Aımaqtar • 24 Qarasha, 2020

"AtyraýMunaıMash" kompanııasynda munaı-servıstik jabdyq óndiretin jańa seh iske qosyldy

10 ret kórsetildi

Zaýytty jańǵyrtý 2020 jyldyń ekinshi jartyjyldyqtyń sońynda aıaqtaldy, búginde kásiporyn munaı-hımııa, munaı-gaz, jylý-energetıka, burǵylaý, aýany salqyndatý jáne keshendi tehnıkalyq jabdyqtardy tabysty iske qosyp, shyǵarady, dep habarlaıdy Egemen.kz.

Kásiporynnyń óndiris kólemi aıyna 2 000 tonnadan astam ónimdi quraıdy. 2019 jyldyń 10 aıynda «AtyraýMunaıMash» 229 tonna ónim shyǵardy, 2020 jyldyń sáıkes kezeńinde - 222 tonnadan astam. Pandemııaǵa qaramastan, kompanııa óziniń qarqynyn saqtaı aldy. Kompanııa 2020 jyldyń 10 aıynda bıýdjetke 319 mıllıon teńge, 2019 jyldyń osy kezeńinde - 290 mıllıon teńge tóledi. Kásiporynda ónimniń keń nomenklatýrasy óndiriledi: qysymmen jumys isteıtin ydystar, kolonnalar, reaktorlar, jylý almastyrǵyshtar, jylytý peshteri, metall konstrýksııalary, munaı ónimderin saqtaýǵa jáne tasymaldaýǵa arnalǵan rezervýarlar.

AtyraýMunaıMash jetkizilimder úshin qolaıly geografııalyq ornalasýy bar. О́nimdi ótkizý naryqtary kelesi kompanııalarǵa tıesili: Kazakhstan Petrochemical Industries Inc, CNCEC, TCO, COC, KPO, «Mańǵystaýmunaıgaz» aq, «AMО́Z» JShS, KPJV, Sinopec, PetroKazakhstan Inc, PSNK, BI GROUP, «QazMunaıGaz» AQ jáne Maersk Oil Kazakhstan, GmbH. Qazirgi ýaqytta zaýyt eksportqa arnalǵan alǵashqy ónimdi shyǵarýǵa ázirlenýde. Joǵary qysymdy syıymdylyqqa nemis kompanııasy tapsyrys berip qoıǵan edi.

"AtyraýMunaıMash" JShS bas kompanııasy – "ANACO" kompanııasy óz tabysyn Qazaqstan ekonomıkasyna enshiles kásiporyndar arqyly ınvestısııalaıdy. Osyndaı jobalardyń biri – "AtyraýMunaıMash" JShS. Qazaqstannyń Damý Bankiniń járdemdesýimen ystyqtaı myryshtaý jańa sehynyń iske qosylýy jáne búgingi kúni zamanaýı jáne tehnologııalyq jabdyqtardy engizý esebinen batys óńirdi ǵana emes, kórshi elderdiń tapsyrystaryn da joǵary sapaly ónimdermen qamtamasyz etýge múmkindik beretin torly tósem óndirisi keń aýqymdy jańǵyrtýdy jáne iske qosýdy júrgizdi", dep atap ótti "ANACO" JShS vıse-prezıdenti Gaýhar Jeksemalıeva.

Jobany jańǵyrtý quny 15,2 mlrd teńgeni qurady, QDB zaýytty jańǵyrtýǵa 14 jyl merzimge 9,5 mlrd teńge bóldi. AMM - niń jeke qatysýy - 5,8 mlrd teńge. Joba QR ındýstrııalyq-ınnovasııalyq damýynyń 2015-2019 jyldarǵa arnalǵan memlekettik baǵdarlamasy aıasynda qarjylandyryldy.

"AtyraýMunaıMash Qazaqstannyń munaı-gaz, munaı-hımııa, taý-ken jáne energetıka salalaryna arnalǵan jabdyqtar óndirisindegi otandyq kóshbasshy bolyp tabylady. Sondyqtan mundaı kásiporyndardy qarjylandyrý mandat sheńberinde Bank qyzmetiniń basymdyǵy bolyp tabylady. AMM-niń jumys istep turǵan óndiristerin jańǵyrtý zaýytqa naryqta óziniń jetekshi ornyn saqtap qalýǵa sonymen qatar óz ónimin jaqyn jáne alys shetel naryqtaryna eksporttaýǵa múmkindik beredi. Bul Damý Banki úshin óte mańyzdy baǵyttar", - dedi QDB Basqarma tóraǵasynyń orynbasary Dýman Aýbakırov.

Osylaısha, zaýytta dáldigi joǵary jáne zamanaýı jabdyqtary bar jańa seh iske qosyldy – torly eden óndirisi jáne ystyq myryshtaý sehy.

Torly tósemderdi daıyndaý boıynsha seh eldegi jalǵyz bolyp tabylady jáne halyqaralyq normalar men standarttardy saqtaı otyryp, joǵary sapaly ónim shyǵarady. Torlardyń ámbebaptyǵy men joǵary beriktigi ony tek munaı-gazda ǵana emes, sonymen qatar hımııa, aǵash óńdeý, metallýrgııa jáne basqa da kóptegen salalarda qoldanýǵa múmkindik beredi. Torly tósem arhıtektýrada, dızaında, kórý alańdarynyń, estakadalar men platformalardyń, pandýstar men kásiporyndardaǵy estakadalardyń qurylysynda qoldanylady.

Jańa sehta shyǵarylatyn torlardyń ámbebaptyǵy men joǵary beriktigi ony tek munaı-gaz salasynda ǵana emes, hımııa, aǵash óńdeý, metallýrgııa, aýylsharýashylyq salalarynda, sondaı-aq azamattyq qurylysta qoldanýǵa múmkindik beredi. Mundaı tósemder arhıtektýrada, dızaında, sholý alańdarynyń, estakadalar men platformalardyń, pandýstardyń qurylysynda qoldanylady. Ystyq myryshtaý ádisimen kómkerilgen jabyn paıdalaný kezinde óziniń qorǵanysh qasıetterin tolyqtaı saqtap,  eń agressıvti ortalarda 50 jylǵa deıin qyzmet etýge qabiletti, bul olardy joǵary kúkirtti jáne qyshqyldy ken oryndarynda, teńiz ken oryndarynda paıdalanýǵa múmkindik beredi. Olar aýyr júktemelerge tózimdi, qaýipsiz, syrǵyp ketýden qorǵaıdy, ushqyndardy sóndiredi. Sonymen qatar, olar ekologııalyq taza jáne únemdi – jáne jyl saıyn boıaýdy talap etpeıdi.

Avtomattandyrylǵan jeliniń arqasynda ystyq myryshtaý sehy jylyna 60 myń tonna ónimdi kez-kelgen kúrdelilik pen konfıgýrasııada myryshtaýǵa múmkindik beredi. Ystyq myryshtalǵan bolat munaı-gaz, munaı-hımııa, aýyl sharýashylyǵy, taý-ken, baılanys jáne energetıka, kólik jáne tamaq ónerkásibinde qoldanylady.

"Bizdiń birlesken jobamyzdyń arqasynda biz kúrdeli joǵary sapaly jabdyqty daıyndaý kezinde qazaqstandyq qamtý deńgeıin arttyryp, óndiris kólemin arttyra aldyq. Biz óz óndirisimizdiń el ekonomıkasy úshin ereksheligi men mańyzdylyǵyn túsine otyryp, Damý Banki usynǵan jobalyq qarjylandyrýdyń tıimdi sharttarymen kásipornymyzdy jańǵyrtqanymyz biz úshin mańyzdy", - dep atap ótti «AtyraýMunaıMash» JShS Bas dırektory Aleksandr Donskov.

Jańa sehtan basqa, kásiporyndy jańǵyrtý aıasynda óziniń synaq-mehanıkalyq zerthanasy jańartyldy, sondaı-aq jańa hımııalyq zerthana salyndy jáne akkredıtteldi. Sonymen qatar, qysqa merzimde jáne adamnyń eń az qatysýymen dıametri 12 metrge deıin, salmaǵy shamamen 1500 tonnaǵa deıin jáne uzyndyǵy 120 metrden asatyn qysqa merzimde qysymmen ydystar shyǵarýǵa múmkindik beretin biregeı buıymdar, qysymmen jumys isteıtin ydystar jasaýǵa múmkindik beretin biregeı fın jabdyǵy satyp alyndy. Salystyrý úshin, buryn mundaı ónimdi óndirýge saǵatyna 150 qyzmetkerdi tarta otyryp, alty aıǵa jýyq ýaqyt jumsalǵan,al qazir-1,5 aıdan aspaıtyn jáne 20 maman/saǵ jumsalady. Kásiporynda barlyǵy 350 adam jumys isteıdi.

Zaýytta jeke jobalaý jáne ınjenerlik bólimi bar, jobalaý 3 tilde zamanaýı baǵdarlamalyq jasaqtama, óziniń dánekerleýshiler mektebi, oqytý jáne sertıfıkattaý úshin qajet jabdyqtar kómegimen júzege asyrylady.

Sońǵy jańalyqtar

Elimizde taǵy 1050 adam indetten aıyqty

Koronavırýs • Búgin, 09:44

Semeıge Saqtaǵanov ákim boldy

Taǵaıyndaý • Keshe

Birneshe oblysta jol jabyldy

Qazaqstan • Keshe

Uqsas jańalyqtar