Ekonomıka • 01 Qańtar, 2021

Bankrottyq týraly zań qabyldana ma?

643 ret kórsetildi

Qazaqstan halqynyń bank aldyndaǵy bereshegi artyp bara jatyr. Bul rette tutynýshylyq nesıeni meńzep otyrmyz. Jeke tulǵalardyń qaryzy shamamen 4 trln teńgeden asady. Halyqtyń 27 paıyzy – bank aldynda boryshker. Jeke azamattardyń nesıesin keshirý Úkimet úshin de, ekonomıka úshin de tıimsiz degen túıindi ekonomıster aıtyp júr. Eger olaı istese memleket halyq aldyndaǵy áleýmettik mindettemelerin oryndaı almaı qalýy múmkin. Amnıstııanyń tıimsizdigin aıǵaqtaıtyn basqa da sebepter barshylyq. Bul oraıda elimizde jeke tulǵalardyń bankrottyǵy týraly zań qabyldanýy kerek degen oı aıtyla bastady.

2014 jyly «Aqjol» partııasy osy zańdy qabyldatýǵa belsene kiristi. Alaıda Úkimet usynysty qabyldaýdan bas tartqan. «Biz «Bankrottyq týraly zańǵa» jeke tulǵalardyń bankrottyǵy týraly bólim engizýdi usyndyq. Alaıda Úkimet áýeli jalpy kirister týraly deklarasııa qabyldanýy kerek degen argýment aıtty. Ony 2017 jyly engizýi múmkin. Al qazir kredıtin tóleı almaǵan halyqtyń qınalyp jatqanyn kórip otyrmyz. Osy úshin bul zań kerek», degen bolatyn Azat Perýashev.

Memlekettiń áýeli deklarasııany bir jaqty etip alaıyq degen oıy túsinikti. Úkimet ár azamattyń qaryzdyq, ekonomıkalyq hal-ahýaly týraly bilip alǵysy keledi. Sóıtip qaryz alyp, ony qaıtarmaı ketkisi keletin alaıaqtardan saqtanýdy kózdeıdi. Biraq bul deklarasııa áli qabyldanǵan joq. Úkimettiń dál osy deklarasııa men bankrottyqqa kelgende tym enjarlyqqa salynatynyn jıi baıqaımyz.

Buryn bank salasynda jumys istegen tájirıbesi bar depýtat Danııa Espaeva «Ońaltý jospary klıenttiń bank aldyndaǵy bereshegin 10 jyl ishinde ótep, esesine dúnıe-múlkin saqtap qalýyna múmkindik beredi» degen edi. Al osyǵan deıin jýrnalısterge suhbat bergen qarjy zańgeri Evgenıı Seıpýlnık bul zańnyń tıimdi bolaryna senbeıdi. «Bul zańdy qabyldamaı turyp azamattyq, ákimshilik, salyq jáne qylmystyq saladaǵy quqyqtyq qatynastardy qaıta qaraý kerek. Sizdi bankrot dep tanyǵannan keıin dúnıe-múlkińizdi satyp úlgermeı jatyp siz jańa jumysqa turyp, tólem qabiletińizdi jaqsartyp alsańyz ne bolmaq? Dese de zań paıdasyz emes. Zań engizilse qoǵamdaǵy áleýmettik qıyndyqtardy sheship, memleketti nesıeni keshirýge jumsaıtyn shyǵyndardan aryltýyna múmkindik berer edi», deıdi zańger.

Qoǵamǵa mundaı zańnyń kerek ekenin Elbasy Nursultan Nazarbaev ta kótergen. «Eger azamat nesıesin tólemese barsha órkenıetti elderdegideı jeke tulǵanyń bankrottyǵyn qoldanýy kerek. Nesıe qaıtarylmasa, memleket pen ekonomıkanyń kúıi ne bolmaq? «Tólemeseń, onda bankrotsyń» degen tártip búkil álemde bar», degen edi 2014 jyly Úkimettiń keńeıtilgen otyrysynda. Keıinirek Elbasy bul oıyn halyqqa arnaǵan Joldaýynda da jetildire túskendeı. «...Biz básekege qabiletsiz kompanııalardy memleket esebinen «súıremeýge» tıispiz. Úkimetke jeke jáne zańdy tulǵalar úshin bankrottyqtyń naqty jáne túsinikti resimderin jasaýdy tapsyramyn. Ol barynsha jeńildetilgen bolýy tıis» dedi 2015 jylǵy Joldaýynda.

Prezıdent tapsyrmasynan soń 2016 jyly sáýir aıynda fıskaldy organdar alǵashqy tujyrymdamany ázirlep, 2017 jyly zań jobasy kópshilik nazaryna usynylǵan. 2018 jyly Parlamentke joldanǵan.

Belgili qarjyger Rasýl Rysmambetov te bankrottyq jaıly bastamany qoldaıdy. «Eger jeke bankrottyǵyn jarııalaý týraly zań bolsa, onda bul bankterdiń nesıe berý jáne syıaqy tóleý kezindegi jaýapkershiligin arttyra túsedi. Qabyldansa joq degende 10 myńdaı qaryz alýshy bul zańdy paıdalanady. Jalpy, jeke tulǵalardyń bankrottyǵy bankterge uzaq merzimdi perspektıvada jaqsy áser beredi», dedi R.Rysmambetov.

Álem tájirıbesine zer salsaq, bankrot bolýdyń mashaqaty kóp ekenin baıqaımyz. Biraq bizdiki tym shubalańqy kórinedi. Áýeli azamat turǵylyqty jeri boıynsha fıskaldy organǵa júginip, prosesti bastaıdy. Sosyn memlekettik organ qarjylyq basqarýshyny taǵaıyndap, ol táýelsiz tekseris júrgizip, boryshkerdiń múlkin satylymǵa daıyndaıdy. Ol adam sondaı-aq saýyqtyrý boıynsha da arnaıy jospar ázirleıdi. Qujatty daıyndaý 90 kúnge deıin sozylady. Al daıyn jospardyń júzege asýy 5 jylǵa deıin ýaqytty alýy múmkin. Búkil múlik eseptelip, boryshkerdiń alaıaqtyqqa qatysy bar-joǵy tekserilip bolǵan soń sot bastalady. Boryshkerdiń múlki sot sheshimimen aýksıonda satyla bas­taıdy. Múliktiń qalaı satylǵanyna qaramastan ol proporsıonaldy túrde jáne kezek arqyly kredıtorlar arasynda satylady. Sodan keıin baryp sot boryshkerdiń bankrottyǵyna qatysty túbegeıli sheshimdi shyǵarady.

Talap qoldanbaly zertteýler ortalyǵynyń jetekshisi Rahym Oshaqbaev zańnyń áli kúnge deıin sozbaqqa salynyp kele jatqany – Úkimettiń qaýiptenýinen týyndap otyrǵan sııaqty degen oıyn jetkizdi. «Úkimet pen Ulttyq bank eger bul zań kenetten adamdarǵa ózderiniń tólem qabiletsizdigin azdaǵan shyǵynmen rásimdeýge múmkindik berer bolsa, búkil klıentter sondaı masyldyqqa úırenip alady dep qaýiptenetin sekildi. Men bankter úshin emes, azamattar úshin alańdaýǵa úndeımin», degen edi ekonomıst.

2019 jyly Qarjy mınıstrligi 3 jyl boıy jazǵan «Qazaqstan azamattarynyń tólem qabilettiligin qalpyna keltirý týraly» jańa zań jobasymen jumysty toqtatyp tastady. «Qaryz bereshegi boıynsha problema týyndaǵan jaǵdaıda qaryzdy qaıta qurylymdaýǵa múmkindik beretin; Problemalyq qaryzdardy qadaǵalaý boıynsha sotqa deıingi quraldar qyzmetin keńeıtýge múmkindik beretin; Nesıelik mindettemelerdi qamtamasyz etý úshin kepildik ınstıtýtyn qalpyna keltirýge múmkindik beretin ıpotekalyq nesıeleýdiń jańa tártibi engizilýine baılanysty zańnamamen jumys toqtatyldy» dep túsinik bergen edi sol kezdegi Qarjy mınıstri Álıhan Smaıylov.

2018 jyly depýtat Amanjan Jamalov zań jobasyn talqylaý kezinde «Tarazynyń eki basy bar. Bankrotqa ushyraǵan jeke tulǵalardyń jeke baspanasyn saqtap qalý týraly zań shyqsa, «Nurly jer» jáne «7-20-25» baǵdarlamalary turalap qalady. Mundaı shekteýler memlekettik baǵdarlamalarǵa keri áserin tıgizýi múmkin» degen edi. Á.Smaıylovtyń da baılamy osy oımen arnalas jatqanyn ańǵarmaý qıyn emes. Al eks-depýtat Baýyrjan Smaılov bankrottyq týraly zań qabyldanǵan kúnde ony bári qoldanady dep aıtý qıyn deıdi.

«Bankrottyq zańyn qoldanatyndardyń 40 paıyzyn ǵana boryshkerler quraıdy. Al qalǵan isterdi basqa múddeli tulǵalar bastaıdy (máselen, nesıe berýshiler). Reseı tájirıbesi sony kórsetti. Bul rette jappaı bankrottyqtan qoryqpaý kerek. Reseıdiń Ortalyq bankiniń ekonomısteri zańnyń maqsatty aýdıtorııasyn qoldanatyndar sany 600 myńnan astam adam bolady dep topshylady. Biraq 2015 jyly zań qabyldanǵannan keıin bir jyl ótken soń bankrottyq rásimin 600 myń boryshkerdiń 1 myńǵa jýyǵy, ıaǵnı 0,2 paıyzy ǵana paıdalandy. Sondyqtan, ekonomıkalyq júıeler men halyqtyń mentalıtetiniń uqsastyǵyn eskere otyryp, biz mundaı zańnyń engizilýi jappaı bankrottyqqa ákelmeıdi dep tolyq senimmen aıta alamyz. Shetelderdiń tájirıbesin zertteý arqyly zańdy qabyldaý qajet. Sonda elimizde shıki emes tolyq, jeke tulǵalardyń quqyn taptamaıtyn zań qabyldanady» delingen B.Smaılovtyń jýyrda jaryq kórgen maqalasynda.

О́zge elderde bul zań áldeqashan qabyldanǵan jáne óz tıimdiligin kórsetip úlgergen. AQSh-ta qaryz alýshyny bankrot dep taný 3-4 aı ǵana ýaqyt alady. Onyń ózinde barlyq qaryzy keshirilmeıdi. Azamattardyń 8 jylda bir ret qana ózin bankrot dep jarııalaýǵa quqy bar. Al Ulybrıtanııada bankrot bolǵan azamat zańgerlik qaýymdastyq, jyljymaıtyn múlik agenttigi, bırja men kommersııalyq qurylymdarda jumys isteı almaıdy. Memlekettik qyzmetke de shekteý qoıylǵan. Japonııada da solaı. Bankrot bolǵan boryshker advokat, notarıýs, býhgalter bolý quqyǵynan ómir boıyna aırylady. Aýstralııada 3,5 myń dollardan artyq qaryzy bar kez kelgen jeke tulǵa bankrot atana alady. Biraq búkil múlki kredıtorlarǵa ótedi.

Bankrottyq – bank aldynda bereshegin óteı almaı, otbasyn asyraýdyń ózi muńǵa aınalǵan azamattardyń qutqarýshy perishtesi ispetti zań. Bul – anyq. Biraq ondaı «perishteni» jibere salýǵa Úkimet júreksinip otyr. О́ıtkeni elge de, Úkimetke de orasan qaýip tónbek. Bul jaǵyn Ryskulov analitics ortalyǵynyń dırektory Jasulan Kúshebaev jaqsylap taldap berdi.

– Zańdy qabyldap jibergen kúnniń ózinde elge, Úkimetke úlken zııan tııýi múmkin. Nege? О́ıtkeni elimizdegi ekono­mıkalyq belsendi halyqtyń 90 paıyzynyń nesıesi bar. Ásirese tutynýshylyq nesıe artyp barady. Ári byltyrǵy sońǵy úsh aıda tólenbegen nesıe kólemi (NPL) jalpy nesıe kóleminen 13 paıyzǵa asyp ketken. Iаǵnı, 100 adamnyń 13 adamy nesıesin tóleı almaı jatyr degen sóz. 100 adamnyń 90 paıyzy kredıt alsa, onyń 13-i tóleı almaı jatsa, demek ahýal keremet emes. Osy oraıda Úkimet zańdy qabyldap qoısaq, halyqtyń kóp bóligi osy zańdy paıdalanyp, nesıesin tóleýden jaltaryp kete me dep qaýiptenedi. Eldegi qıyn ekonomıkalyq ahýalǵa, jalaqy kóleminiń óspeýine baılanysty bankrottyq týraly zań bizge úlken qaýip ákeletin zańǵa aınalyp ketýi yqtımal. Munyń ekinshi jaǵy – eger kóptegen qazaqstandyq ózin bankrotpyn dep jarııalasa, bul ınvestorlardyń da qaýpin oıatady. Iаǵnı elde shynaıy ekonomıkalyq jaǵdaı nashar, halyqtyń tólem qabileti tómen, erteń bıznes ashsaq halyq tarapynan suranys bolmaıdy degen qorqynysh týady. Osyndaı birneshe janama faktorlar zańdy áli tejep otyrǵan sııaqty, – deıdi ekonomıst.

Eger tólenbegen nesıe kólemi osy qarqynmen óse berse Úkimet bıyl áıteýir bir sheshim qabyldaýǵa májbúr bolady: Ne óndiristi túletip, asta-tók jalaqy berip, jumyssyzdardyń sanyn 0-ge deıin tómendetý, ne amntıstııa jarııalaý, ne bankrottyq týraly zańnyń tusaýyn kesý. Bizge salsa alǵashqysy durys. Onyń biraq qansha jyldarǵa sozylaryn sarapshylar da aıta almaıtyn sııaqty.

 

ALMATY

 

Sońǵy jańalyqtar

Kaspıı teńizine úsh adam batyp ketken

Aımaqtar • Búgin, 21:18

Tekeli laı kóshkininen tazartylyp jatyr

Aımaqtar • Búgin, 19:53

Bıyl Almatyda myń jas baspanaly bolady

Aımaqtar • Búgin, 17:44

AQSh-ta shirkeýge shabýyl jasaldy

Oqıǵa • Búgin, 17:15

Batys Qazaqstanda jastar shtaby quryldy

Aımaqtar • Búgin, 16:23

Dollar qymbattady

Qarjy • Búgin, 15:55

Uqsas jańalyqtar