Al, shabadan, tura tur!

Ivan Býnın 1931 jyly «Shabadan hı­kaıasy» («Istorııa s chemodanom») atty áń­gimesin jazdy. Hám shyǵarma jaryq kór­gen dál osy jyly Nobel syılyǵyn ala almaı qaldy. Bul – Býnınniń tórtinshi ret áıgili marapattan úmitin úzýi edi. Ke­zekti sátsizdikten soń ol: «Syılyq be­ril­­medi, demek, bári bitti», dep jazba qaldyrdy.

Árıne, shyǵarmany avtordyń bul «je­ńilisimen» tikeleı baılanystyra al­maımyz, áńgimede sol tustaǵy ahýal, jazý­shynyń ótkergen sezimderi ǵana baıan­dalǵan. Biraq bunyń ózi de az olja emes.

«Meniń artymdaǵy eden qaıta kúıredi, al aldyńǵy jaǵymdaǵysy joǵaryǵa shapshydy – shabadan denemniń astynan jyldam sýsyp shyǵyp, tastóbemnen sart etkizdi de, shyrkóbelek aınalǵan kúıi, aınalany shýǵa bólep, kereýettiń astyna zymyraı jóneldi. Men lezde aýnap tústim de, ony bir-aq soqqymen sonda súńgitip jibermekshi edim, alaıda ol dopsha sekirgen kúıi esikke qaraı jónep berdi. Al men bolsam, kózdegen jerimnen kereýettiń temir torynyń astynan uryp, ıyǵymdy qatty jaralap aldym».

Áńgime qaharmany kaıýtadan qashyp shyǵyp, jyn soqqan shabadandy qarǵap-sileýmen bolady, bul «Qap, bálem!» bo­la­shaq mýltıplıkatorlary úshin da­ıyn tirkes edi. Ivan Býnınniń ómiri men shyǵarmashylyǵynda shabadannyń róli erekshe. Áńgime tek sonyń kilti ǵana.

Bir qaraǵanda, jazýshynyń Túrkııaǵa shyqqan alǵashqy saıahaty týraly estelik­terinen turatyn «Shabadan hıkaıasy», negizinen, júkterdi tasýǵa arnalǵan hám adam ómirinde eleýsiz bir oryn alatyn osy múlik jóninde. Al shabadannyń syrty árqashan ıesiniń mártebesin kórsetedi eken. Býnınniń aıtýynsha, ol «adamnyń eń jaqyn janserigi». Áńgimeshi shaba­dandy dúkennen tapqandyqtan, bul olar­dyń ǵashyqtyq kezdesýine aınaldy. Ol onyń qulyptaryna, qapsyrmalary men ba­ǵaly bylǵarysyna súısine qaraıdy, óziniń ǵashyǵyna áıelge tán náziktikpen baǵynady. Tipti, shabadannyń búligine de naq­súıeriniń erkeligine qaraǵandaı, túsi­nistik tanytady: «Erkindik alǵannan ke­ıin, ol kaıýta ishinde alasura júgire ber­di. Burynǵy baǵynyshtylyǵy úshin ál­de­kimnen kek alyp júrgendeı áser qal­dyrdy».

Eger bolashaqqa kóz júgirter bolsaq, eki jyldan soń Nobel syılyǵyn al­ǵan­da, Býnın erkindik týraly (biraq shabadan­nyń emes, jazýshynyń) nobeldik akade­mıkterge bylaı deıdi: «Jazýshy úshin mundaı erkindik aıryqsha qajet – bul ol úshin dogmat, aksıoma...»

Almalar men mahabbatqa toldy

Biz alǵashqy qomaqty shabadandy 1897 jyly jazylǵan «Teksiz» áńgimesinen tabamyz. Býnın jıyrma alty jasta edi. Onyń keıipkeri mahabbat shyrǵalańyna túsip, kóńildesiniń tabandylyǵynan qutyla almaı álekke túsedi: «Maǵan sizdiń qarabaıyr sezimińizdiń qajeti joq». Álgi de aıtqanynan qaıta qoımaıdy: «Al maǵan dekadenttik dostyq kerek emes!»

Kúlli kóńildesterinen qutylǵan onyń «kereýettiń astynan hattarǵa, qaǵaz­dar men notalarǵa toly shabadanyn alyp shyǵysymen», kóńil kúıi nildeı bu­zy­lady. О́ıtkeni eski jyldardaǵy jyp-jyly estelikteriniń bári osynda edi. Bul shabadan jalǵyz ári senimdi dosyna aınalǵaly qashan?! Ony ashqan boıda, estelikter mezet oıǵa orala berdi: ýezdik qalashyq, tas-talqany shyqqan shonjar úıi, jastyq shaǵy men umyt qalǵan ota­ny. «Osy tozyǵy jetken shabadanǵa zat­tarymdy salǵan saıyn ózime bylaı deımin: mine, taǵy da bálenbaı jyl óte shyqty, ómirimniń taǵy bir bóligi kelmeske ketti... Tipti, bul týraly aıtýǵa sumdyq qınalamyn».

Býnınniń ata-babasynan muraǵa qal­ǵan, keıin baýyrlarymen birge satyp jibergen Ozerkı úıin ómir boıy sa­ǵy­nyp ótkenin bilemiz. Jazýmen aına­lysa bastaǵan on segiz jasynan beri ol bir damyl tappady. Oreldan Polta­va­da­ǵy aǵasymen eki ortada júrdi de qoı­dy. О́leń jazdy: qashan moıyndalatynyn ta­ǵatsyzdana kútti. Jarııalanǵan dúnıe­lerinen jaqsy qalamaqy kútti. Biraq tús­­­ken aqsha sýdaı aǵa berdi. Varvara esim­­di korrektory bar edi – ushty-kúı­li joǵaldy. О́zi erekshe qurmetteıtin Anton Chehovtyń qaryndasy Marııaǵa qu­da túskenimen, ol da toǵysharlyqty jek kó­retin bolyp shyqty. Sóıtip, odessalyq baspagerdiń qyzy, qalyńmaly mol Anna Saknıge úılenip edi, sońy daý-damaımen aıaqtal­dy. Keıin máskeýlik sheneýniktiń qyzy Vera Mýromsevamen bas qosty. Osynyń bári shabadandardyń sart-surt dybysymen ótken edi.

Ashsa – ishinen asa qyzyqty «Antonov almalary» shashyldy. Áńgimeniń oqyr­man­dary men synshylaryn Býnınniń sa­ǵynyshy tańǵaldyratyn: «Men krepost­noılyq quqyqtyń ne ekenin bilmedim hám kórgen de emespin. Biraq apaıym Anna Gerasımovnanyń úıinde ony sezetinmin». Áńgimede burynǵy zamannyń qanshalyqty berik bolǵandyǵy egjeı-tegjeıli, kórkem tilmen sýretteledi: «Aýlaǵa kirgenińde, qyzmetshiler dereý jınalyp, taǵzym ete­tin. Al baý-baqshada sheten ústine jaı­ǵasqan saıraqtar shyqylyqtaıtyn, she­lekterge túsip jatqan almalardyń dybysy estiletin. Álemniń sonshama úı­lesimdiligi meni qaıran qaldyratyn. Ár­kim óz ornyn biletin edi».

«Shóp berýshi kenep kóılegin kıip jatyp: «Qanekı, qyzdar!» dep aıqaılaı­tyn. Qyzdar qyrmandaǵy jumysyn jyldam aıaqtap, zembilderi men sypyrtqylaryn ustap zyr júgiretin. Qojaıyn qaqpa aldynda turyp, qarańǵyda qyzyldy-ja­syldy oramaldardyń, qoldardyń, tyr­malardyń, sabannyń ári-beri qozǵalǵany­na qarap turatyn. Osynyń barlyǵy bara­bannyń birqalypty soqqysymen jáne at aıdaýshynyń ysqyryǵymen birge istelip jatatyn».

Shabadanda ne bar edi? Býnın Chehov­tyń shyǵarmalaryna súısinip: «Sizde ha­lyq­tyń qany bar», dedi. Ol bolsa: «Al siz­de aqsúıektiń qany bar» dep jaýap qa­tatyn da, Býnınniń esinde qalǵanyndaı, de­reý «munyń áldeqaıda jaqsyraq» eke­­nin qosyp qoıatyn, sebebi «mujyqtar men kópester óte jyldam azǵyndalyp barady».

Osy azǵyndaý haqynda Býnınniń «De­revnıa» atty áńgimesi bar. Munda anto­nov­kanyń ıisi de shyqpaıdy, azǵyndaý týraly baıandalyp, áńgimeniń ortasynda jas bala Denıska paıda bolady. Ol tozyǵy jetken shabadan men «Zorlyq shynjyryna matalǵan kúnásiz qyz» ben «Reseıdegi proletarıattyń róli» jóninde kitapshalar satyp alady. Kitapshalar qaltada (kishkentaı ári túkke turmaıtyn), al shabadan ıesiniń jany tárizdi bos.

Synshylar Býnındi baılarǵa tán qy­lyqtary úshin sógip, min taǵatyn. Al jazýshy bul sózderden soń Maksım Gorkııge: «Meniń bátińkelerim (jurt laktalǵan dep jatady), záýlim úılerim, basymnyń saqınasy men mujyq kóterilisterine degen qorqynyshym bar dep jatady. Al meniń shabadannan basqa eshteńem bolǵan emes», dep muń shaǵady.

Ile-shala «San-Fransıskolyq myrza» jaryq kórdi. Munda baılyqqa qol jetkize alǵan beıbaq, jańa býrjýa, «kezinde úlgi etip alǵan» aqsúıekterge ózin teń sanaı bastaıdy. Onyń shabadandary da tamasha – olardy «alyp kaprıılik qatyndar» kóterip júredi. Biraq barlyǵy beker eken. Tabıǵatty aldaı almaısyń. Álgini talma alyp urady. Sansyz kóp «otty kózderi bar» parohod qaıtarda ony joǵarǵy palýbada emes, trıýmde alyp qaıtady: shabadannyń ornynda – tabyt. О́zgeniń ornyn almaýy kerek edi.

Býnınniń týysqany Pýsheshnıkov jazýshynyń Kaprıge barar jolda shabadanyn erekshe qasterlegenin kóripti. Ivan Alekseevıch shabadanyn arqalaǵan kúıi joǵaryǵa shyǵyp, onyń syımaı jatqanyna keıis bildirgen. Shabadany qoıylǵan soń zattaryn qalaýynsha ornalastyryp, dıvanǵa tıtyqtaı otyryp, papırosyn shegipti. Sodan soń astary qyzyl bylǵarydan tigilgen qara bylǵary kúrtesin jamylyp, basyna qara jibek telpegin kıedi de, shabadanynan jınalmaly kúmis shamdalyn alyp shyǵyp, tereze aldyndaǵy balaýyz maıshamdy jaǵyp, óleń jazylǵan saqtııan dápterlerin qaraı bastaıdy...

Shabadandar tálkegi

Revolıýsııadan soń qasiretke toly za­man týdy – býnındik shabadandar úshin naǵyz synaq endi bastaldy. Aldymen «Oraq pen balǵa astynda» («Pod serpom ı molotom») keıin «Qarǵys atqan kún­der» («Okaıannye dnı»). Býnınder Odes­saǵa emıgrasııa aldynda keledi. Alyp­­­­qashpa áńgimeler olardyń úreıin ushy­­­rady: «Sandyqtardy, shabadandar men sebetterdi tartyp alatyn kó­ri­nedi».

Birde Býnınder galantereıalyq dúkenge shulyqtar men bátińkeler alýǵa barady. Baǵalar sharyqtap turǵandyqtan, eshteńe almapty. Al keıbir alba-julba adamdar esh talǵamastan bárin birdeı satyp alyp jatady. Túsinikti, «bular qashyp bara jatqandardyń esebinen paıda kórýshiler», dedi Vera Býnına, – parohodqa alyp kirý úshin ár shabadan úshin 1000 rýblden alatyn, al urlap alǵandary qanshama».

О́zimiz qurmet tutatyn de Rıbastarǵa qonaqqa baryp keldik: olardyń barlyq shabadandaryn tastaı sala, Kıevten qa­shýyna týra kelipti.

«1920 jylǵy aqpannyń basynda jol­ǵa shyqtyq», dep jazdy Vera Býnına kún­deliginde. Shabadandardy shaǵyn ar­baǵa tıedik, ony óte kári, mas adam súı­rep júr­di. Sandyqtar, shabadandar men sebetter tıelgen arbalardyń arasymen aı­laq­qa ázer kirdik. Aqyry «Sparta» parohody­na «sha­badandarymyzdy súırep kirgizdik». Fransýzdar fransýz parohodyndaǵy ­kaıýtalar tek orystarǵa buıyrǵanyna qatty ashýlandy». Bul Býnınderdiń el­den máńgilikke ketýleri edi.

Sofııada jazýshy qonaq úı bólmesinen on mınýtqa shyqqany sol-aq eken, keli­simen, esinen tanyp qala jazdady: «Biz­diń kúlli múlkimiz salynǵan shabadan typ-tıpyl etip tonalǵan eken, edende eshqandaı quny joq usaq-túıekter ǵana shashylyp jatty, sóıtip, biz dymsyz, asa aýyr jaǵdaıda qaldyq. Shabadannyń qulpy sırek kezdesetin bolǵandyqtan, oǵan kilt tabý qıyn edi. Biraq men uıqydan oıana salysymen, shabadandy ózim ashyp, ýaqytty qaraý úshin altyn hronometrdi aldym da... qaraǵan soń, shabadandy ashyq tastap kettim».

Keıin Býnınniń shabadanynan erte­gidegideı juqa «Mıtıanyń mahabbaty» («Mı­tına lıýbov») shyǵady, onda al­ǵash­qy mahabbat kenetten qazamen aıaq­ta­lady. Keıipkerdiń ómiri ekige bólinedi – súıikti Katıasymen birge jáne jalǵyz ózi «eden surapylynda». Shekarany shabadan belgilep berdi, jolǵa shyǵar aldynda ol «shabadandy tunshyqtyrmaqshy bol­dy», qaltyraǵan qoldarymen «shabadandy baılady».

Shabadandaǵy Nobel

Orystyń klassıkalyq prozasynyń dástúrlerin damytqan jı­naqy sheberligi úshin 1933 jyly ol Nobel syılyǵynyń laýreaty atandy.

Jolǵa aqshany qaryzǵa alyp, Vera­men jáne otbasylyq dostary Galına Kýz­ne­sovamen birge shyǵady. Stokgolmge barar jolda belgııalyq kedenshiler olar­dyń shabadandarynan sekem alypty. Býnınniń hatshysy Andreı Sedyh «syı­lyq týraly birdeńe aıtqanymen, bul belgııalyqtarǵa áser etpedi». Sha­badandy ashqanda, ishinen dápterler, albomdar men qoljazbalar shyqqanda, belgııalyqtar «dármensizdikten qol­da­ryn bir-aq siltedi».

Sondaǵy syıaqy 733 514 fransýz franki edi. Chek saltanatty rásim kezinde joǵalyp kete jazdaǵan. Býnın onyń jar­tysyna jýyǵyn ádebıetshilerge, járdem­shiler men qaıyrshylarǵa taratyp beripti. Ekinshi dúnıejúzilik soǵystyń basyna qaraı aqsha tym az qaldy, áıteýir bir sebeptermen qurtyla berdi.

1933 jyly Býnınniń sátti shyǵar­ma­larynyń biri «Arsenevtiń ómiri» («Jızn Arseneva») jaryq kórdi. Ádet­te, Nobel syılyǵyn osy lırıkalyq-avtobıografııalyq romanmen baıla­nystyryp jatady. Eger muqııat oqysa, munda da kóptegen jasyryn serippeler men qupııa tetikter jeterlik: «bar baı­lyǵy shabadan men birneshe kitapshadan turatyn», «dáliz qyzmetshisi shabadandy bólmeniń ortasyndaǵy kilemge aqymaq keıippen qoıyp jatady» nemese keıipker «shabadanyn alyp, esiktiń qasyndaǵy buryshqa jaıǵasady da, estelikterge boı aldyrady». Sodan soń «shabadanyn alady» jáne «qosh, gımnazııa!» – alǵashqy mahabbat kórgen tústeı óte shyqty».

1936 jyldyń qazanynda Býnın Pra­gaǵa oqyrmandarmen kezdesýge barypty. Ol qalaı qaıtqany týraly kúndeligine bylaı dep jazady: Lındaý qalasynda nemis kedenshileri «meniń shabadandarym men portfelimdegi ár zatty úsh saǵat boıy muqııat qaraǵany sonshalyq, meni bir kisi óltirýshi dep oılap qalýǵa bolar edi. Men nemisshe sóılemeıtinimdi, óıtkeni bul tildi túsinbeıtinim týraly júz qaıtara aıtsam da, olar maǵan suraqtar jaýdyr­ýyn qoımady». Sóıtip, kedendik baqy­laý qorlaýǵa ulasty: Býnındi tyrjala­ńash sheshindirdi, qalpaǵynyń astaryn julyp aldy, bátińkesiniń tabanyna bir­deńe tyǵylmady ma degen oımen, ony da ju­lyp almaqshy boldy. Mundaı «qar­ǵys atqan kúnderdi» basynan keshirip kór­megen edi.

Soǵys jyldaryn ótkergen Gras qala­syna keter aldynda olar bar jyly kıim­derin jınady. Sonda bir ǵana shabadanǵa syıypty.

Soǵys jyldarynda

Qyrqynshy jyly jazylǵan «Gen­rıh» áńgimesinde (ol «Qarańǵy saıajol­dar» («Temnye alleı») jınaǵyna endi) Býnınniń shabadandary taǵy «sahnaǵa» shyǵady – bul kezdeısoqtyq emes. Aldy­men kirispesi bar: «barlyǵy jınalǵan, shabadandar daıyn» keıipkeri sekildi olar da tekti, ásem. Atqosshy Kasatkın ony shabadandarymen qosa, poıyzǵa apara jatyp, basyn kúızele shaıqap qoıady: «Demek, shekara asyp baramyn deńiz...» Bul degeniń, azattyqtan aıyrylý emeı ne­mene!» «Shynymen, osy men nege ketip baramyn?» Aqyn Nadıany, kerbez Lıdi, syǵan Mashany tastap, aýdarmashy Elena Genrıhovnamen (Genrıh – laqap aty) Nıssaǵa baqyt izdep barady. Venaǵa po­ıyzben bara jatqandaǵy tún – mahabbat túni. Ol aýstrııalyq jazýshy, bolashaq kúıeýimen júzdesý úshin sonda qaldy. Elenany Nıssada qansha kútse de kelme­di. Oqıǵa keıipkerdiń shabadandarǵa zat­taryn muńaıa hám yzalana salýymen, ­«mán-maǵynasyz, baıansyz saparyn umytýǵa tyrysýymen» aıaqtalady. Birde kez­deısoq kózine túsken gazet oǵan qatty áser etedi: súıikti Genrıhyn qyzǵanshaq jigiti Venada atyp tastapty.

Ári qaraı soǵys bastaldy.

Býnın turatyn Grase Shyǵystan ke­letin habarlarǵa muqııat zer salatyn. Jazýshynyń kúndeligi shaıqalǵan pa­ro­hodtaǵy shabadandaı terbeletin. Árı­ne, qyryq birinshi jyldyń qazanynda jasalǵan myna bir jazba júrekke oqtaı qadalady: «Nemister jeńiske jetetin sııaqty. Bálkı, bul jaman emes te shy­ǵar?..» Degenmen kúndelik ózi úshin jazylatyn dúnıe ǵoı, oǵan jazýshynyń ǵana emes, aınalasyndaǵy adamdardyń da oılary áser etpeı me?!

Kúlli Eýropa Gıtlermen birge onyń Reseıge jabaıy joryǵyn «kommýnızmge qarsy kıeli soǵysymen» aqtaǵysy kelgendeı. Múmkin, bul ras ta shyǵar? Onyń ózi de qyzyl «chelkashtardy», bolshevıkterdi, tóńkerisshilerdi jek kórmeýshi me edi. Desek te, Týla mańyndaǵy Efremov túbin­degi shaıqastardan habar kelisimen onyń jan-dúnıesi tóńkerilip ketetin. Bul jerde «antıkommýnızmniń» qatysy qansha?  Onyń barlyq jaqyndarynyń molalary órtenip jatyr. Qyryq birdiń jeltoqsany: «Apokalıpsıs! Orystar Efremovti, Lıv­nany jáne taǵy basqa jerlerdi qaıtaryp aldy. Nemister Efremovta bolǵan! Bul aqylǵa syıar emes! Qazir Efremov qandaı kúıde eken, munda aǵasy Evgenııdiń úıi, onyń, Nastıanyń, bizdiń anamyzdyń molalary jatyr ǵoı».

Kúndelikter jazylǵan qoıyn dáp­ter­­­­­ler kezekti shabadandarǵa salyný­da. Qyryq ekiniń qysynda habar kel­di: «Ne­mister orystardyń aıryq­­sha qa­sa­­rysa qarsylasýyn Fran­sııa­­daǵy­daı, Belgııadaǵydaı jáne t.b. el­derde­gi­deı «l intelligence» bar adamdar­men so­ǵyspaýymen, Reseıdegi soǵys óz ómi­rin baǵalaı bilmeıtin, ólimge nem­qu­raı­dy qaraıtyn taǵylarmen júrip jat­qan­dyǵymen túsindiredi». Osy joldardan soń ile-shala bylaı dep jazylǵan «Reseıde 35 gr. aıaz (S. boıynsha). Orystar shabýyldaýda jáne aıamaı soqqylaýda».

Ol Sholohovtyń «Tynyq Donyn», Babel men Zoshenkony oqyp júrdi. Bul birde keremet, birde qaıtadan «ozbyrlyq», «usaq ta azǵyn ómir» týraly «qarabaıyr tilmen jazylǵan». Degenmen ol qaıtadan oqıdy. «Elge qaıtý jaıynda jıi oılaımyn. Ol kúnge jete alamyn ba? Meni onda ne kútip tur?» Qaıtadan: «О́lerimnen buryn Reseıge jetý týraly jıi oılaımyn! Nelikten? Aman qalǵandardyń qarttyǵyn (kezinde birge bolǵan áıelderdiń de), ke­zinde birge tynystaǵan jandardyń molalaryn kórý úshin be?»

Soǵysta betburys bolady degen úmit syılaǵan 1942 jyly, Býnın kúndeliginde óziniń eń úzdik áńgimeler jınaǵy – «Qa­rań­­ǵy saıajoldardy» aıaqtaǵanyn atap ótken.

Biraq bul oǵan jeńildik ákelmedi. Bý­nınniń kúndeligi maıdan habarlary­na, qýanyshty sezimderge toly: «Orystar keledi, keledi. Odessa alyndy. Qýa­nysh­tymyn. Jaǵdaı qalaı ózgerip shyǵa keldi! Pskov alyndy. Búkil Reseı azat etildi. Bul naǵyz alapat sharýa atqaryldy degen sóz!»

Soǵystan soń olar Parıjge keldi, sha­­badandar taǵy da óz jumystaryna kiristi. Osy tusta Vera Býnına: «Kú­ıeýim óz muraǵatymen jumys isteı bastady, onyń kabıneti shabadandarǵa toly edi. Bul jaqsy belgi, demek, ol jumysqa bel sheshe kiriskeni», dep eske alady.

Ol Sımonovpen jáne Keńes elshisimen kezdesti, Tvardovskııdi, Paýstovskıı men Kataevty maqtady. Gorkııdegi ortasyna jatatyn eski dosy Teleshovpen hat almasa bastady. Endi oǵan kommýnıstka Elza Trıole hat jazyp júr. Býnın muraǵatynyń kúnderdiń bir kúninde Re­seıge qaıtatynyna álsiz úmit bildiretin.

1950 jyly Kókshil jaǵalaýdaǵy An­tıbke baryp qaıtady. «Bizdiń shabadan­darymyzǵa bola, poıyz birer mınýtqa ke­shikti. Olardyń sany jeteý edi, úshe­ýin men ózim aldym. Munda múlgigen ty­nyshtyq, adamdar joqtyń qasy. Ta­maqtary jaqsy», dep jazady Býnına. Osy­laısha, seksen tórt jastaǵy Býnın 1953 jyly Parıjde, shabadandarynyń qasynda kóz jumdy.

Sonymen...

Bul taǵdyrly shabadandy qaıdan kó­rýge bolady?

Ivan Býnınniń Elestegi Ádebı-memo­rıaldyq mýzeıinde jazýshynyń 1933 jyly Stokgolmge Nobel syılyǵyn alý­­ǵa barǵanda ustaǵan shabadany saq­ta­lyp tur. Shabadan fransýzdiki, berik, aıtarlyqtaı jeńil, kenep maqtamen qap­talǵan, buryshtarynda bylǵary japsyrmalary bar.

Qaskóıler 2009 jyly mýzeıge tereze arqyly kirip, basqa eksponattarmen qosa, shabadandy da urlap ketken. Joǵalǵan zattar jarty mıllıon rýblge baǵalanǵan. Keıin urylar qolǵa túsip, Ivan Býnınniń shabadany qaıta oraldy.

Aıtpaqshy, bıyl Býnınniń týǵanyna 150 jyl tolyp otyr.