Dástúrli ánniń Dáýreni

Jalpy Saryarqa dalasyn uzaq meken etken jurt onyń taý-tasy, ózen-kóli, olardy jaǵalaı qonǵan jasyl quraq máńgi án salyp turatynyn biledi. Boz kódesi teńizdeı tolqyp jatqan betegeli belder alyp sahna sııaqty kóshpeli jurttyń kóne saryndaryn jańǵyrtyp jatady. Usaq shoqyly silemderi án tyńdaýǵa jantaıǵan kúıi máńgige qalǵyp ketken saýyqshyl seri jurttaı tynys­taıdy. Syldyraı aqqan sylqym ózenderi sulý da symbatty aımańdaı arýlardyń sylq-sylq kúlkisin keltirip aǵady. Bir sózben aıtqanda qazaq saharasynyń quıqaly bul qyraty óner men dástúrdi ejelden ushtastyrǵan eldiń eń bir eńseli kezeńin eske túsiredi.

Endi osynaý sheti-shegi kórinbeıtin kıeli keń sahnanyń ónerpazdary kim degen suraq týyndaıdy. Arydan Aqan seriler, keshegiden Kúláshtar, beriden Bekbolattar bolyp bul dalanyń tól talanttary osynaý sándi saharany tamyljyǵan tátti ánnen eshqashan kende qylǵan joq.

Bizdiń búgingi keıipkerimiz dástúrli án mektebiniń daraboz daryny, dala daýysty Dáýrenbek Árkenovtiń de bul mekenniń bir ardaqty perzenti retinde qara dombyrasyna qamshy saldyrǵan emes.

Sulý ánderi sahnanyń sánin kirgi­zetin bul esimdi bergisi Arqa, arǵysy Alash jaqsy bilýi tıis. Degenmen el gazetinde esimin aıshyqtap aıtýdyń jóni bólek dep oılaımyz.

Jalpy Árkenovtiń ánderin nebir óner sańlaqtary bas barmaqpen baǵalap jatqan bolar. Degenmen kózi tiri klassık jazýshy Muhtar Ma­ǵaýınniń yqylasy erekshe aýǵanyn atap aıtqan jón.

Byltyr baqılyq bolǵan qalamy qarymdy jýrnalıst Maǵaýııa Sembaı týraly estelik maqalasynda Maǵaýın Qarqaralyǵa barǵan saparyn baıandaı kelip sonda keziktirgen eki ánshini bólek jazypty. Bireý bizdiń keıipker – Dáýrenbek. Sózimiz nanymdy bolý úshin maqaladaǵy sol úzikti tolyq usynǵymyz keledi: «Bul Kent sapary da este qalarlyq ózgeshe oqıǵa boldy. Taý ishi, qalyń qaraǵaı arasyndaǵy shaǵyn alańqaıǵa jaıǵasqan edik. Qazaqy dastarqan, kóńildi keńes óz aldyna. Áýezi ózgeshe eki ánshi inimiz bar: Dáýrenbek Árkenov jáne Qurmash Ybyshev. Dáýrenbek – konservatorııa bitirgen jáne Qaraǵandy óner kolledjinde ustaz. Qurmashtyń ataýly oqýy joq, Arqanyń ánshilik mektebiniń dıplomsyz túlegi. Ekeýiniń de daýys­tary ǵajaıyp. Dıapazonnyń keńdigi ǵana emes, qazaqy, ulttyq syr sypaty turǵysynan alǵanda. Keıde ekeýi kezektese, keıde áldebiri qatarynan eki-úsh án. Talmady, toq­tamady, eki baýyrymyz jarym kún boıy jarty dúnıe – bútkil Kent, Qarqaraly aımaǵy, Saryarqanyń as­panynda qalyqtap edi. Osyndaı da ǵajaıypqa kýá boldyq».

Jazýshy osylaı dep erekshe ekpinmen esimin ataǵan eki ánshiniń biri bolý bizdiń Dáýrenbek darynǵa buıyrypty. Bilgenge baıypty baǵa, tipti kóp ánshilerdiń ishinen boıyn bıiktetip turǵan salmaqty lepes.

Dáýrenbek bul jetistikke árıne, bir kúnde jete salmady. Aldymen topyraǵy kıeli Toqyraýyn boıynda tomaǵa sypyryp, Qaraǵandy oblysyna qarasty Aqtoǵaı aýdany, Kórpetaı aýylynda dúnıege keledi. Ánniń Otanyndaı osy ólkede er jetken bolashaq ánshi eńbek jolyn qarapaıym muǵalim bolyp bastaıdy. Maǵaýııa Hamzın atyndaǵy mysshylar mádenıet saraıynda jumys isteıdi, sonda «Saryarqa» folklorlyq ansam­bli­niń kórkemdik jetek­shisi bolady.

Kenen Ázirbaev, Ámire Qashaýbaev atyndaǵy respýb­lıkalyq án baı­qaý­­larynyń, «Sha­byt» halyqaralyq fes­tıvaliniń júl­de­geri, Júsipbek Elebe­kov atyndaǵy respýblıkalyq án baı­qaýynyń bas júlde ıegeri Dáýrenbek Árkenovtiń jetken jetistikteri óte kóp.

 Talaı-talaı án jármeńkesinde oryndaýshylyq sheberligimen jurt­shylyqqa tańdaı qaqqyzǵan óner maıtalmany 2006 jyly Balqash qa­la­­synan Qaraǵandyǵa qonys aýdardy. Oblys ortalyǵyna kelgen soń Qalı Baıjanov atyndaǵy kon­serttik birlestiktiń «Arqa sazy» fol­klor­lyq ansambline jumysqa turdy. 2013 jyldan Táttimbet atyn­daǵy óner kolledjinde qosymsha sabaq beredi. Gastroldik saparmen Ger­ma­nııa, Fran­sııa, Túrkııa sekildi elder­ge baryp qaıtqan dástúrli ánshi 2011 jyly Mádenıet qaıratkeri atandy.

Ánshiniń ózi aıtqandaı bul je­tis­tikterge jeter jolda aldyńǵy aǵa býynynyń orny aıryqsha. «Men úlgi tutqan óner maıtalman­da­ry Jú­sipbek Elebekov, Manar­bek Erja­nov, Jánibek Kármenov, Qaırat Baıbosynov, Bekbolat Tileý­han, Meıir­han Adambekov, Jaq­­­sygeldi Kemalov, Ramazan Stam­­ǵazıev syndy óner ókilderi. Osy kisilerdiń ún taspalary arqy­ly tálim aldym. Al­dyńǵy býyn aǵa tol­qynnyń rýhanı shákirtimin», deıdi keıipkerimiz.

Dástúrli ánniń Dáýreni týraly Arqa ániniń aqtuıǵyny Meıirhan Adambekov aǵasy erekshe aıtyp ketipti. Shákirti shyǵarǵan án jı­naq­tardyń birine jazǵan alǵysózinde: «Dáýrenbek aıtatyn ánderiniń mekenin ózgertpeı, arnasyn ulttyq sarynmen tazalap otyratyn ánshi. Sondaı-aq bir ánniń maqamdyq yr­ǵaǵyn jalań aıqaıǵa salmaı, ándi sóziniń kiltimen ashyp otyrǵandy unatady. Meniń kóńilime túıgenim – ánshi, sazger, ustaz Dáýrenbek Manar­bek ánderiniń shyraqshysyndaı bolyp kórinedi» deıdi.

Shynymen de Dáýrenbektiń esimi estilgen kezde onyń ar jaǵynan Manarbek Erjanovtyń baı murasy basyn kóteredi. Tipti Manarbektiń tól shákirti esebinde «Saıra bulbuldy» Dáýrenbek otyrǵan ortada basqa ánshi bastamaıdy. Bul rýhanı izettiń ar jaǵynda úlken dástúr baryn bildiredi. Dáýrenbektiń muraǵatyna zer salsaq sol Mankeńniń zerli taqııasy da bizdiń keıipkerdiń qolynda ekenin bilýge bolady.

Baǵaly jádigerdi Dáýrenbekke aqyn Abzal Bóken aǵasy amanattapty. Bul oqıǵa týraly aqyn «Qa­zaq ádebıeti» gazetine úlken maqa­la da jazdy. Biz bul dástúr jalǵas­tyǵyn jaqsy yrymǵa balap, tipti Ma­narbektiń sol taqııasy arqyly Dáýrenbekke alyp ánshiniń ataq-aby­roıymen birge qasıeti, kıesi de darysyn deımiz.

Dáýrenbek Árkenovtiń erekshe qasıetteriniń biri – ol jaı ánshi emes, zertteýshi ustaz, syrly sazger. Onyń zertteýshiligin aıǵaqtaıtyn alǵashqy eńbek – «Án ǵumyrym, máńgi jyrym – Aqtoǵaı» degen aýdıo jınaq. Aqyn, jazýshy Serik Saǵyntaı ekeýi qurastyrǵan qundy eńbekte Aqtoǵaı óńirinen shyqqan búginde kózi tirisi bar, ómirden erte ótkenderi bar, 38 ónerpazdyń daýysy jazylǵan. Altyn qordy aqtaryp jınaǵan bul úntaspany shyǵarýdaǵy Dáýren­bektiń ánge, qazaq ónerine degen janashyr peıi­lin baıqaý qıyn emes.

Odan bólek óziniń júregin jaryp shyqqan syrly sazdary men repertýaryndaǵy ánderdi de ánshi birneshe dıskke jeke jınaqtady. О́z ánderiniń toptamasyn ataqty aıtysker aqyn Amanjol Áltaı «Án-Dáýren» degen atpen shyǵartyp berse, «Syrnaıym – sazdy syrlasym», «Án – serigim» degen dısk­ter de Dáýrenbek daýysynyń dara jınaqtary.

Qaıratkerlik qadam eńbek­qorlyq qasıetten týatyny bel­gili. Keıbir ánshiler qu­sap ándi ja­lyndyryp aıt­qy­zyp, jınaǵyn jarnamalap qana qoımaı oqýlyq jazyp, erteńgi bolashaq jastarǵa qundy eńbekter qaldyrý Dáýrenbektiń bas­ty usta­nymdarynyń biri.

Oǵan Manarbek Erjanovtyń án­deri men kúıleriniń tolyq jınaǵyn qurastyrǵan «Baqyt jyry» degen eńbegi kýá. Atalǵan oqýlyq Manarbek muralarynyń notalary men án tarıhyna, kúı shejiresine qatysty tolyq aqparattar aıtylǵandyǵymen erekshe. Bul kitap Qaraǵandy oblystyq Mádenıet, arhıv jáne qujattama basqarmasynyń muryndyq bolýymen jaryqqa shyqqandyǵyn aıta ketýimiz kerek. Bolashaqta da osy jumystardyń jalǵasýyna atalǵan basqarma aıryqsha mán berse deımiz. Sebebi, ándi aıtý bólek te, ony zertteý, nasıhattaý tipti qajet dúnıe. D.Árkenov «Baqyt jyry» kitabynan bólek «Án kerýen» degen kitaptyń da avtory. Bul kitapqa da óziniń jáne sol óńirdegi sazger aǵalarynyń ánderi mátinderimen, notalarymen birge top­tastyrǵan. Búginge deıin sazger Dáýrenbek retinde onshaqty ánniń avtory hám oryndaýshysy.

Dáýrenbektiń ustazdyǵyn búginde konservatorııany aıaqtap, úlken óner jolynda jarqyrap kele jatqan sheber shákirtteri dáleldeıdi. Jigitke jeti óner az demekshi, Dáýrenbek jasaǵan dombyralar da erekshe úni­men biraz eldiń tórin toıǵa bólep júr.

Dáýrenbek – keshe men búginniń, óner men ómirdiń, ustaz ben shákirttiń, qazaqy dúnıetanym men órkenıet órin jalǵap jatqan dara kópir sııaqty. Áli de atqarar jumystary jeterlik. Tek qasıetti qara dombyrasynyń shanaǵynan shabyt ketpesin deımiz. Kómeıine bulbul uıalap, tańdaıynan tamyljyǵan tátti án tógetin keshegi sal-serilerdiń búgingi sarqyty Dáý­­­renbek. Árkenovtiń ánimen sol salqar kósh sán-saltanatymen erteń­ge jalǵasady. Dala daýysty Dáýren­bektiń daýysynda Alashtyń asyl muraty bar.