Iá, Manaǵamyzdy, ataǵy jer jarǵan akter, áni álemdi sharlaǵan sazger, daýysy dúnıeni teńseltken ánshi, kúıi kúńirengen tarıhqa jalǵasqan dáýlesker, bir sózben aıtqanda segiz qyrly, bir syrly Manarbek Erjanovty aıtyp otyrmyz.
Manarbek dese kóz aldymyzǵa qazaq óneriniń qasıeti sulbalanady. Ony týdyrǵan qasterli halyq pen tekti topyraq jadyńda jańǵyrady.
Arqanyń bıik tórinde turǵan Aqtoǵaıdaı aıaýly mekendi bilmeıtin qazaq joq dep oılaımyz. Ańyz dala týdyrǵan alyptardy tizbeler bolsaq, nebir asyl azamattyń esimi erekshe eske túsedi. Kóne tarıhty kúńirentpeı-aq, shejireniń bergi betterin paraqtaǵannyń ózinde úsh arysymyz – Álıhan Bókeıhan, Álimhan Ermekuly, Aqbaıdyń Jaqybynan bastap, Shashýbaı Qoshqarbaıuly, Manarbek Erjanov, Kúlásh Baıseıitova bolyp kete beredi.
Eń qyzyǵy, qazaq órkenıetin qulashtaı órge súırer osynshama alypty dúnıege ákelgen áıgili óńirge áli kúnge deıin temir jol tartylyp, poıyz barmapty. Árıne, qazaqtyń alyp baıtaǵynyń qaı qıyryna temir jol jetipti, másele onda emes. Ári beriden soń bul Aqtoǵaıyńyz temirge táýeldi ıa bolmasa temir tańsyq jurtqa uqsamas ta edi.
Olaı deıtin sebebimiz, Arqanyń eń bıik shyńy – Aqsorań taýynyń eteginde qola dáýirinen tábárik taratyp jatqan Beǵazy-Dándibaı mádenıetiniń kóne qorymdary týra osy topyraqtan menmundalaıdy. Temirdi alǵash qorytyp, arǵymaqtaryn aýyzdyqtaǵan mekenge temir jol órkenıeti kesh te bolsa jete jatar, alaıda eń áýelgi órkenıettiń nyshany sanalatyn úzeńgińiz alǵash osy óńirde óndirilgenin de umytpaǵan jón.
Jýyrda ǵalamtordyń ǵalamat órmegin tarqatyp otyryp, qazaqtyń dúldúl ónerpazy Mádenıet Eshekeevtiń oryndaýyndaǵy «Parovozdy» taǵy bir tyńdadyq.
Manekeńniń júrek qaǵysy, dereý alǵan az tynysymen astasa, joǵary órlegen ǵajap shyǵarma, aty aıtyp turǵandaı formasy bólek, kez kelgen ánshi qoltyqtap kete bermeıtindeı qurylysy kúrdeli án. Shirkin, osynaý ǵajap týyndyny Manarbek aǵanyń ózi oryndap turǵan beınejazbany kórsek tipti ǵajap bolar edi dep qoıamyz!..
Shyn máninde Manarbek Erjanovtyń beınesi taspaǵa túspedi deýge sengiń kelmeıdi. Bul rette arhıvterdi aqtaryp, aǵanyń asyl beınesin alashqa qaýyshtyrýǵa asyq azamattar joq emes. Tek qundy qujattar saqtalǵan eski qoımalarǵa ónerpaz tulǵanyń murasyn kóziniń qarashyǵyndaı saqtap júrgen Dáýrenbek Árkendeı bir ánshini alyp kirsek jetip jatyr. Qundylyqty joǵary baǵalaıtyn joǵary jaqtaǵy aǵalarǵa bul is qatty qıyn sharýa da emes.
Manarbektiń murasyn zertteý – qazaqtyń qazynasyn túgendeý dep uqqany durys.
«Bastaýshy kompartııań» dep bastalatyn «Parovozdy» bar qazaqqa nasıhattaýdy bas partııamyz Nur Otan qolyna alsa da qomsynbas edik. Aǵalarǵa amanat osy bolar.
* * *
Manarbek qaldyrǵan murany mandytyp zerttep jatqan zerek jandar kóp emes. Onyń ónerin sózimizdiń basynda segiz qyrly dep qalsaq, biregeı tulǵanyń bir qyry kúıshilik daryny bolsa kerek. Erjanovtyń eńbekterin elep-ekshep júretin eńbekqorlardyń bireýi álbette Júzbaı qarttyń Janǵalıy. Dara dáýleskerdiń aıtýynsha Manarbek Erjanovtyń artynda qalǵan kúı birshama. Onyń alty-jeti kúıi búginde «Qazaq» radıosynyń altyn qorynda qattaýly tur. Manekeńniń kúıshilik óneri sonaý Arqadaǵy shertpe kúı óneriniń uly perzentteri Táttimbetten beri qaraı jalǵasady. Manarbektiń kúıshiligin akademık Álkeı Marǵulan da rastapty. Ǵalymnyń dereginshe, Muhtar Áýezov qasyna sal-seriden jigit alady eken. Sol jigitterdiń arasynda ánshiden Ámire, kúıshiden Manarbek bolatyn kórinedi.
Táttekeńniń «Bylqyldaǵynan» bastap, Sarmantaıdyń Ahmetjany qaldyrǵan «58-shi statıa» kúıine deıin Manarbek repertýarynan oryn alyp otyrǵan. Otyz jetiniń oırany ylań salyp turǵan aýmaly-tókpeli zamannyń ózinde osy kúılerdi Arqa jurty tyǵylyp tyńdap kelgen. Basyn báıgege tige júrip buqara tilegin bulaı oryndaý Manarbek Erjanovtyń eren erligi der edik.
* * *
1936 jyly Máskeýde ótken qazaq ádebıeti men óneriniń onkúndigine tańdap aparǵan saıdyń qyzyl tasyndaı úsh júz ónerpazdyń ishinen Máskeýdi esinen tandyrǵan úsheýdiń biri – osy Manarbek aǵa Erjanov bolypty. Ony belgili ónertanýshy, ánshi Erlan Tóleýtaı qyzyq qylyp aıtady.
Kýzmıch degen dırıjerdiń taıaqshasy joǵary kóterilip qoly talǵansha uzaq turypty. Manarbek Shegeniń arııasyn bastaǵanda kóterilgen taıaqsha ǵoı. Daýys kóterilip alysqa samǵap ketken. Jurttyń ishke tartqan demi túgel taýsylǵan. Manarbek ári qaraı shyrqaı túsken. Sharyqtap baryp: «Totydaıyn taranǵan, suńqardaıyn sylanǵan, Arý Jibek ar ma eken!..» dep ári qaraı jónepti.
Orystyń Astafev degen óner zertteýshisi ornynan atyp turyp: «Qazaqtyń myna jigiti qazaqtyń saharasyn Máskeýdiń sahnasyna syıdyryp jiberdi-aý!» dep qol soǵypty. Biraq sondaı keń dıapazon, mol tynys keıin demikpe dertine shaldyǵady dep kim oılaǵan...
Manaǵańnyń Kúlásh Baıseıitovaǵa arnaǵan «Saıra, bulbul» áninde ózi aıtqandaı «Bulbuldyń ózine án men jyr úıretken» asqaq ónerpaz qubylysyn qundylyqtarymyzdyń eń asyly dep baǵalaı bilgenimiz abzal.
Sondaı-aq Erjanovqa eńseli eskertkish kerek-aq... Qaraǵandynyń keń kósheleriniń biri osynaý bıik tulǵaǵa berilgen. Sol kóshege san qyrly talantty saf altynnan demeı-aq qoıaıyq, qoladan quıyp tuǵyrǵa shyǵarsa eldigimizdiń mártebesi tipti asqaqtar edi.
Manarbek Erjanov 1936-1953 jyldary Abaı atyndaǵy memlekettik akademııalyq opera jáne balet teatrynyń sahnasynda kóptegen róldi somdaǵan. Sol jaýhar týyndylardaǵy keıipkerlerdi keıipteı júrip qazaq óneriniń qara shańyraǵyn tiktesken talantqa bir eskertkish ábden laıyq.
Asyl tastyń myń qyry bolady.
Asyl tulǵa da boıyna birneshe ónerdi sol asyl tas sııaqty qatar qondyrady.
Manarbek myń qyrly talant deıtinimiz de sol.
