Elordalyq M.Gorkıı atyndaǵy memlekettik akademııalyq orys drama teatrynda Bashqurtstan Respýblıkasynyń Qazaqstandaǵy kúnderi aıasynda Májıt Ǵafýrı atyndaǵy bashqurt memlekettik akademııalyq drama teatry Shyńǵys Aıtmatovtyń povesi negizinde rejısser Lınas Marııýs Zaıkaýskas sahnalaǵan «Aq keme» spektaklin usyndy. Eske sala keteıik, bıyl túbi bir túrkitildes halyqtar Shyńǵys Aıtmatovtyń 85 jyldyq mereıtoıyn laıyqty tartýlarmen atap ótýde. Bashqurt tilinde kórermen kózaıymyna aınalǵan bul qoıylymdy jazýshy arýaǵyna taǵzym etýdiń taǵy bir jarqyn kórinisi dep qabyldaý kerek.
Elordalyq M.Gorkıı atyndaǵy memlekettik akademııalyq orys drama teatrynda Bashqurtstan Respýblıkasynyń Qazaqstandaǵy kúnderi aıasynda Májıt Ǵafýrı atyndaǵy bashqurt memlekettik akademııalyq drama teatry Shyńǵys Aıtmatovtyń povesi negizinde rejısser Lınas Marııýs Zaıkaýskas sahnalaǵan «Aq keme» spektaklin usyndy. Eske sala keteıik, bıyl túbi bir túrkitildes halyqtar Shyńǵys Aıtmatovtyń 85 jyldyq mereıtoıyn laıyqty tartýlarmen atap ótýde. Bashqurt tilinde kórermen kózaıymyna aınalǵan bul qoıylymdy jazýshy arýaǵyna taǵzym etýdiń taǵy bir jarqyn kórinisi dep qabyldaý kerek.
Bashqurt tiliniń qazaqshaǵa jaqyndyǵy onyń kóptegen uqsas sózderinen baıqalyp turady. Mysaly, tárjima-tárjemáhe, jastar-ıáshtár, halyq-halyk, memleket-dáýlát, ádebıet-ázábıet, shyǵý-syqý, ashyq-asyq, sý-saý, táýlik boıynsha-táýlik býıynsa sııaqty taǵy da basqa maǵynalas, tórkindes uǵymdar monshaqtaı tizilip kete beredi. О́zimizben bul halyqtyń rýhanı tamyry bir báıterektiń túbinde toǵysatynyna munan basqa taǵy qandaı dálel kerek deısiń.
Tarıhı jazbalar qazaq-bashqurt mádenıetiniń ejelden dástúrli qundylyqtar arnasynda qalyptasqanyn naqtylaıdy desek, tili men ádebıeti, salt-sanasy men dástúri egiz qozydaı uqsas qos halyq týystyǵyn Altyn Orda, Noǵaı Ordasy kezeńderinen saqtalǵan bı-batyrlar haqyndaǵy jyr-dastandar arasynan tabý qıyn emes. Mysaly, «Aqboz at», «Qozy Kórpesh-Baıan sulý», «Kýsak beı» sekildi t.b. epıkalyq janrdaǵy jyr-dastandar bashqurt tarıhynyń túrli kezeńderine arnalady, sonymen qatar, qazaqtyń termege súıispenshiligi sııaqty munda da aýyz ádebıetiniń jyr baılyǵyna degen qurmet óte joǵary. Qazaq, tatar poezııasynda esimi erekshe atalyp júrgen Aqmolla aqyndy, máselen, bashqurt eli tól ádebıettiń iri tulǵasy tutady. Aqmolla óleńderin kezinde Sáken Seıfýllın jeke jınaq etip qurastyrsa, bertin kele aqyn jyrlary «Kúnder men túnder» degen atpen qazaq oqyrmany júregine ekinshi márte jol tartqan edi. Al búginde Bashqurt memlekettik akademııalyq drama teatry esimin ıelengen Májıt Ǵafýrıdiń «Aqynnyń altyn keninde» atty ómirbaıandyq eńbegi qazaqtar jaıyn tereń baıandaıtynyn bireý bilse, bireý bile bermeýi múmkin. Bashqurt jazýshysy Mustaı Kárimniń «Aı tutylǵan tún» pesasy qazaq ulttyq sahna mádenıetinde ózindik izimen erekshelenip kelse, ondaǵy oqyrman úshin bashqurt tilinde jaryq kórgen M.Áýezovtiń «Abaı joly» epopeıasynyń orny qashanda bıik bolyp sanalady.
Al «Aq keme» spektakli arqyly bashqurt ulttyq sahna óneriniń halyqtyq negizde qalyptasqan kelbeti aıqyn kórinis tapty. Oqıǵany baıandaý mánerinde órnekteýdi qup kórgen rejısser sheshimi avtor ıdeıasynyń kórermen júregine múltiksiz qonýyna qyzmet etedi. Sahnalyq týyndyda túpnusqalyq jeli ózgermeı, kishkentaı balanyń kózimen aınaladaǵy kúlli tirshiliktiń qýanyshy men muńy, shańyraqtyń shattyǵy men shaıqalýy ańyz ben shyndyqtyń astasýy arqyly aıshyqty sýretteledi.
«О́mirdiń máni – urpaq jalǵastyǵy» degen fılosofııalyq qaǵıdamen qatar, dúnıedegi baılyq ataýlynyń bári tek óziniń ókshesiniń astynda ǵana jatqandaı álsiz jandardy aıaýsyz ezip-janshıtyn óktemdik qaı qoǵamnyń bolsyn basty problemasy bolyp tabylady. Osy taqyrypty bashqurt teatry búgingi kúnniń adamdaryna jaqyndatyp, tartymdy tásilmen jetkizedi. Qoıylym jarqyn etnografııalyq mýzykamen bastala kelip, keıipkerler minez-qulqymen, is-áreketimen sátti óriledi. Shyńǵys Aıtmatovtyń «Aq keme» shyǵarmasy qalamger qııalynyń qyran qanaty talar qııadaǵy shyńy desek, sol bıikten bashqurt rejıssýrasy laıyqty azyq tapqanyna kýámiz. Rólderdi sheber somdaǵan akterler shyǵarmadaǵy shıelenisti shynaıy jetkizýde erekshelendi. Bala ómirdegi bar qaıǵy men qasiretti Múıizdi Buǵy ananyń jeńerine ımandaı senedi. Alaıda, adam balasynyń qatygezdigi men qaskóıligi keıde tym asqyndap ketip jatady. Múıizdi Buǵy ananyń sońynan júregi bulaqtaı taza Bala beıne de lezde ǵaıyp bolady.
Taǵy bir erekshe toqtala ketetin nárse, spektaklge teatrdyń barlyq akterleriniń tartylýy. Olardyń ishinde sahna sheberleri RF eńbek sińirgen ártisi Oleg Hanov, KSRO halyq ártisi Gıýllı Mýbarıakova, BR halyq ártisteri Tanzılıa Hısamova, Svetlana Hakımova, Ildar Saıtov, BR eńbek sińirgen ártisteri Ilfat Iýmagýlov, Irek Býlatov, Ilsýr Baımov, Hakım Mýrtazın sııaqty taǵy da basqa sahna sańlaqtary bar. Bala, Momyn, kempir, Seıtahmet, Gúljamal, avtodúken júrgizýshisi, Kóketaı, muǵalıma, áke, soldat beıneleriniń bıikten kórinýine olardyń sińirgen eńbegi ólsheýsiz dep bilemiz.
Bashqurtstannyń Qazaqstandaǵy kúnderi barysynda ǵasyrlar boıy úzilmegen rýhanı qarym-qatynastyń zańdy jalǵasyndaı taǵy bir oqıǵany aıta ketken oryndy. Keshe Bashqurtstan Respýblıkasynyń Prezıdenti Rústem Hamıtov L.N.Gýmılev atyndaǵy Eýrazııa ulttyq ýnıversıteti stýdentterine leksııa oqydy.
Qarashash TOQSANBAI,
«Egemen Qazaqstan».
––––––––––––––––––
Sýretterdi túsirgen
Erlan OMAROV.
