Kóbelek effekti

Al endi kerisinshe onyń birqalypty yrǵaqpen baıaý ǵana júrip bara jatqan typ-tynysh ómirin sizdiń álgi jalǵyz aýyz pikirińiz jarǵa jyqsa qaıtpeksiz? Túıini endi sheshileıin dep turǵan mańyzdy másele sizdiń álgi aıtqan bolmashy pikirińizden keıin qaıta ýshyǵyp ketse ne bolmaq?

Jalpy, búgin aqparat atqa minip turǵan almaǵaıyp zamanda aýzymyzdan shyqqan ár sózge qaraýyl qoıyp sóılemesek óte qıyn. Baıaǵyda bir kelinshektiń «Samaýrynnan sý aǵyp tur» degen sózi ózine «Samarqandy sý alypty» dep jetipti. Sol sııaqty bir nársege pikir aıtarda, oıymyzdy on ret ólshep baryp oraıyn keltirgen durys. Áıtpese jazylaıyn dep turǵan jaranyń aýzyn qaıta qanatyp jiberý áp-sátte.

Keıde jaqsy nıetpen sozylǵan qolda da qater bolady. Jas kúnimizde shatyrdan qulap túsken qustyń balapanyna janymyz ashyp, baýyrlarymyzben birge beıshara balapandy árqaısymyz bir ustap júrip uıasyna aparǵanymyz esimizde. Alaıda anamyz álgi balapannyń ertesine ólip jatqanyn aıtty. Qustyń balapany shyn máninde bıikten qula­ǵan aýyr soqqydan emes, bizdiń mápelep ustaǵan aıaly alaqanymyzdan ólipti. Sóıtsek, adam alaqanynyń ýy qustyń balapany túgili odan zorǵy tirshilik ıesin de óltirip jiberedi eken. Bunda árıne, qoldyń ýyty jaıly aıtylyp otyr. Al endi, oı men sózdiń ýyty jaıly oılasaq, másele, tipti tereńdeı túsedi. Keıde biz­diń janashyr tilegimizdiń ózi osylaı janymyzdaǵy jaqyn jandardy jaralap ketýi ǵajap emes. Bireýge kómektesemin dep kóleńkeńizdi túsirýińiz múmkin.Tireý bola­myn degen tilegińiz oǵan ireýmen teń úlken soqqy bolsa, sol qıyn.

Ǵylymda kóbelek effekti degen qyzyq teorııa bar. Keıbir haostyq júıelerdiń qasıetterin sıpattaıtyn jaratylystaný ǵylymdarynda qoldanylatyn bul termınniń máni qyzyq. Atalǵan uǵymǵa sáıkes, óz qalybymen júrip jatqan júıege tıgizgen mardymsyz áser basqa bir jerde jáne basqa bir ýaqytta zor, ári boljanbaǵan saldar týdyrýy múmkin eken. Túsinikti tilmen aıtsaq, Jer sharynyń, mysaly Amerıkanyń bir shtatyndaǵy kóbelek qanatyn qaqsa, sol kóbelektiń qanatynan týǵan jel Japonııada taıfýn týǵyzýy múmkin.

Árıne, máseleniń bárinen qara boıaý izdeı bergen durys emes. Bul qubylystyń jaqsy jaǵy da baryn aıtýymyz kerek.

Orystyń ǵajap aqyny Anna Ahmatova­nyń mynandaı bir tamasha óleńi bar:

Dvadsat pervoe. Noch. Ponedelnık.

Ochertanıa stolısy vo mgle.

Sochınıl je kakoı-to bezdelnık,

Chto byvaet lıýbov na zemle.

О́leńdi túpnusqasymen ádeıi berdik. Sebebi, tárjimaǵa da joǵaryda aıtqan qubylys áser etedi. Bir ǵana sózdi durys aýdarmaý minsiz óleńniń tabıǵatyn tý talaqaı qylyp, avtordyń aıtaıyn dep turǵan teńizdeı tereń oıyn taıaz shalshyqqa aınaldyryp jiberýi múmkin. Bul, árıne shetel ádebıetin múlde aýdarýǵa bolmaıdy degen sóz emes. Tek aıtqan sózdiń ar jaǵynan týyndaıtyn alapat oqıǵalar týraly únemi oılanyp júrgenimiz durys.

Ertede estigen qyzyq oqıǵa esimizge túsip otyr. Túnde jarqyraýyq balyqtary kóldiń ústin ǵajap kóriniske bólep shorshıtyn ásem oryndy tamashalaýǵa týrıster álemniń túkpir-túkpirinen aǵylady eken. Alaıda álgi ádemilikti uzaq tamashalaýǵa tek bir ǵana nárse kedergi keltirse kerek. Qazaqsha aıtqanda, masa maza bermeıdi. Mamandar oılanbastan atalǵan aımaqtaǵy masany túp atasymen joıyp jiberedi. Alaıda álgi ádemi kórinisten erteńine túk qalmaǵan. Tipti jarqyraýyq balyqtar qyrylyp, kól birte-birte borsı bastaǵan. Sóıtse, balyqtar jarqyraǵysy kelip jarqyramaıdy, túnde kóldiń betinde ushyp júrgen álgi masalarmen qorektenedi eken.

Masanyń da mańyzdy qyzmeti bar.

Sózdiń de salmaǵyn saralaı júrgenimiz jón.