Qoǵam • 04 Jeltoqsan, 2020

Tyǵyryqqa tireıtin tuıyq tirlik

149 ret kórsetildi

Osy kúni eń ońaı jumys keńsede otyryp, bılik qurý, aqyl aıtý sekildi. Ony jurt qalaı qabyldaıdy, nátıjesi bola ma, álde aıtyp qutyldym úshin be eken? Orystyń ádebıet synshysy V.Belınskıı «Aıaǵyńyzdyń astyna qarańyzshy» depti. Olarǵa ıilip, búgilip, tuqshyńdap, aıaqtyń astyna qaraý qıyn bolsa, tóńiregine jasandylyqpen emes, ózin aldaý úshin emes, jalǵan málimetti maldanbaı, turǵyndardyń sózine sál de bolsa qulaq asyp, aqıqatty attamaı jiti qarasa halyqtyń bar-joǵyn kórer edi. Búgingi bir olqylyǵymyz aıta salyp, halyqty aldaı salsaq bolady degenge saıady. Munyń aqyry bir kezderi áttegen-aıǵa ákelýi múmkin.

Kollajdy jasaǵan Qonysbaı ShEJIMBAI, «EQ»

Bir qyzyǵy, alystaǵy bılik ókil­deri ǵana emes, jergilikti jerdegi ha­­lyqpen qatar júr delinetin keı­bir aýyl, aýdan ákimderi de at ús­tinen sóıleýge, syrǵytpa jaýap be­rýge ádettenip alypty. Biz muny soń­ǵy aılarda aýyl jurtymen tike­leı aralasyp, sheneýniktermen pi­kir­­leskende ańǵardyq. Tipti keı­bi­reýleri jurtqa mıyǵynan qa­rap, qaıda jazsań da, qaıda baryp aıt­sań da, báribir jazǵanyńdy biz­ge ji­beredi, aıtqanyńdy bizden su­raı­dy, sondyqtan baıqaý kerek degen ústemdikke, ózimbilemdikke ábden daǵ­dylanyp alǵan tárizdi. Mysymen, susymen basýǵa beıimdelgender de, daǵdylanǵandar da joq emes. Mun­daı qoqyraıǵan qylyq keı jerde halyqty ashyndyryp, ashyq qarsy shyǵýǵa, aqparat quraldarynan arasha suraýǵa eriksiz aparatyn tustar da kórinis bere bastaǵan.

Jaqynda Ishki ister mınıstrliginiń bildeı departament basshysy D.Taev aýyldaǵy urlanǵan maldyń 60%-y jaıylymda qoldy bolatynyn aıtyp qaldy. Aıtyp qana qoımaı, aldaǵy ýaqytta arnaıy ereje jasap, ony bekitip, erejeni buzǵandarǵa Ákimshilik quqyq buzýshylyq kodeksiniń 408-baby boıynsha 3-ten 10 AEK-ke deıin aıyppul salyp, ákimshilik jaýap­kershilikke tartý qajettigin atady. Ol az deseńiz, ár óńir mal baǵýdyń óz ere­jesin jasaýy tıis kórinedi.

Bul quqyq qorǵaýshylardyń ózin aqtap, aýyl jurtyn tuqyrtyp alý emes pe? Aýyldyń aq-qarasyn biletin Aýyl sharýashylyǵy mınıstrligi buǵan bir ýáj aıtar degen nıettemiz. Aýyldy tuqyrtý, aýyl halqyn aıyp­pulmen tunshyqtyrý erteńgi tirlikti ońalta ma, omalta ma?

Onsyz da ońala almaı, basqa tart­sa aıaqqa, aıaqqa tartsa basqa jetpeı qınalyp otyrǵan aýyldaǵylar men olarǵa bir taban jaqyn júrgen muńdastar muny qaraý is, tyǵyryqqa tireıtin tuıyq tirlik, keńsede otyryp jurtpen sanaspaý dep qynjylys bildiredi. Alǵa tartar ýájderi, Pre­zıdent aıtqan «jurtqa jaqyn polı­sııanyń» uryǵa shamalary jetpegen soń, sybaılastyqty búrkemeleý úshin bar kináni aýldyqtardyń ózine jaýyp, sýdan taza, sútten aq bolýdy oılastyryp otyrǵan joq pa eken deıdi. Jaıylymdaǵy mal bylaı tursyn, qas pen kózdiń arasynda aýyl-úıdiń mańynan, qoradan áketip jatqandy qaıda qoıamyz deıdi. Álde ózimiz jaraý­ly jasaq ázirlesek pe eken degender de bar. Uryny ustap berseń, quqyq qorǵaýshylar túrli syltaýlarmen shyǵaryp jiberetinine, keıde tergeýdi saǵyzsha sozyp, aqyry jaýyp tynatynyna da dáıekter keltiredi.

Sóıtip, endi ury kináli emes, mal­dyń ıesi kináli bolyp shyqpaq. Aıyppul tólep, qaltasyn qaǵý ǵana qalyp tur ma? Taev myrzanyń myna sózi aýyl jurtyn qorǵaý emes, qorlaý bolyp tur degender de barshylyq. Kún kórip otyrǵan bar malymyzǵa janashyrlyq tanytpasa, onda satyp qurtpasaq bolmas dep kúıingender de kezdesedi. Jerdiń tarylǵanyn, qolynda barlar qonyshynan basyp júrgenin, ıesi belgisiz delinetin myqtylardyń alǵan jerine qadam basa almaıtynyn aıtyp, bul ne ózi dep tańǵalatyndar da tabylady.

Prezıdent Q.Toqaevtyń bıylǵy Joldaýyndaǵy «Aýyldyń áleýetin tolyq paıdalaný – strategııalyq mańy­zy bar másele. Aýyldaǵy meı­linshe ózekti máselelerdi sheshý­ge arnalǵan «Aýyl – el besigi» baǵ­dar­lamasyn júzege asyrý jalǵa­sa­tyn bolady», degen sózine baǵyp, aıyp­pul tynysymyzdy taryltsa, stra­tegııalyq mańyzy bar másele qalaı oryndalady dep suraq qoıyp júrgender de az kezdespeıdi. Álgi tuspalmen jasalatyn ereje qyspaqqa alsa, kúnimiz ne bolady, aýyl gúldene me, álde qurdymǵa kete me degender de joq emes.

Aqıqatyna kelsek, kóptegen aýyl halqynyń alqymynan alyp otyrǵan bul tuıyqqa tirer tirlik jerdiń jet­peýinen, jabaıy jekeshelendirý ke­zinde daǵdarǵan jurttyń zaman aǵy­myna ilese almaı shubyryp ketýinen de bolǵany ras. Úlesine tıgen jerden kóz jazyp qalǵandardyń qazirgi ashy aıqaıy qulaq tundyrady. Bir atap óterligi, qazir ultymyzdyń bi­raz bóligi aýylǵa bet burdy. Bul el besi­giniń durys terbelýine, turmy­synyń túzelýine jan bitirýi tıis.

Jasyratynyny joq, sol aýylǵa bet burǵandar kezdesip otyrǵan basty qıyndyq – jer máselesi. Jergilikti jerdegi ákim-qaralar da bul jaǵynan kel­gende dármensiz. «Jer joq» de­gen­­nen basqa aıtar ýájderi bola ber­­meıdi. Talapaıda qaýqary barlar qamtyp qalǵanyn aıta almaıdy. Olardyń kim ekenine kelgende de til­derin tisteıdi. Kóbiniń ıeleri da­la­da emes, qalada, tómeni oblys orta­lyq­tarynda kórinedi.

Qazir keıbir aýyldardyń mańyn­daǵy shuraıly jaıylymdy, qunarly sýarmaly jerdi qorshap tastaǵan. Ol bir kezderi sol aýyl halqynyń mal jaıar órisi, jyl maýsymynyń tórt mez­gilindegi qonysy, jem-shóp ekken óńiri edi.

Tipti túrli jemis ekkender qor­shaý bylaı tursyn, tóbesin torlap tastaǵan. Qarapaıym halyq oǵan qıy­la qaraıdy, kimdiki ekenine kóz­de­ri jetpeıdi, biz qaıda qaldyq dese, sózi ótpeıdi. Amaly qurıdy, tam­­sanady. Ata-baba, áke-sheshe, ózi ósip-óngen jerden ózine úlestiń kem tı­­geni­ne, bireýlerdiń qarpyp qalǵa­ny­na kúıinedi, kúıgelektenedi. Biraq dármensiz.

Aqyry kináli bolýdyń aldynda tur, laqty eshkisin, bir sıyryn arqandap baqpasa, aıyppul tóleı­min-aý dep kóńili kirbiń tartady. Son­dyqtan aqıqatty anyqtap almaı, sebe­bin bilmeı, jetpeı jatqan ne, jer­den nege tarshylyq kórip otyrsyń, qandaı qamqorlyqqa zárýsiń, t.b. demeı, sal­­daryn salmaqtamaı, «jýas túıe jún­deýge jaqsy» dep, aýyl halqyn malyńa ıe bolmaǵanyń úshin aıyppul tartasyń deý el «besigin» eseńgiretip jibermeı me, kúnkórisinen aıyryp, taǵy da qala jaǵalaýǵa aparyp tiremeı me? Osyny keń aýqymda oılastyrsaq utylmas edik, ult tiregi aýyl jurtyn jabyrqatpaı, ajaryn ashar edik.

 

 

Sońǵy jańalyqtar

Áskerı tikushaq apatqa ushyrady

Álem • Búgin, 15:21

Túrkistan oblysynda eki brakoner ustaldy

Aımaqtar • Búgin, 13:06

Efıopııada pilder qyrylyp jatyr

Álem • Búgin, 11:58

Qazaqstanda un óndirý kólemi tómendedi

Ekonomıka • Búgin, 11:45

Dastın Pore: Makgregor – ótken shaq

Jekpe-jek • Búgin, 11:40

Gazǵa aýysqan kólikter sany artty

Qazaqstan • Búgin, 10:50

Alvares aýyr salmaqta alypqa aınala ma?

Kásipqoı boks • Búgin, 10:35

Uqsas jańalyqtar