Tanym • 23 Qazan, 2020

Sham jaryǵy túbine túspes

123 ret kórsetildi

Kesapat indet kelip, qoǵamnyń talaı kertartpa kem-ketigin kórsetip berdi. Ásirese karantın kezinde turmystyq zorlyq-zombylyq máselesiniń zoraıyp bara jatqany qatty baıqaldy. Bul rette jubaıyna judyryq jumsaǵan jaǵdaı ǵana jurtqa jıi aıan bolyp jatady. Al kúsh qoldanbaı-aq seriginiń sanasyn sansyratyp, kún bermeıtinder de kóptep kezdesedi.

Karantın rejimi engizilip, jurt úıinde oqshaýlanǵaly keıbireýler úshin otbasy degen turmystyq zorlyq-zombylyqtyń oshaǵyna aınalǵandaı. О́ıtkeni indet qos ókpeden qysqan osy jyly otbasynda qysym kórgenderden túsetin shaǵym jıilep ketti. Aıtalyq bıylǵy 8 aıdaǵy jaǵdaı boıynsha shańyraǵy shaıqa­lyp, kúıeýinen kóresini kórgen 130 myń adam quqyq qorǵaý organdaryna aryzdanyp, arasha suraǵan. Onyń tek 2,5 myńyna qatysty qylmystyq is qozǵalyp, 30 myń is ákimshilik qaraýǵa jiberilgen.

Bul bassyzdyq, basynǵandyq – jábirlený­shiniń batyly jetip, ashyp aıtqannan ke­ıingi belgili bolǵan jaıttar. Al urmaı-soqpaı, jubaıynan zábir kórip otyrǵandar tipten aýzyn asha almaıdy. О́ıtkeni ondaılardyń otaǵasy otbasynda ozbyr bolǵanymen, syrt kózge sypaıy, ortasyna syıly bolyp keledi. Sondyqtan mundaı qysastyqty jarııa etkenniń ózinde bylaıǵy jurttyń ılanýy ekitalaı. Iаǵnı, bul – kúıeýi kúsh qoldanbaı-aq kúıesin jaǵyp, kúıdiretin, júıkesin tozdyratyn psıhologııalyq zorlyq-zombylyq.

Bir aı buryn turmystyq zorlyq-zombylyq jábirlenýshilerine arnalǵan Arasha baspanasyn panalaǵan Aıym esimdi kelinshek basynan osyndaı jaǵdaı ótkenin, otbasynda oǵan qatty psıhologııalyq qysym kórsetip kelgenin aıtady. «Kúıeýim únemi meniń namysyma tıip, qorlap keldi. Qandaı da bir keleńsizdik bola qalsa, meni kinálap, kústanalap shyǵa keledi. Ondaı kezde ony ata-anasy da qolpashtap otyrady. Ábden shydamym taýsylyp ketiseıik desem, joldasym bári jaqsy, jaı ǵana túsinispeýshilik ekenin, maǵan kóńili tolatynyn aıtyp, perishte keıipke ene qalady. Osy on jylda osyndaı sandyraqqa senip qalǵanymdy baıqamaı qaldym», deıdi ol.

Qazir Google-de jıi izdeletin «gazlaıtıng» degen sóz bar. Bul – biz aıtyp otyrǵan psı­ho­logııalyq zorlyq-zombylyqtyń bir túri. Eger adam seriginiń basyn aınaldyryp, sanasyn ýlap, óz ótirigine ılandyrsa, bul da álimjettik bolyp sanalady jáne muny gazlaıtıng dep ataıdy. Iаǵnı, adam zábir kórsetýshige ımandaı senip, aınalasyndaǵy bolyp jatqan jaıtqa adekvatty qaramaı, óz aqyl-esiniń durystyǵyna shek keltire bastaıdy.

Gazlaıtıng termıniniń túp-tórkini Patrık Gamıltonnyń 1938 jylǵy «Gaz shamy» (Gas light) pesasynda jatyr. 1944 jyly bul shyǵarma boıynsha dál osy ataýmen fılm túsirildi. Sıýjette kúıeýiniń psıhologııalyq aıla-sharǵysynyń qurbany bolǵan áıel týraly aıtylady. Ozbyr kúıeýi úıdegi zattardy jasyryp, ornyn aýystyryp áıelin ábden shatastyrady. Ol úıdiń basqa bóligindegi gaz shamyn jaǵyp, áıeliniń bólmesindegi jaryqty báseńdetip qoıady. Biraq er adam áıeline jaryqtyń álsireýi men zattardyń joǵalýy oǵan ǵana solaı kórinetinine tabandy túrde sendiredi. Mundaı manıpýlıasııalar áıeldi este saqtaý qabiletinen aıyryp, aqyl-esinen adastyrý úshin jasalady. Sol arqyly kúıeýi jymysqy áreketterin jasyryp qalady.

Osydan keıin gazlaıtıng termıni psıholo­gııalyq zorlyq-zombylyqtyń bir túri retinde qalyptasyp ketti. Iаǵnı, qandaı jaǵdaı bolsyn zábir kórsetýshi túrli aıla-sharǵymen, sóz qubyltýmen jubyn ábden shatastyryp, kináli etip shyǵarady jáne óz ótirigine sendire biledi. Gazlaıtıngti ózimizshe jaryǵy túbine túspeıtin sham dep túsinýge de bolatyn sııaqty. Iаǵnı, syrtqa jaqsy kóringenimen, shańyraǵynyń shyrqyn buzyp, otbasyna sharapatyn tıgizbeıtinder.

Mundaǵy eń qıyn másele, bul – zorlyq-zombylyqty anyqtaý. О́ıtkeni jábirlenýshi kóbine óziniń psıhologııalyq qysymǵa ushyrap jatqanyn sanaly túrde uǵyna bermeıdi. Qazir kóp ata-analar álpeshtep ósirgen qyzy­nyń teris aǵymdaǵy azamatpen turmys quryp, osyndaı zorlyq-zombylyqtyń qur­bany bolyp otyrǵanyn aıtyp zar qaqsap júr.

Gazlaıterler ótirikti qaıtalaı berseń, shynǵa aınalady dep sanaıdy. Qaıtalaý – psıholo­gııalyq soqqy berip, shynaıy jaǵdaı­dan shatastyrady. Búginde jurtty jappaı úıirip júrgen túrli trenıngterdegi affırmasııa da osy ádiske jatady.

Psıhologter óz kúshine senbeıtinder, qashan­­da ózin bireýge kiriptar, táýeldi sanaıtyn­dar gazlaıtıngtiń qurbanyna aınalatynyn aıtady. «О́z ózińdi jattaı syıla, jat jany­nan tú­ńilsin» degendeı, sanany sansyrata­tyn mun­daı zorlyq-zombylyqpen kúresýdiń joly – óz-ózińdi damytý, qurmetteý, zerdeńdi keńeıtý. Ata zań boıynsha adamnyń qadir-qasıetine qol suǵylmaıdy, árkimniń ar-namysy men abyroıly atynyń qorǵalýyna quqyǵy bar. Endeshe adamnyń psıhıkasyna qasaqana áser etý, namysyna tıip, kemsitý áreketteri de ashyq aıtylyp, jazasyz qalmaýy kerek.

 

Sońǵy jańalyqtar

Ulylar úndestigi

Qazaqstan • Keshe

Baǵa baqylanady

Qarjy • Keshe

Meıirim shuǵylasy

Rýhanııat • Keshe

Kedergisiz orta kerek

Qoǵam • Keshe

Sıfrly damý: Jańa betburys

Tehnologııa • Keshe

Mahabbat áýeni

О́ner • Keshe

Uqsas jańalyqtar