Aımaqtar • 24 Qarasha, 2020

Jospar jaqsy, úmit mol

11 ret kórsetildi

Nur-Sultan qalasyndaǵy Ortalyq kommýnıkasııalar qyzmeti alańynda Mańǵystaý oblysynyń ákimi Serikbaı Trumovtyń qatysýymen ótken baspasóz-konferensııasynda aımaq basshysy óńirde jasalyp jatqan jumystarǵa toqtaldy.

 

О́ńir basshysynyń aıtýynsha, Mań­ǵys­taý ınvestısııa kózderin tartý bo­ıynsha úzdik aımaqtar qatarynda. Bıyl oblysta 99,8 mlrd teńgeniń 14 ın­vestısııalyq jobasyn iske asyrý jos­parlanyp otyr. Nátıjesinde, 1056 adam jumyspen qamtylady. Olardyń ishin­de otandyq kapıtaldyń qatysýymen 27,4 mlrd teńgeniń 10 jobasy, sheteldik ınves­torlardyń qoldaýymen 70,5 mlrd teńgege 3 joba, memleket-jekemenshik árip­testigi tetigimen júzege asatyn 1,9 mlrd teńgeniń 1 jobasy bar.

– Onyń ekeýi sheteldik ınves­tor­lar­dyń qatysýymen iske qosyldy. Biri – óz­derińizge belgili, jazda ashylǵan «Rıksos Aqtaý» týrıstik qonaqúı ke­she­ni. Onyń quny 60,8 mlrd teńge. 635 jańa jumys orny ashyldy. Ekinshisi, maýsymda ashylǵan quny 8,6 mlrd teńge bolatyn «Teńiz sýyn daıyndaý jáne alynǵan munaı ornyna sý jiberý» jobasy, – dedi Serikbaı Trumov.

Bul baǵyttaǵy jumystar keler jyly da jalǵaspaq, ıaǵnı keler jyly quny 81,1 mlrd teńge bolatyn 21 joba­ny júzege asyrý kózdelýde. Bul 2 myń­ǵa jýyq adamdy jumyspen qam­tý­ǵa múmkindik beredi degen sóz. 2 joba sheteldik jáne 19 joba otandyq ın­ves­tor­lardyń qatysýymen júzege asady. О́ńirde aýyz sý tapshylyǵyn joıý maqsatynda aýyldyq eldi mekenderdi ortalyqtandyrylǵan sýmen qamtý júıeli júrgizilýde. Bul kórsetkish jyl sońyna deıin 75,8%-dan 86,8%-ǵa deıin jetkiziledi. Jalpy, aýyz sýmen jáne káriz jelilermen qamtý úshin bıýdjetten 5,8 mlrd teńgeden astam qarjy bólingen.

– Máselen, quny 21,4 mlrd teńge bolatyn «Qarajanbas» ken ornynda táý­li­gine 17 myń tekshe metr sý tushytý za­ýyty salynady. Teńiz sýyn tushy­ta­tyn ekinshi zaýyt 2021-2022 jyldary Ken­dir­li aımaǵynda salynady degen jos­par bar. Táýligine 50 myń tekshe metr sý tushytady. Bul Jańaózen qalasy su­ra­­nysyn tolyq óteıdi. Qazir teh­nı­ka­lyq negizdemesi jasalyp jatyr, – dedi ob­lys ákimi.

 Prezıdent Q.Toqaevtyń qoıǵan min­det­teriniń biri – kásipkerlikti damy­tý arqyly jumys oryndaryn ashý. Bul salanyń óńir ekonomıkasyndaǵy úlesi 31,8% qurady. Mańǵystaýlyq kásipkerler 2-toqsanda 17,6% ósim kór­setip, 692,6 mlrd teńgeniń ónimin shy­ǵardy. Búginde shaǵyn jáne orta bız­nestiń 756 jobasy memlekettik qoldaý mehanızmderin paıdalandy. Bul ótken jyldyń sáıkes kezeńimen salys­tyr­ǵan­da 2 esege artyq.

– Onyń ishinde «Bıznestiń jol kartasy» baǵdarlamasy aıasynda 312 jobaǵa 51,8 mlrd teńgege qoldaý kórsetildi. 1300-den astam jańa jumys orny qu­ry­­lyp, 3070 jumys orny saqtaldy. Byl­­tyrmen salystyrǵanda qoldaý al­ǵan jobalar sany 1,7 esege artty. «Eńbek» memlekettik baǵdarlamasy bo­ıynsha 1,6 mlrd teńgege 317 shaǵyn nesıe berilip, 399 jumys orny quryldy. Qa­rapaıym zattar ekonomıkasy aıasynda jeńildetilgen nesıe alýǵa quny 71,5 mlrd teńgeniń 101 jobasy maquldandy, – dedi oblys ákimi.

Álemdik indettiń órshýine baılanys­ty kásibi turalap qalǵan óńirdiń 17 myń­ǵa jýyq shaǵyn jáne mıkrobıznes sýbektileri salyq tóleýden bosatylyp, jeńildikter berildi. Sondaı-aq, 404 kásipkerge jalpy somasy 14,8 mlrd teńgege negizgi qaryzdary men syıaqy tólemin óteý keıinge qaldyryldy. Budan bólek, bar-joǵy 1 paıyzben nesıe be­retin óńirlik «Nur kapıtal» jobasy birneshe jyldan beri jemisin berip keledi. Bıyl 548,7 mln teńgeni quraıtyn 26 joba qarjylandyrylyp, 128 jańa ju­mys orny quryldy. Baǵdarlama bas­tal­ǵannan beri 2,9 mlrd teńgege 149 joba maquldanyp, 1 126 jańa jumys orny ashyldy.

S.Trumovtyń aıtýynsha, Mań­ǵys­taý­da qurlyq, teńiz, áýe qozǵa­ly­sy­nyń barlyq túri jolǵa qoıylǵan. Osy múmkindikterdi utymdy paıdala­nyp, kólik jáne logıstıka áleýetin odan ári damytý jumystary qolǵa alyn­ǵan. Karantın ýaqytynda shekara ar­qy­ly taýar tasymalynda qıyndyq týyn­da­ǵan­men, teńiz qaqpasy arqyly alys-beris toqtamaı, kerisinshe, baılanys jandana túsken. Aqtaý, Quryq teńiz jáne Soltústik termınal porttary arqy­ly 10 aıda júkterdi aýystyryp-tıeý kólemi 4,5 mln tonnany qurady.

Quryq porty arqyly – 1 352 myń tonna, Aqtaý teńiz porty – 2 581 myń tonna, Soltústik termınal arqyly 544 myń tonna júk tasymaldanǵan. 10 aıda fı­derlik júkterdi aýystyryp-tıeý 10 611 konteınerlik birlikke jetip (jıyr­­ma fýttyq ekvıvalent), ótken jyl­­ǵy kezeńmen salystyrǵanda 2,1 ese ósken.

«Áýe joly arqyly sapaly ári qol­je­timdi qyzmet kórsetý maqsatynda Úki­­mettiń qoldaýymen «FlyArystan» kom­panııasy «Aqtaý-Almaty», «Aqtaý-Nur-Sultan», «Aqtaý-Shymkent», «Aqtaý-Atyraý», «Aqtaý-Qaraǵandy», «Aqtaý-Oral» – 6 baǵyt boıynsha jańa reısterin ashty», dedi ol.

Budan bólek, Aqtaýda ondaǵan jyl boıy sheshimin tappaǵan máseleniń biri – qoǵamdyq kólikterdiń jaǵdaıy. Bıyl qaladaǵy avtobýs parkterin jańartý úshin 216,5 mln teńge bólinip, otandyq 18 avtobýs satyp alyndy. Bul jumys aldaǵy ýaqytta jalǵasady.

Mańǵystaýda «Nurly jol» baǵdar­la­masynyń aıasynda 26,3 mlrd teńgeniń 9 ınfraqurylymdyq jobasy iske asyrylyp jatyr. Sondaı-aq halyq kópten beri kóterip júrgen máselelerdiń biri – qala jáne aýyl joldaryn kúrdeli jóndeýden ótkizý bolatyn. Bıyl osy máseleni sheshýge múmkindik týdy. Nátı­jesinde, 10 aıda 161 shaqyrymdy qam­tıtyn 2 joba aıasynda avtomobıl joldarynyń rekons­trýk­sııasy aıaq­tal­dy. Onyń ishinde 64 shaqyrymdy quraıtyn respýblıkalyq mańyzdaǵy «Jetibaı – Jańaózen», oblystyq ma­ńyz­daǵy 97 shaqyrym «Ata joly» avto­mo­bıl joly bar.

Sondaı-aq bıyl 477 shaqyrymdy qu­raıtyn oblystyq jáne aýdandyq, aýylishilik joldardyń qurylysy men ortasha jóndeý jumystary júrgizilýde.

– «Aýyl – el besigi» baǵ­dar­la­ma­synyń sheńberinde Beıneý aýdanynda 44 kóshege, Mańǵystaý aýdanynda 13 kóshege, Túpqaraǵan aýdanynda 25 kó­shege asfalt tóseldi. «Ju­myspen qam­týdyń jol kartasy-2020» baǵ­dar­lamasy arqyly Aqtaý qala­sy­nyń shaǵynaýdanishilik joldary jón­deý­den ótti. Atap aıtqanda, 6 birdeı sha­ǵyn ­aýdandaǵy 136 myń sharshy metr jol jóndeldi. Bul da aq­taý­lyq­tar­dyń kópten beri kóterip júrgen máse­le­le­ri­niń biri edi, – dedi ákim.

Mańǵystaý – elimizdegi týrızmdi damytýǵa qolaıly aımaqtardyń úzdik ondyǵyna kiredi. Aqtaý qalasynda jaǵajaı týrızmin, al aýdandarda eko-etnotýrızmdi damytýǵa múmkindik zor. О́ńirdegi týrızmdi órkendetý maqsatynda keshendi jospar jasaqtalyp, salany jetildirý baǵyttary aıqyndaldy. Osy jumystardyń nátıjesinde bıyl óńirimizge 117 myńnan asa týrıst kelgen. Onyń 67 myńnan astamy shilde aıynda ashylǵan «Rıksos Aqtaý» qonaqúı demalys keshenine kelgender. «Rıksos Aqtaý» jobasy Ortalyq Azııadaǵy kýrorttyq tıptes eń iri otel. Bul joba aımaq týrızminiń damýyna tyń serpin berdi.

– Bıylǵy 2-shi toqsanda týrızm sala­synda 1 mlrd teńgeniń qyzmeti kór­setildi, óńirge 177 myń týrıst keldi. Aqtaý qalasynyń «Jyly jaǵa­jaı» teńiz kýrorttyq aımaǵyn ın­fra­qury­lym­men qamtý maqsatynda Úki­mettiń qoldaýymen 17 mlrd teńgege 31 sha­qyrym jol salyndy. 2020 jyldyń 1-jar­tysynyń qorytyndysymen týrızm salasyna salynǵan ınvestısııa kóle­mi 68,7 mlrd teńgeni qurap, 3,7 esege artty, – dedi S.Trumov.

О́ńirde jyly jaǵajaıda jobalardy iske asyrýdyń ekinshi kezeńi bastaldy. Qazir salynady dep josparlanǵan 5 qonaq­úıdiń úsheýiniń qurylysy bastalyp ketti. Jyly jaǵadaıda jańa qonaqúıler, golf-klýb, taqyryptyq oıyn-saýyq saıabaǵyn salý josparlanǵan, jalpy joba quny 1,2 mlrd dollar.

Jýrnalısterge arnalǵan baspa­sóz konferensııasynda ákim koro­na­vı­rýstyq ınfeksııanyń ekinshi tol­qynyna belsendi daıyndyq bary­synda aımaqtaǵy medısınalyq uıymdarda materıaldyq-tehnıkalyq bazalardyń barynsha jasaqtalǵanyn aıtty. Soń­ǵy úlgidegi 200 tósektik orynmen jab­dyq­tal­ǵan modýldik stasıonar ashyldy. Qosymsha 11 ınfeksııalyq stasıonar tolyǵymen jabdyqtalyp, rezervte daıyn tur. Onda 2452 ınfeksııalyq jáne 131 reanımasııalyq oryn bar. 7 kompıýterlik jáne 4 magnıtti-rezonansty tomograf alyndy. 2 jyljymaly medısınalyq keshen, 1 jyljymaly zerthana bar.

– Medısınalyq uıymdar 260 IVL apparattarymen jáne 638 ottegi konsentratorlarymen tolyqtaı qamtyldy. Eń bastysy, oblystaǵy jedel járdem avtoparki 100 paıyz jańaryp, 85 sanıtarlyq kólikpen tolyqty. Qazir Mańǵystaýda jaǵdaı turaqty. «Jasyl» aımaqtamyz. Oblys kóleminde arnaıy monıtorıng toptary qurylyp, tamyz aıynan beri 800-ge jýyq reıdtik sharalar uıymdastyryldy. Osyndaı qatań karantındik sharalardyń arqasynda óńirdegi jaǵdaıdy baqylaýda ustap otyrmyz, – dedi S.Trumov.

Mańǵystaýda jeke turǵyn úı qu­ry­lysy men memlekettik baǵdar­la­malar tıimdi júrgizilýde. Dálirek aıt­qan­da, kórsetkish 13,5%-ǵa ósip, 151,9 mlrd teńgeni qurady. «Nurly jer» baǵdarlamasy aıasynda 1 mln sharshy metrge jýyq turǵyn úı paıdalanýǵa berildi. Bul shamamen 7400 páter. Jyl sońyna deıin paıdalanýǵa beriletin turǵyn úı kólemin 1,2 mln sharshy metrge jetkizý jospary bar. «Baqytty otbasy» baǵdarlamasy aıasynda 154 otbasy baspanaly boldy. Halyqtyń áleýmettik osal toptaryn qoljetimdi baspanamen qamtý maqsatynda 130 otbasyna turǵyn úı sertıfıkaty berildi. Jyl sońynda taǵy 419 otbasyna páter berý josparlanýda. Bıyl Mańǵystaýda jyl sońyna deıin birqatar ınvestısııalyq jáne áleýmettik nysandardy ashý josparlanyp otyr. Solardyń biri – Túpqaraǵan aýdanynda jylyna 5 myń tonna qus etin óndiretin iri fabrıka. Bul 5 mlrd teńgeniń jobasy, 100-ge tarta adamdy jumyspen qamtıdy. Sondaı-aq osy aýdanda qurama jem zaýyty, Jańaózende gaz óńdeý zaýytyna qajetti energııa óndiretin kásiporyn, Jetibaıda jel elektrstansalary ashylady.

– Budan bólek, qurylysy birneshe jylǵa sozylǵan onkologııalyq dıs­pan­ser­di de aıaqtap, paıdalanýǵa beremiz. Aqtaýda juqpaly aýrýlar aýrýhanasy, 900 oryndyq jańa mektep, kitaphana men kópsalaly sport keshenin ashyp, halyqtyń ıgiligine beremiz, – dedi oblys ákimi. Halyq arasynda keń talqylanyp, mań­ǵystaýlyqtar úshin mańyzdy taqy­ryp­qa aınalǵan Bozjyra shatqaly ma­ńynan salynatyn qonaqúı týraly túsi­nik bergen oblys basshysy brıfıngte ózge de saýaldarǵa jaýap berdi.

 

Mańǵystaý oblysy

 

Sońǵy jańalyqtar

Qazaqstanda urlyq sany eki esege azaıdy

Qazaqstan • Búgin, 17:15

Kann festıvali jazǵa shegerildi

О́ner • Búgin, 16:42

Prezıdent Alık Shpekbaevty qabyldady

Prezıdent • Búgin, 16:02

Uqsas jańalyqtar