Saıasat • 28 Mamyr, 2020

Memlekettik til: Estir qulaq esti bolsa...

379 ret kórsetildi

Buqara men bılik arasynyń alshaqtap ketkenin aıqyndaǵan shetin jaǵdaılar der kezinde kópshiliktiń tilinde dıalog ornata almaǵan sheneýnikterge ájeptáýir syn bolǵany anyq. Onsyz da ońalmaı turǵan isti, qoǵamnyń olqy tusyn qozǵaǵanda memlekettik qyzmetshilerdi mineý azaıǵan emes. Alaıda el isin úılestirer memle­ketshil tulǵanyń memlekettik tilge kelgende múlt ketýine bolmaıdy.

О́tken jyly kókeıkesti máselelerin kóterip kóshege shyqqan kópbalaly analardyń muńyn tyńdarda memlekettik qyzmetshiler memlekettik tilde emin-erkin sóılese almaı múdirip qalǵany kópke málim. Bul ashynǵan jurttyń jan aıqaıyn jete túsinip, jedel sheshim qabyldarda belgili bir deńgeıde bóget bolady. Kópshilik pen bıliktiń arasyna kópir ornatýǵa kelgende budan basqa da kóptegen kedergi kólbeńdep shyqty. Sondyqtan Prezıdent pármenimen «Halyq únine qulaq asatyn memleket» tujyrymdamasyna basa mán berilip jatyr. Al halyq únine qulaq asý úshin halyqtyń negizgi tiliniń róli kúsheıe túsetini sózsiz.

Jalpy, memlekettik til máselesiniń túp-tórkini memlekettik qyzmet salasyna kelip tireletini túsinikti. О́ıtkeni halyqtyń basym bóligi onsyz da qazaq tilinde sóıleıdi. Atqarýshy organdar bolsa, is júrgizgende áli kúnge deıin resmı tildi qolaı kórgendikten memlekettik til óz mártebesine laıyq bola almaı otyr. Osydan-aq memlekettik til máselesi ózektiligin joǵaltpaı, buqara men bıliktiń arasyndaǵy salqyndyq saqtalyp keledi.

Elimizde júrgizilip otyrǵan memlekettik til saıasaty boıynsha 2020 jyly, ıaǵnı bıyl memlekettik til máselesi túbegeıli sheshimin tabýy tıis edi. 2011-2020 jyldarǵa arnalǵan tilderdi damytý baǵdarlamasy halyqtyń 95 paıyzyn qazaq tilinde sóıletýdi kóksegen. Biraq kópten kútken, kóptiń kóńilin kúpti etken kúrmeýi qıyn bul máseleniń birjola birjaqty bolýyn áli de kókten tilep júre turatyn sııaqtymyz. Joǵaryda nusqaǵandaı memlekettik tildiń múmkindigin kúsheıtetin mundaı baǵdarlamalardyń júzege asýyna memlekettik qyzmetshilerdiń ózderi tolyqqandy múddeli bolmaı tur. Áıtpese baǵdarlama túgili, taıǵa tańba basqandaı kórsetilgen Til týraly zańnyń talaptary túgel oryndalar edi ǵoı.

Til týraly zańnyń 23-baby boıynsha mem­lekettik tildi belgili bir kólemde jáne bilik­tilik talaptaryna sáıkes bilýi qajet kásip­terdiń, mamandyqtardyń jáne laýa­zym­dardyń tizbesi jasalýy kerek bol­ǵan. Buǵan atqarýshy bılik beıildi bolsa, memle­ket­tik tildiń mártebesi baıaǵyda-aq biraz kóteri­lip qalar edi. Osy máseleni Parlament Senaty­nyń depýtaty Murat Baqtııaruly Úkimetke saýal joldap, udaıy kóterip keledi.

«Memlekettik tildi bilý paryz emes, mindet dep kórsetile otyryp, endi ınstrýmental­dy naqty zańdarǵa kóshý kerek. Iаǵnı, tilge baıla­nysty talaptar zańdarda egjeı-tegjeı tolyq jazylyp, reglamenttelýi tıis. Aıta­lyq, memlekettik tildi bilý Qazaqstan Respýb­lıkasynyń barlyq azamaty úshin mindet­ti, biraq ár sala úshin onyń deńgeıleri ártúr­li bolýyn mindetteıtin normatıvtik baza jasaý qajet. Mysaly, memlekettik qyz­metshi­lerge memlekettik tildi V1-V2 deńgeı­de, jeke­menshik bıznes ıeleri, sol sııaqty ýaqytsha turý quqyǵyn alǵysy kelgen mıgranttar úshin A1-A2 deńgeıinde bilýi qajet», deıdi depýtat.

Memlekettik til máselesine kelgende mem­lekettik qyzmetshige taǵylar min az emes. Tıisti oryndarǵa aryz-shaǵymyn aıta bar­ǵan aǵaıyn ana tilinde jaýap ala almaı arlanyp, odan saıyn ashyna túsetin jaǵdaı kóptep kezdesedi. Tórtinshi bılik ókilderi de sheneýnikterdiń kóbine memlekettik tilde mardymdy maǵlumat bermeıtinin aıtyp, másele kóterip jatady. Iаǵnı, belgili bir másele boıynsha habar taratqanda memlekettik organdar tarapynan qazaqsha saýatty sóıleı alatyn spıkerlerdiń tabyla ketýi neken-saıaq. Minberlerde negizinen resmı tilde baıandama jasalyp, jýrnalıster ony qazaqshaǵa aýdaramyz dep kádimgideı áýre-sarsańǵa túsedi. Onyń ústine baspasóz baıany da aldymen resmı tilde úlestirilip jatady. Osylaısha basqa áriptesterine qaraǵanda aqparatty kesheýildep jetkizip júrgen qazaqtildi BAQ-tyń kóńili de qapaly.

Aınalyp kelgende, memlekettik qyzmet­shiniń memleketshil bolýy kerek ekeni aıtpasa da túsinikti. Al memleketshil tulǵanyń memlekettik tilge nemquraıly qaraýy múmkin emes. Tilge kózqarastyń elge kózqaras ekenin eskersek, qoǵamdaǵy qordalanǵan máselelerdi qojyratpaı sheshýde memlekettik tildiń óz mártebesine laıyq bolýy óte mańyzdy. Halyqtyń tilin tapqan talaı istiń qybyn da tabar edi.

 

Sońǵy jańalyqtar

Ulylar úndestigi

Qazaqstan • Keshe

Baǵa baqylanady

Qarjy • Keshe

Meıirim shuǵylasy

Rýhanııat • Keshe

Kedergisiz orta kerek

Qoǵam • Keshe

Sıfrly damý: Jańa betburys

Tehnologııa • Keshe

Mahabbat áýeni

О́ner • Keshe

Uqsas jańalyqtar