Depýtattar birinen keıin biri minberge shyǵyp, «Qazaqstan halqyna adal qyzmet etýge, Qazaqstan Respýblıkasynyń tutastyǵy men táýelsizdigin nyǵaıtýǵa, onyń Konstıtýsııasy men zańdaryna qatań baǵynýǵa, depýtattyń ózime júktelgen mártebeli mindetterin adal atqarýǵa ant etemin», dedi.
О́kinishke qaraı, minberge shyqqan keıbir depýtattar anttyń mátinin umytyp qalyp, qaǵazǵa qaıta-qaıta shuqshıdy. Al endi biri tili shyqpaǵan bala sekildi, memlekettik tilde byldyrlap, birdeńeni aıtqan boldy.
Sózimiz dáıekti bolsyn. Minberge kóterilgen birneshe depýtatymyz «tutastyǵy» degen sózdi aıta almaı, ábden tutyqty. «Týtystyǵy», «dýdastyǵy» dedi me, áıteýir, ábden tilderi buratyldy. Eki aýyz sózdi ejiktep, ant mátininiń dal-dulyn shyǵarǵandaı bolǵan halyq qalaýlylarynyń «qyzyǵy» munymen de bitken joq.
Ant berýge shyqqan taǵy bir depýtat «atqarýǵa» degen sózdi «at qora» dep bir múdirse, kelesisi «at arý» dep shatasty. Ne aıtqanyn ózgeler túgili, ózderi de túsinbegen bolar?!
Bul az bolǵandaı, «táýelsizdigin» degen sózdi aıtýǵa keı depýtattyń aýzynyń ıkemi kelmeı, ábden qınaldy. Estip otyryp, kúıinesiń. Endi she, azattyq ańsaǵan babalarymyzdyń asyl armany bolǵan «Táýelsizdik» degen qasıetti sózdi eldiń joǵary zań shyǵarýshy organyndaǵy laýazymdy qyzmetti atqarýǵa tıis adamdar aıta almaı jatsa...
Árıne, aıaq astynan ant ber dep qalsa, kez kelgen adamda qobaljý bolatyny sózsiz. Biraq tórt aýyz sózdi jattap aıtý úshin qazaq tili men ádebıetiniń qazanyna qaınaýdyń qajeti shamaly. Onyń ústine, depýtattardy eshkim kósheden súırep ákelip, birden minberge shyǵara salǵan joq. Olardyń saıası partııalar men Qazaqstan halqy Assambleıasy atynan saılanǵandyqtan, halyq aldynda ant qabyldaýǵa tıistiligi birneshe kún buryn belgilenip qoıdy emes pe? Endeshe, osy merzim ishinde tórt aýyz sózdi tolyqtaı jattap alýǵa bolmaı ma?!
Osylaısha oılamaǵan jerden omaqa asqan depýtattarymyz sol kúni-aq bergen antyna kereǵar qylyq tanytqandyqtaryn sezindi me eken? Sebebi qazaq tili – Qazaqstannyń memlekettik tili. Prezıdent aıtyp ótkendeı, memlekettik til – elimizdiń basty nyshandarynyń biri.
Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev «Egemen Qazaqstan» gazetinde jarııalanǵan «Táýelsizdik bárinen qymbat» maqalasynda memlekettik til máselesin de qozǵap:
«Búginde memlekettik tildi biletin qazaqtyń da, ózge etnos ókilderiniń de úlesi edáýir artty. Qazaq tilin, shyn máninde, búkil halqymyzdy biriktirýshi faktorǵa aınaldyrýdyń barlyq quqyqtyq tásilderi jáne kepildikteri qalyptasty. Másele – nıette. Nıettiń durys bolýy qazaq tilin meńgergisi keletin adamdarǵa da, osy maqsatqa jetýge jaǵdaı jasaıtyn Úkimetke de baılanysty...
...Memlekettik tildi bilý – Qazaqstannyń árbir azamatynyń paryzy. Mindeti dep te aıtýǵa bolady. Osy oraıda men barsha qazaqstandyqtarǵa, onyń ishinde qazaq tilin áli jete meńgermegen otandastaryma úndeý tastaǵym keledi. Jastar aǵylshyn tilin nemese basqa da tilderdi az ǵana ýaqytta meńgere alatynyn kórip otyrmyz. Tutas býyn almasqan osy jyldarda qazaq tilin úırengisi kelgen adam ony áldeqashan bilip shyǵar edi. Halqymyzda «Eshten kesh jaqsy» degen sóz bar. Eń bastysy, ynta bolýy kerek», degen edi.
Jańadan saılanǵan Májilis depýtattarynyń birazy Prezıdenttiń osy maqalasyn oqymaǵan sekildi. Áıtpese, Memleket basshysynyń til týraly aıtqanyn jadynda ustaýǵa tıis qoı. Oǵan qosa, Qasym-Jomart Toqaev – memlekettik tildi tez arada jetik úırenýge bolatynyn óz mysaly hám ónegesi arqyly dáleldegen saıasatker.
Osyndaıda, zań shyǵarýshylyq qyzmetke kirispeı jatyp, qatty súringen halyq qalaýlylaryna qarap otyryp, «Eki aýyz sózdiń basyn qurap aıta almaǵan keıbir depýtattar aldaǵy bes jylda qalaı jumys atqarmaq? Álde, «barshaǵa birdeı túsinikti tilde» sóıleýge kóshe me?» degen oıǵa qalasyń. Aldaǵy ýaqytta Májilistegi memlekettik tildiń jaǵadaıy qalaı bolar eken?..
