Úkimet • 23 Jeltoqsan, 2020

Sý únemdeýden utarymyz kóp

32 ret kórsetildi

Premer-Mınıstr Asqar Mamınniń tóraǵalyǵymen ótken Úkimet otyrysynda vegetasııalyq kezeńde sý resýrstaryn paıdalaný máseleleri qaraldy. Bul másele jaıynda Ekologııa, geologııa jáne tabıǵı resýrstar mınıstri Maǵzum Myrzaǵalıev, Aýyl sharýashylyǵy mınıstri Saparhan Omarov, Qyzylorda oblysynyń ákimi Gúlshara Ábdiqalyqova, Almaty oblysynyń ákimi Amandyq Batalov baıandama jasady.

Sý arnalary sıfrlandyrylady

Ekologııa, geologııa jáne tabıǵı resýrstar mınıstri M.Myrzaǵalıev sońǵy jyldary ózen aǵynynyń naqty resýrs­tary jylyna 90-100 tekshe shaqyrymdy quraǵanyn málimdedi. Onyń 51 tekshe shaqyrymǵa jýyǵy jergilikti aǵyn, al qalǵany Qytaıdan, Ortalyq Azııa elderinen jáne Reseıden transshekaralyq ózender arqyly kelip túsedi. Halyqtyń jáne ekonomıka salalarynyń qajet­tilikteri úshin paıdalanylatyn sýdyń jalpy kólemi shamamen 25 tekshe shaqy­rymdy quraıdy. Onyń ishinde aýyl sharýa­shylyǵyna 15, ónerkásipke 6 jáne kommýnaldyq sharýashylyqqa 1 tekshe shaqyrymnan tıesili. Al tasymaldaý kezindegi shyǵyndar 3 tekshe shaqyrymdy quraıdy. Sonymen qatar ekologııalyq júıelerdi qoldaý úshin shamamen 50 km3 qajet. «Sońǵy úsh jylda Qazaqstan sý azaıatyn sıklǵa kirdi. 2019 jyly ózen aǵysynyń jalpy kólemi 83 km3 qurady. Bul ortasha kópjyldyq kórsetkishten 20%-ǵa az. Aıta ketý kerek, respýblıka boıynsha paıdalanylatyn sýdyń 97%-y ońtústiktegi tórt oblysqa tıesili. Respýblıka boıynsha paıdalanylǵan sýdyń naqty kólemi 13,3 km3 qurady. Bul 2019 jylmen salystyrǵanda 1 km3 artyq», dedi M.Myrzaǵalıev.

Bıylǵy vegetasııalyq kezeń turaqty ótti. Degenmen óte shıelenisti boldy. Almaty oblysynda qar jamylǵysy ótken jyldarmen salystyrǵanda 35%-ǵa az boldy. Ile ózeniniń aǵyndylyǵy eki-úsh esege azaıdy. Al sýarmaly jerlerdiń aýdany 2019 jylmen salystyrǵanda 11%-ǵa ulǵaıdy. Atalǵan faktorlarǵa qaramastan, jalpy vegetasııa sátti ótti dep aıtýǵa bolady. «Oblysta kúrish egý alańy 10 myń gektar nemese jalpy sýarmaly alańnyń 2%-yn quraıdy. Bul rette kúrish alqaptaryna oblys boıynsha paıdalanylatyn sýdyń 10%-y nemese jylyna 350 mln m3 sý jumsalady. Osyǵan baılanysty kúrish egisin qysqartý qajet dep sanaımyz. Osy arqyly únemdelgen sýdyń esebinen ylǵaldy az qajet etetin daqyldardyń 40 myń gektaryn sýarý múmkindigi paıda bolar edi», dedi mınıstr.

Jambyl oblysynda 2020 jyly sý kólemi ortasha kópjyldyq derekterden 15-20%-ǵa tómen boldy. Transshekaralyq ózenderde sý bólý boıynsha týyndaǵan qıyndyqtarǵa qaramastan, oblysta vege­tasııalyq kezeń turaqty ótti. Boljan­ǵandaı sýdyń azaıý sıklyn eskere otyryp, bir­tindep ylǵaldy az qajet etetin daqyldarǵa kóshý jáne sý únemdeý tehnologııalaryn belsendi engizý kerek.

Túrkistan oblysynda Syrdarııa ózeniniń aǵyny 2020 jyly 15%-ǵa jáne onyń negizgi resýrsy bolyp tabylatyn Toqtoǵul sýqoımasynyń (Qyrǵyzstan) kólemi 2019 jylǵa qaraǵanda 2 mlrd m3 az boldy. Osyǵan qaramastan, sýarmaly sýdy jetkiliksiz berý faktileri tirkelgen joq. Maqtaaral aýdanynda 4 myń gektar jerde kúrish ósirilgen. Eger de osyny qysqartqan jaǵdaıda, 158 mln m3 sý únemdeledi. Únemdelgen sýdyń esebinen 13 myń gektar ylǵaldy az qajet etetin daqyldardy sýarýǵa bolady.

Qyzylorda oblysy boıynsha sýarmaly jerlerdiń aýdany 251 myń gektardy quraıdy. Bul eldiń jalpy sýarmaly alańynyń 16%-y bolady. Osylaı bola tura, oblys jalpy respýblıka boıynsha paıdalanylǵan aǵyn sýdyń 43%-yn nemese 4 km3 sýdy qoldandy. Jalpy oblys boıynsha aǵyn sýǵa qatysty óte kúrdeli jaǵdaı baıqaldy. «Sonymen qatar kúrish egistiginiń aýdany 90 myń gektar quraǵanyn atap ótkim keledi. Al agroónerkásip keshe­nin damytý baǵdarlamasyna sáıkes egis alańy 75 myń gektardan aspaýy tıis. Elbasy Nursultan Ábishuly Nazarbaev 2025 jylǵa qaraı sýarmaly jer kólemin 2,2 mln gektarǵa deıin jetkizý mindetin qoıǵa­ny belgili. Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev 2030 jylǵa deıin sýarmaly jer kólemin 3 mln gek­tarǵa deıin jetkizýdi tapsyrdy», dedi Ekologııa, geologııa jáne tabıǵı resýrstar mınıstri.

Mınıstrliktiń esebine sáıkes, sý tuty­nýdyń aǵymdaǵy úrdisi saqtalsa, boljamdy tapshylyq 2030 jylǵa qaraı 11,7 km3 quraýy múmkin. Osyǵan baılanysty qazirdiń ózinde sý tutynýdy qysqartý boıynsha sharalardy júzege asyrý qajet. Birinshiden, sý tapshylyǵyn boldyrmaý maqsatynda kúrish egisin 29 myń gektarǵa, atap aıtqanda, Qyzylorda, Almaty jáne Túrkistan oblystarynda azaıtý qajet. Bul 1 km3 sýdy únemdeýge múmkindik beredi. Ekinshi – keminde 750 myń gektar alańda sýarýdyń sý únemdeýshi tehnologııa­laryn engizýdi jalǵastyrý kerek. Bul ortasha alǵanda 30%-ǵa deıin nemese 2,2 km3 sýdy únemdeýge jol ashady. Úshinshi – uzyndyǵy 6 myń shaqyrym sýarý jelilerin qaıta jańartý jáne 119 negizgi magıstraldyq kanaldarda sıfrlandyrýdy jappaı engizý esebinen jylyna 2 km3 sý únemdeledi. Osy qajettilikterge aldaǵy 5 jylda respýblıkalyq bıýdjetten jáne halyqaralyq qarjy uıymdarynan 192 mlrd teńge jumsalatyn bolady. Tórtinshi, 10 jyl ishinde 3,6 km3 kóleminde sý jınaqtaý úshin 39 jańa sý qoımasy salynady. Ol 70 eldi meken jáne 137 myń adam úshin sý tasqyny qubylystarynyń qaýpin azaıtýǵa múmkindik beredi. 394 myń gektar jańa sýarmaly jer ıgerilip, ol sý kózimen qamtamasyz etiledi. Osylaısha aýyl sharýashylyǵynda 129 myńnan astam jumys orny qurylady.

Mınıstr Túrkistan oblysy Maqtaaral aýdanynda bıyl «K-19» magıstraldy kanaly sıfrlandyrylǵanyn aıtty. Alǵashqy qanatqaqty joba sátti júzege asty. Kanaldy sıfrlandyrý arqyly sýdyń 45%-na deıin artyq shyǵyndalatyny anyq­taldy. Alynǵan tájirıbeni eskere oty­ryp, taıaýdaǵy 5 jyl ishinde eldiń bar­lyq negizgi kanaldary sıfrlanatyn bolady.

Aýyl sharýashylyǵy mınıstri S.Omarov atap ótkendeı, 2020 jyly sýarmaly jerlerdegi egis alańy 1,4 mln gektardy qurady. Onyń 1,1 mln gektardan astamy nemese 79%-y aýyl sharýashylyǵy daqyldaryn jer betimen sýarý tásilimen sýarylady. 104 myń gektary, negizinen kúrish alqaptary jappaı sý jaıý ádisimen sýarylady, al egis alańynyń 200 myń gektary nemese 13,5%-yna ǵana zamanaýı tamshylatyp nemese jańbyrlatyp sýarý ádisi paıdalanylady.

Statıstıka derekteri boıynsha sýarmaly jerlerdegi negizgi úles bıdaı men arpa sııaqty daqyldarǵa, sondaı-aq maqta men kúrish sııaqty monodaqyldarǵa tıesili. Aýyl sharýashylyǵy mınıstrligi men oblys ákimdikteriniń arasynda jasalǵan memorandýmdar sheńberinde sýdy kóp qajet etetin daqyldar men monodaqyldardyń úlesin azaıtý, sondaı-aq rentabeldiligi jo­ǵary balama daqyldardyń (kókónis-baqsha, azyqtyq, maıly daqyldar) alań­daryn ulǵaıtý arqyly aýyl sharýa­shylyǵy daqyldarynyń egis alań­daryn ártaraptandyrý jumystary júr­gizilýde. Mınıstr habarlaǵandaı, aǵymdaǵy jyly maqta ósirý alańy 126 myń gektardy qurady, bul 2017 jyl­ǵy deńgeıden 8,6 myń gektarǵa az. Kúrish alańy boıynsha bolmashy tómen­deý baıqalady. Mınıstrdiń aıtýynsha, me­morandýmdardyń kórsetkishterine qol jet­kizilmeýdiń negizgi sebebi memo­ran­dým­nyń usynymdyq sıpatqa ıe ekendi­ginde, memlekettik josparlaý júıesiniń qujattaryna jatpaıtynynda.

 

Sýdy tıimdi paıdalaný – mańyzdy mindet

Máseleni Úkimet basshysy Asqar Mamın qorytyndylady. Premer-Mınıstr atap ótkendeı, Qazaqstanda sý tuty­nýdyń 65%-y aýyl sharýashylyǵyna tıesili. Elimizdiń jerústi sýlarynyń jarty­syna jýyǵy (44,9 km³) kórshiles elder – QHR, RF, О́zbekstan, Qyrǵyzstan aýmaǵynan keledi. Transshekaralyq ózenderdi paıdalaný boıynsha ózara is-qımyldyń negizgi máseleleri úkimetaralyq kelisimder aıasynda rettelgen.

Bıylǵy jeltoqsan aıynda Oral jáne Ertis transshekaralyq ózenderi bas­seın­deriniń ekojúıelerin saqtaý jáne qalpyna keltirý jóninde Qazaqstan-Reseı yn­tymaqtastyǵy baǵdarlamalary qabyl­dandy. Baǵdarlamalarda sý almasýdy jaqsartý úshin sý jiberý qurylystaryn rekonstrýksııalaý sharalary da kózdelgen. Sýmen qamtamasyz etý mindetterin sheshý úshin Sý resýrstaryn basqarý memlekettik baǵ­darlamasynyń jobasy ázirlendi, ol sý ın­fraqurylymyn salýdy, jańǵyrtýdy jáne jetildirýdi, sýarýdyń sý únemdeý teh­­no­­logııalaryn engizýdi, sýdy esepke alý men sý bólýdi sıfrlandyrýdy kóz­deıdi.

Atalǵan is-sharalardy ótkizý sý shyǵynyn azaıtýǵa múmkindik beredi. «Agroónerkásiptik sektordy sapaly ári kepildendirilgen sý kólemimen qamtamasyz etý elimizdiń azyq-túlik qaýipsizdigine tikeleı áser etedi», dedi A.Mamın. Úkimet basshysy elimizdiń sý sharýashylyǵynyń barlyq negizgi nysandaryna Túrkistan oblysynyń Maqtaaral aýdanyndaǵy K-19 magıstraldyq arnasyn sıfrlandyrý jónindegi qanatqaqty jobany taratý qajet ekenin, Qyzylorda, Almaty jáne Túrkistan oblystarynda ylǵaldy kóp qajet etetin daqyl – kúrish jospardan artyq egilgenin aıtty. «Buǵan jumsalǵan eleýli sý kólemin ekonomıkalyq turǵydan tıimdirek daqyldardy – kókónister, jemis-jıdekter, raps, soıa ósirýge jumsaýǵa bolar edi. Sondyqtan ákimdikter bekitilgen egis josparyn qatań ustanýy tıis», dedi A.Mamın.

Úkimet basshysy Aýyl sharýashylyǵy, Ekologııa, Saýda mınıstrlikterine ishki qajettilikter men egis alqaptarynyń qurylymyn ártaraptandyrý boıynsha alǵa qoıylǵan mindetterdi eskere oty­ryp, ylǵaldy kóp qajet etetin daqyl­dar egisin aýystyrý máselesin ákimder­men pysyqtaýdy tapsyrdy. Atalǵan jumystyń nátıjeleri AО́K-ti damytýdyń jańa baǵdarlamasyn ázirleý kezinde eskerilýi tıis.

Ekologııa, geologııa jáne tabıǵı resýrs­tar mınıstrligine múddeli memlekettik organdarmen birlesip, transshekaralyq ózenderdi ózara tıimdi paıdalanýdy qam­tamasyz etý boıynsha shekaralas memle­ketterdiń salalyq vedomstvolarymen jumysty kúsheıtý mindetteldi. Ekolo­gııa jáne Aýyl sharýashylyǵy mınıstr­likterine ákimdiktermen birlesip, sý sharýa­shylyǵy nysandaryn salý men rekonstrýk­sııalaý jobalaryn iske asyrý, sondaı-aq sý únemdeý tehnologııalary men sýdy esepteýdiń sıfrly júıelerin engizý jónindegi jumysty odan ári júzege asyrý tapsyryldy.

 

Zań jobalarynyń sapasyna mınıstrler jaýapty

Sondaı-aq Úkimet otyrysynda Úkimettiń zań jobalaý jumystarynyń 2020 jylǵa arnalǵan josparynyń oryndalý barysy jáne 2021 jylǵa arnalǵan Jospar jobasy qaraldy. Bul jaıynda Ádilet mınıstri Marat Beketaev baıandama jasap, Úkimettiń 2020 jylǵa arnalǵan zań jobalaý jumystarynyń jospary tolyq oryndalǵanyn – 22 zań jobasy ázirlengenin habarlady.

2021 jylǵa arnalǵan jospar 25 zań jobasyn ázirleýdi kózdeıdi, onyń ishinde 6 zań jobasy Memleket basshysynyń 2020 jylǵy 1 qyrkúıektegi Joldaýynan týyndaıdy. Bul saılaý, sybaılas jemqorlyqqa qarsy is-qımyl jáne bırjalyq saýdany damytý máseleleri jónindegi zań jobalary. 2021 jyldyń josparyna geodezııa, bıologııalyq qaýipsizdik, áskerı polısııa jáne qoǵamdyq baqylaý máseleleri boıynsha 4 jańa zań jobasy engizildi. Premer-Mınıstrdiń tapsyrmasy boıyn­sha Úkimet reglamentine ázirleýshi organdardyń birinshi basshylarynyń zań jobalaryn ázirleý men usynýdyń sapasy, ýaqytynda berilýi úshin derbes jaýapkershiligi týraly tıisti túzetýler engizildi.

«Mınıstrler zań jobalarynyń sapaly daıyndalýyn jáne onyń Úkimet pen Parlamentke ýaqtyly usynylýyn qatań baqylaýdy qamtamasyz etýi qajet», dedi A.Mamın máseleni túıindeı kele.

 

Sońǵy jańalyqtar

Bıyl Almatyda myń jas baspanaly bolady

Aımaqtar • Búgin, 17:44

AQSh-ta shirkeýge shabýyl jasaldy

Oqıǵa • Búgin, 17:15

Batys Qazaqstanda jastar shtaby quryldy

Aımaqtar • Búgin, 16:23

Dollar qymbattady

Qarjy • Búgin, 15:55

Zeınetkerlerge avtonesıe berile me?

Qoǵam • Búgin, 12:18

Esirtki satatyn 655 saıt buǵattaldy

Qoǵam • Búgin, 12:09

Uqsas jańalyqtar