Aımaqtar • 22 Tamyz, 2020

Oblys bıýdjetiniń 30 paıyzdyq shyǵyny bilimge jumsalýda

19 ret kórsetildi

Prezıdent Q.Toqaev memlekettik organdardyń aldyna "halyq únine qulaq asatyn memleket" qaǵıdatyn qalyptastyrý mindetin qoıǵany belgili. Qazir halyqtyń suranymyna "keri baılanys" mehanızmi  ornatylýda. Osyǵan oraı Soltústik Qazaqstan oblysynyń ákimi Qumar Aqsaqalov depýtattardyń aldynda esep berdi. "Koronavırýs pandemııasy bárimiz úshin úlken synaq boldy. Kúndelikti ómirge úlken ózgerister ákeldi. Barlyq salalardyń damýyna áserin tıgizdi. Ásirese, qyzmet kórsetý bıznesi zardap shekti. Memleket qıyn-qystaý kezeńde turǵyndar men bızneske barynsha qoldaý kórsetti. Ekonomıkany turaqtandyrý, adamdardy eńbekpen qamtý jáne tabysyn ósirýge erekshe kóńil bólinýde", dep bastady óziniń sózin ákim.

Áleýmettik-ekonomıkalyq damýdyń jeti aılyq qorytyndysy boıynsha Soltústik Qazaqstan qazir respýblıkada ónerkásiptiń damýy boıynsha birinshi, aýylsharýashylyǵy boıynsha tórtinshi ınvestısııa tartý boıynsha úshinshi jáne qurylys salý boıynsha tórtinshi orynǵa shyqty. Búgingi tańda  oblys bıýdjeti jyldyń basyndaǵymen salystyrǵanda 64 mlrd. teńgege artyp, 324 mlrd. teńgege jetken.  

Byltyrǵy qazanda ashylǵan "Qyzyljar" EEA aýmaǵynda túrik kompanııasy 510 oryndyq zamanaýı aýrýhana salýda. Onyń qurylysy 2022 jyly aıaqtalady dep josparlanǵan. Sondaı-aq Alageum Electric kompanııasy ınvestory bolyp tabylatyn "Petropavl elektrtehnıkalyq zaýyty" iske qosylmaq.  Al nemistiń aýylsharýashyly tehnıkalaryn shyǵaratyn "CLAAS" kompanııasymen kelissózder júrgizilýde. Bul kelissózder iske assa jergilikti agrarııler nemis tehnıkalaryn arzanǵa alatyn bolar edi.  

Aımaqta kásipkerlik te damyp keledi. 2019 jyldan beri "qarapaıym zattar ekonomıkasy" baǵdarlamasy boıynsha jeńildetilgen nesıeler berý iske asýda. Qazirdiń ózinde 18,3 mlrd. teńge suraǵan 131 joba maquldandy. Olar iske assa 650 jańa jumys orny ashylady. Soltústik qazir turǵyn úı qurylysynyń býmyn bastan keshýde. Bıyl 303,4 myń sharshy metr turǵyn úı paıdalanýǵa berilmekshi.

О́ńir jol máselesin aýyzǵa alǵanda ǵana uıatty deýge bolady. Búginge deıin barlyq joldardyń 35 paıyzy qanaǵattanǵysyz jaǵdaıda. Osy máseleni sheshý úshin bıyl 39,1 mlrd. teńge bólinip, ol bir myń shaqyrym joldy jóndeýge jumsalatyn bolady.

Halyqty taza aýyz sýmen tolyq qamtamasyz etý máselesi de kún tártibinen túspeı keledi. Bıyl 288 shaqyrym sý qubyrlaryn jóndeý kózdelgen. Ol 60 myń turǵyny bar 76 eldimekendi qamtıdy. Bul iske 8,7 mlrd. teńge qarastyrylǵan.

Halyqty jumyspen qamtý máselesi de únemi nazarda. Sońǵy úsh jylda jumyspen qamtý organdaryna 90 myń turǵyn qaırylǵan, sonyń 10 myńǵa  jýyǵyna jańa kásipterdi ıgerýge jaǵdaı jasalǵan. 77 myńy jumysqa ornalastyrylyp, taǵy da 3 myńdaıyna ózderiniń kásibin ashýǵa qol úshi berilgen. Osy maqsattarǵa bıýdjetten 32 mlrd. teńge jumsalǵan eken. Ol 34 myńǵa jýyq turaqty jumys oryndaryn ashýǵa jumsalǵan. Bıyl 3 myńǵa jýyq adam jumysqa ornalastyryldy.

Bilim berý salasyna bólinip jatqan qarajat jyl saıyn artyp otyrady. Eger ol byltyr 18 paıyzǵa kóbeıse, bıyl ol 32 paıyzǵa artty. Bul 87 mlrd. teńge degen sóz nemese oblys bıýdjetiniń 30 paıyzy. Bıyl 107 bilim berý nysanyna túrli jóndeýler jasaldy. Bıylǵy oqý jylynda 2 jańa mektep ashylady. Onyń 900 oryndyǵy Qyzyljar qalasynda, 300 oryndyq bireýi Beskól aýylynda ashylady. Ekeýi de qazaq tilinde oqytatyn mektepter.

Aımaqtyq JOO-da jaqsy jańalyqtar bar. Bıyl ondaǵy stýdentter sany 7 myń asty. Bul 2016 jylmen salystyrǵanda 1,8 ese artyq. Byltyrdan beri medısınalyq jáne aýylsharýashylyǵy profıli boıynsha 25 jańa mamandyqtar daıyndaý qolǵa alynǵan. Jańa oqý jylynda grantpen túsetinder sany 1200 adam.

Densaýlyq saqtaý salasyna 2019 jyldan beri medısınalyq jaraqtar alý úshin 2,4 mlrd. teńge bólinip keledi. Aty jaman vırýspen kúreske qarsy bıyl satyp alynǵan О́JT apparattarynyń sany  112-ge jetti jáne taǵy 111 túspekshi. Bes ottegi stansalarynyń qurylysy bastaldy.

Oblysqa medısınalyq mamandardyń kelý tartymdylyǵyn arttyrý úshin áleýmettik paket burynǵydan da jaqsartyldy. Aýyldyq jerlerge baratyn dárigerlerge ol 1,5 mln tegege jetti. Aýdandyq ákimdikter olardy turǵyn úımen tolyqtaı qamtamasyz etedi. 

Soltústik Qazaqstan oblysynyń depýtattary Qumar Aqsaqalovtyń aýzynan osyndaı derekterdi estip, óńirdiń turaqty damý jolynda ekenderine kózderi jetip jaqsy kóńil kúımen tarasty.

Soltústik Qazaqstan oblysy

Sońǵy jańalyqtar

Almaty qalasynda jer silkindi

Aımaqtar • Keshe

Uqsas jańalyqtar