Ádebıet • 03 Maýsym, 2020

Myń qyrly Manarbek

395 ret kórsetildi

«Aıanbaımyn halqymnan, Aıny­maımyn qalpymnan, Sheginbeımin kún saıyn, Júz myń vagon tartýdan» dep relstiń sart-surt daýysymen as­tasa, alyp dalany basyna kóshirip bara jatqan «Parovoz» Manekeńniń óz aýyly Aqtoǵaıǵa barmapty. Mine, para­doks.

Iá, Manaǵamyzdy, ataǵy jer jar­ǵan akter, áni álemdi sharlaǵan saz­ger, daýysy dúnıeni teń­selt­ken ánshi, kúıi kúńirengen tarıhqa jal­ǵas­qan dáý­lesker, bir sózben aıtqanda segiz qyr­ly, bir syrly Manarbek Erjanov­ty aı­typ otyrmyz.

Manarbek dese kóz aldymyzǵa qa­zaq óne­riniń qasıeti sulbalanady. Ony týdyrǵan qaster­li halyq pen tek­ti topyraq jadyńda jań­­ǵyrady.

Arqanyń bıik tórinde turǵan Aqto­ǵaıdaı aıaýly mekendi bilmeıtin qa­zaq joq dep oılaımyz. Ańyz dala týdyrǵan alyptardy tizbeler bol­saq, nebir asyl azamattyń esimi erek­she eske túsedi. Kóne tarıhty kúńi­rentpeı-aq, sheji­reniń bergi betterin paraq­taǵannyń ózinde úsh arysymyz – Álıhan Bókeıhan, Álim­han Ermekuly, Aqbaıdyń Jaqybynan bastap, Shashýbaı Qoshqarbaıuly, Manarbek Erjanov, Kúlásh Baıseıitova bolyp kete beredi.

Eń qyzyǵy, qazaq órkenıetin qu­lashtaı órge súırer osynshama alypty dúnıege ákel­gen áıgili óńirge áli kún­ge deıin temir jol tar­tylyp, po­ıyz barmapty. Árıne, qazaqtyń alyp baıtaǵynyń qaı qıyryna temir jol jetipti, másele onda emes. Ári beri­den soń bul Aqtoǵaıyńyz temirge táýel­di ıa bolmasa temir tańsyq jurtqa uq­samas ta edi.

Olaı deıtin sebebimiz, Arqanyń eń bıik shyńy – Aqsorań taýynyń ete­ginde qola dáýirinen tábárik taratyp jatqan Beǵazy-Dándibaı mádenıe­tiniń kóne qorymdary týra osy to­py­­raqtan menmundalaıdy. Temirdi al­ǵash qorytyp, arǵymaqtaryn aýyz­dyqtaǵan mekenge temir jol órkenıeti kesh te bolsa jete jatar, alaıda eń áýelgi órkenıettiń nyshany sanala­tyn úzeńgińiz alǵash osy óńirde óndiril­genin de umytpaǵan jón.

Jýyrda ǵalamtordyń ǵalamat ór­me­gin tarqatyp otyryp, qazaqtyń dúl­dúl ónerpazy Mádenıet Eshekeev­tiń oryndaýyndaǵy «Parovozdy» ta­ǵy bir tyńdadyq.

Manekeńniń júrek qaǵysy, dereý alǵan az tynysymen astasa, joǵary ór­­legen ǵajap shyǵarma, aty aıtyp tur­­ǵandaı formasy bólek, kez kelgen ánshi qoltyqtap kete bermeıtindeı qu­rylysy kúrdeli án. Shirkin, osy­naý ǵa­jap týyndyny Manarbek aǵa­nyń ózi oryn­dap turǵan beınejazbany kórsek tipti ǵajap bolar edi dep qoıamyz!..

Shyn máninde Manarbek Erjanov­tyń beınesi taspaǵa túspedi deýge sen­giń kelmeıdi. Bul rette arhıvterdi aq­ta­ryp, aǵanyń asyl beınesin alashqa qa­ýysh­tyrýǵa asyq azamattar joq emes. ­Tek qundy qujattar saqtalǵan es­ki qoımalarǵa ónerpaz tulǵanyń mura­syn kóziniń qarashyǵyndaı saq­tap júrgen Dáýrenbek Árken­deı bir ánshini alyp kirsek jetip jatyr. Qun­dylyqty joǵary baǵalaıtyn joǵary jaq­­taǵy aǵalarǵa bul is qatty qıyn sharýa da emes.

Manarbektiń murasyn zertteý – qa­zaqtyń qazynasyn túgendeý dep uqqany durys.

«Bastaýshy kompartııań» dep bas­talatyn «Parovozdy» bar qazaqqa nasıhattaýdy bas partııamyz Nur Otan qolyna alsa da qomsynbas edik. Aǵalarǵa amanat osy bolar.

 * * *

Manarbek qaldyrǵan murany mandytyp zerttep jatqan zerek jandar kóp emes. Onyń ónerin sózimizdiń basynda segiz qyrly dep qalsaq, biregeı tulǵanyń bir qyry kúıshilik daryny bolsa kerek. Erjanovtyń eńbekterin elep-ekshep júretin eńbekqorlardyń bireýi álbette Júzbaı qarttyń Jan­ǵalıy. Dara dáýleskerdiń aıtýynsha Manarbek Erjanovtyń artynda qal­ǵan kúı birshama. Onyń al­ty-jeti kúıi búginde «Qazaq» radıo­sy­nyń altyn qorynda qattaýly tur. Manekeńniń kúıshilik óneri sonaý Arqa­daǵy shertpe kúı óneriniń uly perzentteri Táttimbetten beri qaraı jal­ǵasady. Manarbektiń kúıshiligin akademık Álkeı Marǵulan da rastapty. Ǵalymnyń dereginshe, Muhtar Áýezov qasyna sal-seriden jigit alady eken. Sol jigitterdiń arasynda ánshiden Ámire, kúıshiden Manarbek bolatyn kórinedi.

Táttekeńniń «Bylqyldaǵynan» bas­tap, Sarmantaıdyń Ahmetjany qaldyrǵan «58-shi statıa» kúıine deıin Manarbek repertýarynan oryn alyp otyrǵan. Otyz jetiniń oırany ylań salyp turǵan aýmaly-tókpeli zaman­nyń ózinde osy kúılerdi Arqa jurty tyǵylyp tyńdap kelgen. Basyn báı­gege tige júrip buqara tilegin bulaı oryn­daý Manarbek Erjanovtyń eren er­ligi der edik.

 * * *

1936 jyly Máskeýde ótken qazaq ádebıeti men óneriniń onkúndigine tańdap aparǵan saıdyń qyzyl tasyndaı úsh júz ónerpazdyń ishinen Máskeýdi esinen tandyrǵan úsheýdiń biri – osy Manarbek aǵa Erjanov bolypty. Ony belgili ónertanýshy, ánshi Erlan Tóleýtaı qyzyq qylyp aıtady.

Kýzmıch degen dırıjerdiń taıaq­shasy joǵary kóterilip qoly talǵansha uzaq turypty. Manarbek Shegeniń arııa­syn bastaǵanda kóteril­gen taıaqsha ǵoı. Daýys kóterilip alys­qa samǵap ketken. Jurttyń ishke tartqan demi túgel taýsylǵan. Manar­bek ári qaraı shyrqaı túsken. Sharyq­tap baryp: «Totydaıyn taranǵan, suńqardaıyn sylanǵan, Arý Jibek ar ma eken!..» dep ári qaraı jónepti.

Orystyń Astafev degen óner zert­teýshisi ornynan atyp turyp: «Qazaqtyń myna jigiti qazaqtyń saharasyn Máskeýdiń sahnasyna syıdy­ryp jiberdi-aý!» dep qol soǵypty. Biraq sondaı keń dıapazon, mol tynys keıin demikpe dertine shaldyǵady dep kim oılaǵan...

Manaǵańnyń Kúlásh Baıseıitovaǵa ar­naǵan «Saıra, bulbul» áninde ózi aıt­qandaı «Bulbuldyń ózine án men jyr úıretken» asqaq ónerpaz quby­ly­syn qundylyqtarymyzdyń eń asyly dep baǵalaı bilgenimiz abzal.

Sondaı-aq Erjanovqa eńseli es­kertkish kerek-aq... Qaraǵandynyń keń kósheleriniń biri osynaý bıik tulǵaǵa berilgen. Sol kóshege san qyrly talantty saf altynnan demeı-aq qoıaıyq, qoladan quıyp tuǵyrǵa shyǵarsa el­digimizdiń mártebesi tipti asqaqtar edi.

Manarbek Erjanov 1936-1953 jyl­­dary Abaı atyndaǵy memlekettik aka­demııalyq opera jáne balet tea­try­­­nyń sahnasynda kóptegen róldi som­­daǵan. Sol jaýhar týyndylardaǵy keıipkerlerdi keıipteı júrip qazaq óneriniń qara shańyraǵyn tiktesken talantqa bir eskertkish ábden laıyq.

Asyl tastyń myń qyry bolady.

Asyl tulǵa da boıyna birneshe óner­di sol asyl tas sııaqty qatar qon­dyrady.

Manarbek myń qyrly talant deı­tinimiz de sol.

 

Sońǵy jańalyqtar

Jem-shóp daqyldarynyń alqaby uǵaıtyldy

Qazaqstan • Búgin, 12:30

Brent markaly munaı baǵasy ósti

Ekonomıka • Búgin, 09:19

Almatydaǵy alyp mýral

Aımaqtar • Búgin, 09:15

Seısenbige arnalǵan aýa raıy boljamy

Aýa raıy • Búgin, 09:09

Týrnırdiń shırek fınalyna shyqty

Tennıs • Búgin, 09:07

Fransııadan da jeńildi

Hokkeı • Búgin, 09:05

«Astana opera» – álem nazarynda

Teatr • Búgin, 09:00

Álkeıdi áli zertteý qajet

Aımaqtar • Búgin, 08:55

Ulttyq ulanda boldy

Qazaqstan • Búgin, 08:52

Kıprdan kelgen kúmis pen qola

Bilim • Búgin, 08:50

Uqsas jańalyqtar