aldyńǵy tolqyn óziniń aıbyny­men kórinip, ulttyq tyıymmen tárbıe berip, tártipti jolǵa sala almasa, jas shybyqtyń bir jaǵyna qaraı burala ósýi tabıǵı qubylys demeske sharań qaısy.

Biz kóbinde erkindikti jeleý etip, ózimiz de, urpaǵymyz da erkelikke ury­nyp, tártipten aýytqyp, tárbıe­den kóz jazyp qala beretinimiz jasy­ryn emes. Árkim ózi biledi degen «qaǵı­dany» jelbegeı jamylyp, ul-qyzdy betimen jiberýden tapqan paıdamyzdan góri, zııanymyz kóp. Onyń saldarynan qutyla almaı álek bolyp júrgenimizdi de joqqa shyǵara almaımyz. Mundaı júıesizdik júıkeni tozdyrary da sózsiz.

Eger ult taǵylymy ár qazaqtyń boıynda tursa, tyıymdar kóńiline ornyqsa jat qylyqtar tyıylary­na ımanymyz kámil. Oǵan arǵy bútin qazaqtyń tirlik-tynysy mysal bola alady.

Iá, zamandy kóldeneń tartyp, birimizdi birimizdiń jazǵyratyn, basqalarǵa kiná artatyn tustarymyz da joq emes. Búgingi tańda álemdi ýy­synda ustap otyrǵan dert jaǵaǵa um­ty­lyp jaǵalasyp jatqan tusta bizge kiná­lasý men kúnálasý kúpirlikteı kóri­nedi. Bir bolý, bekem bolý ǵana syn saǵattan alyp shyǵatyny kúmán­siz. Bul synaq aldynda uzyndy-qys­qaly bes saýsaq emes, bilek, jyly júrek kerek bolyp tur. Burynda qazaq kóp sum­dyqty kórgen. Bizge búgin ony aıtý mindet emes, eldiń birligin kórse­tý, sol arqyly synnan súrinbeı ótý pa­ryz­dyń paryzy. Bul keıingi urpaq úlgi eter umytylmas tirlik. Osymen ta­rıh betinde, urpaq esinde qalýǵa bolar.

Osy jerde qazaq tyıymdaryn­daǵy tárbıe men tártipke shaqyrǵan qaǵı­dalardy kókeıimizde jańǵyr­typ, onda kıe men quttyń baryn uqsaq utylmas edik. Qaı-qaısymyz da: «Úıge oń aıaǵyńmen kir, qut qonady; urlyq, zorlyq qylma, qurdymǵa ketesiń; balany shoshytpa, atqa teris otyrma; adamǵa qarap qoldy shoshaıtý ádepsizdik bolyp tabylady; as iship bolǵan soń «toıdym» deme, qanaǵat de; bosaǵany kerme, tabaldyryqty baspa...» basqa da halyqtyq qaǵıdatqa den qoısaq, ultty ult etetin ózgeniń ózim­shildigi, álem-jálemi emes, óz qun­dylyǵymyz desek, qane. Tyıymǵa tyıylǵan, qundylyqty qunttaǵan ult adas­paıdy, jolynan aýytqymaıdy.

 

 

Sońǵy jańalyqtar

6 shildege arnalǵan aýa raıy boljamy

Aýa raıy • Búgin, 09:43

Shabyt shaqyratyn shahar

Elorda • Búgin, 08:23

Aqjaınaq astana

Elorda • Búgin, 08:22

Ozyq óndiris ornynda boldy

Aımaqtar • Búgin, 08:20

Ult saýlyǵyn ulyqtaǵan megapolıs

Elorda • Búgin, 08:18

Baǵdaryń qalaı, bas qala?

Elorda • Búgin, 08:17

«Astana Operamen» dos bolaıyq

Teatr • Búgin, 08:15

Dımash pen Djekson

О́ner • Búgin, 08:10

Utqanymyz shamaly bolyp tur

Qoǵam • Búgin, 08:05

Irikteýdiń ekinshi kezeńine ótti

Sport • Búgin, 08:02

Egizder festıvali

Qoǵam • Búgin, 08:00

Elordanyń damý dańǵyly

Elorda • Keshe

«Nur-Sultan kitaphanasy»

Elorda • Keshe

Qattalǵan tarıh qazynasy

Elorda • Keshe

Ahańnyń adaldyǵy

Ahmet Baıtursynuly • Keshe

Qaraly kezeń kartınasy

Qazaqstan • Keshe

Parıjge syımaǵan Pol

О́ner • Keshe

Qarttar úıindegi vals

Qoǵam • Keshe

Uqsas jańalyqtar