Baǵa máselesi baqylaýda bolady

Ulttyq ekonomıka mınıstri Rýslan Dálenov qarastyrylyp otyrǵan kezeń­degi ekonomıka damýynyń oń qar­qynyn atap ótti. Qurylys ındýs­trııa­sy men óńdeý ónerkásibi jaqsy damyp keledi. Sondaı-aq qyzmet kór­setý sektoryndaǵy iskerlik bel­sendilik jaq­sarýda, uzaq merzimdi taýarlarǵa suranys qalpyna keltirilýde. «Naqty sektordyń ósýi 2%-ǵa deıin jedeldedi. Qyz­met kórsetý salasynyń ósý qar­qyny mınýs 5,9%-ǵa deıin jaqsardy. Osy jaǵdaı yqpa­lymen ishki jalpy ónimniń ósýi mınýs 2,8% deńgeıinde qalyp­tasty», dedi R.Dálenov.

Jaǵdaıdyń jaqsarýynyń negizgi sebepteri – óndirýshi emes sektorlarǵa tartylǵan ınvestısııalar, ekonomıkany kredıtteý, naqty sektordyń ósýi jáne qyzmetter salasynyń jandanýy, sondaı-aq ekonomıkany qoldaý bo­ıynsha iske asyrylyp jatqan sharalar. Taý-ken óndirisi ónerkásibin esepke almaǵanda, ınvestısııalar 17,3%-ǵa ósti.

Qarashanyń kórsetkishteri qyzmet kórsetý sektorynyń jandan­ǵanyn kórsetti. Mınıstr­diń aıtýynsha, saý­da 17,1%-ǵa, óner, oıyn-saýyq jáne dema­lys 17%-ǵa, tehnıkalyq qyz­­met 15,9%-ǵa, turý jáne tamaq­taný bo­ıynsha qyzmetter 10,5%-ǵa, bilim berý 7,6%-ǵa, baı­lanys 4,5%-ǵa, tehnıka men bu­ıym­dardy jóndeý 3,5%-ǵa ul­ǵaıdy. Osylaısha, qyzmet kór­setý sala­sy­nyń qalpyna kelýi jalǵasýda. 10 aıda syrtqy saý­da aınalymy 70,5 mlrd dol­lar­dy qurady. Eksport 39,2 mlrd, ım­port 31,3 mlrd boldy. Osylaısha, 7,9 mlrd dollar deń­­g­eıinde saýda teńgeriminiń oń sal­dosy saqtaldy. «О́ńdeý óner­kásibinde 3,3% deńgeıinde ósim saq­talýda. Bul rette taý-ken ón­dirisi ónerkásibi 3,4%-ǵa tómen­dedi. Sonyń saldarynan óner­kásiptiń naqty kólem ındeksi 99,2%-dy qurady», dedi R.Dálenov.

Mınıstrdiń aıtýynsha, qu­rylys sektory óte joǵa­ry ósimdi kórsetip otyr. Oryn­dal­ǵan jumystardyń kó­lemi 12,1%-ǵa ósti. Belsendi qury­lys ju­­mystary Túrkistan jáne Jambyl ob­lys­­­tarynda, sondaı-aq Shymkent qala­­syn­da baıqalady. «12,1 mln shar­shy metr turǵyn úı paıdalaný­ǵa berildi. Bul ótken jyldyń sáıkes kezeńimen salys­tyrǵanda 9,3%-ǵa joǵary», dedi R.Dálenov.

Vedomstvo basshysy iskerlik belsen­dilikti qalpyna keltirý boıynsha qa­byldanyp jatqan sharalardy eskere otyryp, ortalyq jáne jergilikti at­qarýshy organdar kelesi máselelerge nazar aýdarýy qajet ekenin atap ótti: О́ńirlik turaqtandyrý qorlaryn paıdalaný arqyly áleýmettik mańyzy bar azyq-túlik taýarlary baǵasynyń maý­symdyq ósýine jol bermeý. О́ń­deý ónerkásibi men qurylysta qol jet­kizilgen ósý qarqynyn tómendetpeý. Jer­gilikti atqarýshy organdar­dyń ınves­tısııalyq jobalar pýlyn sapaly iske asyrý. Daǵdarysqa qarsy shara­lar bo­ıynsha qarajattyń tıim­di ıgerilýin jáne jyl qory­tyn­dysy boıynsha ósýdiń nysa­naly ındıkatorlaryna qol jet­­kizýdi qamtamasyz etý. Ju­mys­­pen qamtýdyń jol kartasy sheń­berinde turaqty jumys oryn­dary­nyń úlesin ulǵaıtý. Qarjy jylyn tolyqqandy aıaqtaý jáne ekonomıkaǵa qarajatty jyldam engizý úshin kelesi jylǵa arnalǵan rásimderdi daıyndaý.

Iskerlik belsendilik ındeksi ósti

Ulttyq bank tóraǵasy Er­bolat Dosaev Qazaqstanda bıyl qarashada iskerlik belsen­di­lik ındeksi 48,8-den 49,4-ke deıin óskenin, bul qurylystyń oń kórsetkishke jetýimen túsin­di­ri­letinin, kórsetkish 52,5 tar­maqqa deıin, ıaǵnı 4,9 tarmaqqa ós­kenin aıtty. О́nerkásipte jáne qyzmet kórsetý salasynda jaǵ­daı ózgergen joq, ındekster tıisinshe 49,6 jáne 48,7 boldy. Qarashada jyldyq ınflıasııa bir aı burynǵy 7,1%-ben sa­lystyrǵanda 7,3%-ǵa deıin jyl­damdady. Azyq-túlik ınflıasııa­sy baǵanyń jalpy ósýine eń kóp úles qosyp, 10,8%-ǵa deıin ul­ǵ­aıdy. Azyq-túlikke jatpaı­tyn ınflıasııa kıim baǵasy ósýi­niń 5,6%-dan 5,7%-ǵa deıin úde­di. Turǵyn úı-kommýnaldyq sha­rýa­­shylyq retteletin qyzmet jáne máde­nıet pen demalys sa­lasyndaǵy qyzmet baǵasynyń ósýinen aqyly qyz­met ınflıasııasy 3,7%-dan 4,1%-ǵa deıin ósti.

Bıznestiń kredıttik port­feli jyl basynan beri 7,3 trln teńgege deıin 1,1%-ǵa ulǵaı­dy. Jyl basynan jeke kásip­ker­lik sýbek­tilerin qosa alǵanda ha­lyq­tyń kredıti 7,2 trln teńgege deıin 7,5%-ǵa ulǵaıdy. Onyń qury­lymynda tutynýshylyq qaryz­dar 4,3 trln teńgege deıin, 1,4%-ǵa, memlekettik baǵdarlamalardy iske asyrý esebinen ıpotekalyq qaryzdar 2,2 trln teńgege deıin, 22,6%-ǵa ósti.

Bıylǵy 11 aıdyń qory­tyndysy boıyn­sha mem­lekettik bıýd­jettiń atqa­ry­­lý kórsetkishteri týraly baıan­­daǵan Qarjy mınıstri E.Ja­maýbaev atalǵan kezeńde mem­­le­­­ket­tik bıýdjetke 8 trln teńge kiris kirip, jospar 104,7%-ǵa at­qarylǵanyn aıt­ty. Sonyń ishinde respýblıkalyq bıýd­jetke 5 trln 224 mlrd teńge kiris tústi, jospar 101,4%-ǵa oryn­daldy. Memlekettik bıýd­jet­tiń shyǵystary 97,8%-ǵa, res­pýb­lıkalyq bıýdjettiń shy­ǵys­tary 98,9%-ǵa, jergilikti bıýd­jet­terdiń shyǵystary 97,2%-ǵa at­­qaryldy. Respýblıkalyq bıýd­jettiń shy­ǵystary 12 trln 503 mlrd teńgeni qurady. 137 mlrd teńge atqarylmaǵan. Onyń ishinde únemdeý – 15 mlrd teńge, ıgerilmegeni – 122 mlrd teńge.

Indýstrııa jáne ınfraqu­ry­lymdyq damý mınıstri Beıbit Atamqulov 2020 jyldyń 11 aıy­nyń qorytyndysynda óń­deý ónerkásibinde oń úrdis saq­tal­ǵanyn, salanyń barlyq sektorynda ósim bar ekenin, sonyń ishinde jeńil ónerkásip óndirisi 15,5% óskenin aıtty. Bul toqyma buıymdary óndirisi, kıim jáne bylǵary ónimderdiń ulǵaıýyna baılanysty boldy. Qaǵaz jáne qaǵaz ónimderi óndiris kóleminiń ósimi 14,6%-yn qurady. Aǵash jáne tyǵyn buıym­dary óndirisi kóle­miniń ósimi 47,3%-dy qurady.

Energetıka mınıstri Nurlan No­ǵaev­tyń aıtýynsha, bıylǵy 11 aıdyń qorytyndysynda munaı jáne kondensat óndirý kólemi 78,5 mln tonnaǵa jetip (josparǵa 101%), 62,9 mln tonna munaı eksporttaldy, jospar 100% oryndalǵan.

Negizgi salalarda ósim bar

Máseleni Úkimet basshysy qory­tyndylady. Onyń aıtýyn­sha, bıylǵy 11 aıdyń qorytyn­dysy boıynsha ekonomıkanyń bazalyq salalarynda oń ósim baı­qalady. «Eldegi epıdemııalyq jaǵdaıdy turaqtandyrý, sondaı-aq ony odan ári saqtaý ekonomıkanyń ósýin jaqsartýǵa aıtarlyqtaı yqpal etedi», dedi A.Mamın.

Úkimet basshysy Pavlodar, Túr­kistan, Aqtóbe oblys­taryn­daǵy áleý­met­tik mańyzy bar azyq-túlik taýar­lary baǵasynyń ósý qarqynynyń art­qanyna nazar aýdardy. Baǵanyń eń tómen ósimi Aqmola, Qyzylorda, Sol­tús­tik Qazaqstan, Shyǵys Qazaq­stan, Mańǵystaý oblys­tarynda jáne Nur-Sultan qalasynda tir­kelgen. «О́ńir ákimderi áleý­met­tik mańyzy bar taýarlar men tarıfterdiń baǵasyn turaqt­an­dyrý boıynsha sharalar qabyld­aýy tıis. Bul jumysqa qajetti qu­raldar bar. Baǵa máselesi tu­raqty baqylaýda bolǵany jón», dedi A.Mamın.

Úkimet basshysy bıýdjettiń kiris bóligin qamtamasyz etý jó­nindegi jos­pardy 100% oryndaý, sondaı-aq qar­jy jylynyń sońyna deıin bıýdjet qarajatyn tolyq ári tıimdi ıgerý qajet ekenin atap ótti.

Aǵashtardy zańsyz keskenderge jaza kúsheıtiledi

Sondaı-aq Úkimet otyrysynda orman resýrstaryn qorǵaý jáne qal­py­na keltirý máseleleri qaraldy. Eko­logııa, geologııa jáne tabıǵı resýrs­tar mınıstri M.Myrzaǵalıev, Qyzyl­orda oblysynyń ákimi G.Ábdi­qa­lyqova, Aqmola oblysy­nyń ákimi E.Marjyqpaev, Atyraý ob­lysynyń ákimi M.Dosmu­ham­betov baıan­dama jasady.

Memlekettik orman qorynyń jalpy aýdany el aýmaǵynyń 11%-yn quraıdy (30 mln gektardan astam). Respýb­lıka­nyń or­mandylyq kór­set­kishi – 4,8%. Memleket basshysy bes jyl ishinde orman qorynda 2 mlrd aǵash jáne eldi mekenderde 15 mln aǵash otyrǵyzý mindetin qoıdy. Bul Qazaq­stan 2018 jyly qo­sylǵan «Bonn shaqyrýy» ja­han­dyq bastamasy aıasynda or­mandylyq deńgeıin arttyrýǵa jáne eldegi ekologııalyq jaǵ­­daı­dy jaqsartýǵa múmkindik beredi.

«Jasyl» qordyń aıtarlyqtaı ósimin qamtamasyz etý úshin jel­toqsan aıynda Úkimet ósim­dik álemi obektilerin saq­taý jáne utymdy paıdalaný máse­le­leri jónindegi zań jobasyn Parlament­­ke engizedi. Bul jasyl jelekterdi pa­ı­dala­ný kezinde zańdylyq pen quqyq­tyq tártipti nyǵaıtýǵa, son­daı-aq qatynastardy retteýge baǵyttalǵan. Ákimshilik jáne Qylmystyq kodeks­terge aǵash­tardy zańsyz keskeni úshin jaýapkershilikti kúsheıtetin túzetý­ler ázirlendi. Sonymen birge kesil­gen aǵashtardyń ornyna ótemdik aǵash otyrǵyzý normalaryn ulǵaıtý kózdelgen.

Premer-Mınıstr ekologııa, aýyl sharýashylyǵy, ındýstrııa, qarjy mınıstrlikterine óńir ákimdikterimen birlesip, eki aı merzimde Ormandardy qalpyna keltirýdiń jáne aǵash ósirýdiń keshendi josparyn ázirleýdi tapsyrdy. О́ńir ákimdikterine eldi mekender men memlekettik orman qoryndaǵy jasyl jelekterdi monıtorıngileý, túgendeý, jaı-kúıi men paıdalany­lýyn baqylaý, orman qorǵaý qyzmetterin materıaldyq-tehnıkalyq jáne kadrlyq jaraqtandyrýdy nyǵaıtý jóninde sharalar qabyldaý tapsyryldy.