Qazaq tyıymdary – asyl qasıetterdi tanyp-bilýge arnalǵan babalar ósıeti, tárbıe quraly deýge turatyn qundylyq. Ár sózdiń astarynda tom-tom kitapqa tatıtyn keremet qaǵıdalar bar. Tereńdep barsań dúnıetanymyńdy taraý-taraý jolǵa bastaıtyn oı qaınarlary bastaý sýyndaı shymyrlap jatady.
Mysalǵa júginelik: «Bos besikti terbetýge bolmaıdy; jańa týǵan balanyń kindigi qatqansha, kún batqannan keıin ottyń kúlin shyǵarmaıdy; basty shaıqaýǵa, tisti qaıraýǵa bolmaıdy; otpen oınama, ot basyn sabama; qus uıasyn buzba; tańdaıyńdy qaqpa; basyńdy shaıqama; kókke, jelge qarap túkirme...» – osylaı kete beredi.
Bul arada biz qazaq tyıymdaryn basqalar bilmeıdi degen oıdan aýlaqpyz. Biraq babalar úlgisindegi tyıym qarǵadaıymyzdan janymyzǵa daryp, oıymyzǵa qonbaǵan soń ba, kóp mán bere qoımaıtynymyz aqıqat. Shynyna kelsek, tyıymdardyń túp-tamyrynda tárbıelik qaǵıdalarmen qatar, temirdeı tártip te jatyr. Ol zańmen, onyń san taraý babymen emes, qysqa da nusqa túıinimen túıindelgen.
Ony burynǵy jaqsylarymyz balasy es kirgennen sanasyna sińirip, aıtalyq bos besikti terbetýdiń jaqsy yrym emestigin, basty shaıqaý, tisti qaıraý júıke syr bergendiginiń belgisi ekendigin, kókke, jelge qarap túkirý – túkirigiń óz betińe kelip tıedi dep, tártip buzbaı júrýge úıretken.
Osy kúni bul tártipti álsirettik. Ár úıdegi bir-eki bala ne aıtsa sony oryndap, zań qaǵıdasyndaı qalyptastyryp alǵanymyz da ras. О́zim bilemdik osydan shyǵyp jatyr.
Erteń urpaqty jat qylyqqa uryndyryp almas úshin búgin bútin is istemeı, jartykeshtikpen «jarylqasaq» erteń ókiný bylaı tursyn, opynyp qalýymyz múmkin.
Qanynda, janynda, dilinde bar ulttyq tárbıe ǵana halyq qabyrǵasyn qataıtady. Kimniń de bolsa súıegimen birge jaralǵan qasıet jyl ǵana emes, ǵasyrlar ótse de joıylmaıdy, bir túıirshigi sátin salǵanda kórinbeı turmaıdy. Iá, zamannyń ózgerýine baılanysty keıingi bolmys ýaqytsha jelpingenmen – túptiń túbinde tek tamyryna tartpaı, tipti tappaı qoımaıdy. Ony aıtasyz, ózge ulttyń ókili sanalyp ketken ataqtylardyń arǵy jaǵyna úńilgende, tamyryndaǵy bir qasıet babalarynda bar jaratylyspen ushtasyp jatatynyn tarıh tarazysy ekshep, aqıqatyn alǵa tartyp keledi.
«Qyzǵa qyryq úıden, qala berse qara kúńnen tyıym» degendi elemeı, ony aıtatyn ana men áke kúnkóristiń qamymen ketip, biraz qyzdarymyz jaman atqa ilindi. Bul úshin olardan buryn ózimizdi jazǵyrýymyz kerek sekildi. Aldyńǵy tolqyn óziniń aıbynymen kórinip, ulttyq tyıymmen tárbıe berip, tártipti jolǵa sala almasa, jas shybyqtyń bir jaǵyna qaraı burala ósýi tabıǵı qubylys demeske sharań qaısy.
Biz kóbinde erkindikti jeleý etip, ózimiz de, urpaǵymyz da erkelikke urynyp, tártipten aýytqyp, tárbıeden kóz jazyp qala beretinimiz jasyryn emes. Árkim ózi biledi degen «qaǵıdany» jelbegeı jamylyp, ul-qyzdy betimen jiberýden tapqan paıdamyzdan góri, zııanymyz kóp. Onyń saldarynan qutyla almaı álek bolyp júrgenimizdi de joqqa shyǵara almaımyz. Mundaı júıesizdik júıkeni tozdyrary da sózsiz.
Eger ult taǵylymy ár qazaqtyń boıynda tursa, tyıymdar kóńiline ornyqsa jat qylyqtar tyıylaryna ımanymyz kámil. Oǵan arǵy bútin qazaqtyń tirlik-tynysy mysal bola alady.
Iá, zamandy kóldeneń tartyp, birimizdi birimizdiń jazǵyratyn, basqalarǵa kiná artatyn tustarymyz da joq emes. Búgingi tańda álemdi ýysynda ustap otyrǵan dert jaǵaǵa umtylyp jaǵalasyp jatqan tusta bizge kinálasý men kúnálasý kúpirlikteı kórinedi. Bir bolý, bekem bolý ǵana syn saǵattan alyp shyǵatyny kúmánsiz. Bul synaq aldynda uzyndy-qysqaly bes saýsaq emes, bilek, jyly júrek kerek bolyp tur. Burynda qazaq kóp sumdyqty kórgen. Bizge búgin ony aıtý mindet emes, eldiń birligin kórsetý, sol arqyly synnan súrinbeı ótý paryzdyń paryzy. Bul keıingi urpaq úlgi eter umytylmas tirlik. Osymen tarıh betinde, urpaq esinde qalýǵa bolar.
Osy jerde qazaq tyıymdaryndaǵy tárbıe men tártipke shaqyrǵan qaǵıdalardy kókeıimizde jańǵyrtyp, onda kıe men quttyń baryn uqsaq utylmas edik. Qaı-qaısymyz da: «Úıge oń aıaǵyńmen kir, qut qonady; urlyq, zorlyq qylma, qurdymǵa ketesiń; balany shoshytpa, atqa teris otyrma; adamǵa qarap qoldy shoshaıtý ádepsizdik bolyp tabylady; as iship bolǵan soń «toıdym» deme, qanaǵat de; bosaǵany kerme, tabaldyryqty baspa...» basqa da halyqtyq qaǵıdatqa den qoısaq, ultty ult etetin ózgeniń ózimshildigi, álem-jálemi emes, óz qundylyǵymyz desek, qane. Tyıymǵa tyıylǵan, qundylyqty qunttaǵan ult adaspaıdy, jolynan aýytqymaıdy.
