– Planetamyzdaǵy klımat­tyq arhıtektýranyń tutastaı ózgerýine baılanysty sýmen qam­tý álem elde­riniń negizgi prob­­lemasyna aınalyp barady. Bul rette elimizdegi sý re­sýrs­­­tarynyń jaǵdaıy qan­daı deń­geıde?

– Balalyq shaǵymyzda qar­dyń  jıi ári qalyń túsetini kóp­shiliktiń esinde shyǵar. Qa­zir baıqap qarasaq, úlken aıyr­mashylyq bar. Bıyl elordada qystyń jyly ótip jatqanyn ań­ǵaryp otyrmyz. Aýa temperatýrasy joǵary, tıisinshe jaýyn-shashyn men qar az túsedi.

Osy klımatqa qatysty «Jyl­dyń sýlylyǵy» degen uǵym bar. Aıtalyq, keıbir jyldary sý molynan bolsa, keıde onyń tapshylyǵy baıqalady. Onyń sıkli jáne uzaqtyǵy bolady. Sý­dyń mol kezeńi az sýly kezeń­men nemese kerisinshe almasyp oty­rady. Sıkldiń uzaqtyǵy 10-12 jyldy quraıdy.  О́kinishke qaraı, sońǵy úsh jylda sýdyń az bolatyn kezeńine tap boldyq. Naqtyraq aıtsaq, «О́zenniń jıyn­­tyq aǵyny» dep atalatyn sý­dyń jalpy kólemi jylyna 90-100 shaqyrym tekshe metrdi quraıdy. Onyń 50,8 shaqyrym tekshe metri – jergilikti aǵyn, qalǵany transshekaralyq ózender arqyly Qytaıdan, Ortalyq Azııa elderi men Reseıden keledi. 2019 jyly sýdyń kólemi 83 shaqyrym tekshe metrdi kórsetip, bul orta kópjyldyqpen salystyrǵanda 20%-ǵa, 2016-2017 jylǵy kezeń­men salystyrǵanda 40%-ǵa az boldy. Árıne, atalǵan kórsetkishterge qarap, sýdy únemdep, uqypty paı­dalaný týraly oılanýǵa týra keledi.

Halyq pen ekonomıkanyń sa­­la­­laryna qajetti sýdyń jalpy kólemi – 25 shaqyrym tekshe metr. Onyń 15 shaqyrym tek­she metri  nemese 65%-y aýyl sharýa­shylyǵyna, 6 shaqy­rym tekshe metri  nemese 30%-y óner­kásipke, sol sekildi 1 shaqy­rym tek­she metri  nemese 5%-y kom­mýnal­dyq sha­rýa­shylyqqa jum­salady.

Sondaı-aq Jaıyq, Oıyl jáne Embi ózenderi sýynyń qarqyndy túrde tartylyp qalýyna qatysty qordalanǵan máseleler bar. Má­selen, bul ózender Aqtóbe men Atyraý oblystaryn sýmen qam­týǵa paıdalanylyp keledi. Son­dyqtan olardyń Oral-Embi aımaǵy úshin sharýashylyq tur­ǵyda mańyzy zor. Alaıda soń­ǵy jyldary ózenderdiń tartylyp bara jatqany qatty baı­qalýda. Osy máseleni mamandarymyz taldap kórdi. Tutastaı bul ózender 1935 jyldan beri ba­qylaýǵa alynǵan. Júrgizilgen saraptama kórsetkendeı, atalǵan ózenderde aǵynnyń báseńdeý úrdisi kóp jyldyq kólemde baı­qalatynyn kór­setip otyr. Onyń sebebin anyq­­taý maqsatynda aǵyn­dy­­ qalyptastyratyn klı­mat­­tyq­ fak­torlardy baǵalaý júr­gi­zil­di. О́ıtkeni bul ózenderdiń arnasy qarmen tolyǵady. Sońǵy 20 jylda eki sý basseıninde de jaýyn-shashynnyń azaıýy men topyraqtyń kúzgi ylǵaldanýynyń tapshylyǵy baıqalady. Demek, kók­temgi kezeńde aǵynnyń kóp bóligi topyraqtyń «shólin qan­dyrýǵa» ketedi dep túıin jasaýǵa bolady.

Aýa temperatýrasy da sońǵy jyldary joǵary bolǵandyqtan, bas­seındik ózenderdiń joǵary bó­ligi qarqyndy býlanyp jatyr. Iаǵnı Oıyl men Embi ózenderiniń joǵarǵy aǵynynyń azaıýyna jahandyq klımattyń jylynýy tikeleı áser etip jatqanyn ańǵartsa kerek.

Qazaqstandaǵy 8 sý basseıniniń 7-ýi transshekaralyq sýǵa jatatynyn aıta ketken oryndy. Atap aıtqanda, elimizdegi barlyq sý kó­leminiń jartysy Qazaqstanda qalyptassa, qalǵany, ıaǵnı trans­shekaralyq sýlar bóligi syrttan keledi. Sol sebepti kórshi mem­le­ket­termen sý salasyndaǵy dıp­­­lo­­ma­tııaǵa úlken mán berýimiz kerek.

Geografııalyq ornalasý men klımat­tyq jaǵdaılar Qazaq­stan­nyń sý tapshy­ly­ǵyna tap bo­lýyna áserin tıgizip otyr. Nege de­seńiz, sý resýrstary respýb­lıka aýma­ǵynda birkelki ornalaspaǵan. My­saly, Shyǵys Qazaqstanda sý jetkilikti bolsa, elimizdiń oń­tús­tik jáne batys óńirlerinde kerisinshe onyń tapshylyǵy anyq bilinedi.

–  Sýdyń baıaýlaǵan kezeńinde aýyl sharýashylyǵy salasyn sýmen qam­týdy kózdeıtin tetik­ter qaras­ty­ryl­ǵan ba?

– Vegetasııalyq kezeńge erterek daıyndalamyz. Jyl saıyn  naýryz aıynda «Qazgıdromet» elimizdegi sý resýrstarynyń jaǵ­daıyna gıdro­logııa­lyq boljam jasaıdy. Sol boljamdy negizge alyp, sýarý kezeńine deıin ákim­dikter jáne aýyl sharýashylyǵy óndirýshilerimen jaǵdaıǵa baılanysty jumysty bastap ketedi. Byltyrǵy kezeń qıynǵa soǵyp, sý az boldy. Dese de bul qıyn maý­symdy sátti eńserdik deýge negiz bar. Fermerlerge boljamdy táýe­kelderdi aldyn ala eskertip, sýar­maly sýdy tıimdi paıdalaný qajettigin túsindirdik. Ylǵalǵa beıim daqyldar egistigin azaıtýǵa, sondaı-aq sý únemdeý tehnologııasyn qoldaný men egis aınalymyn saqtaýǵa keńes berdik. Ásirese, mamandarymyz ońtústik óńirlerge jıi baryp, sý arnalaryn tazalaý, tereńdetip, qamystardy ýaqtyly jabý jumystaryn belsendi júrgizdi.

О́ńirlerge jeke-jeke toq­tal­saq, Almaty, Jambyl, Qyzyl­orda jáne Túrkis­tan oblystarynda egistik alqap­taryn sýmen qamtýda biraz qıyn­dyq tý­ǵanyn atap ótýimiz kerek. Trans­shekaralyq sýlardy qosa alǵanda, ózen­der aǵynynyń 15-20%-ǵa azaıýy men atalǵan oblystarda ylǵalǵa beıim daqyldar alqa­bynyń kóbeıýi sýarmaly sýmen qamtýdy kúrdelendirdi. Máselen, Almaty oblysyndaǵy sýarmaly jerler kólemi 2019 jylmen salystyrǵanda 11%-ǵa kóbeıip, Ileniń aǵyny úsh esege azaıdy. Jambyl oblysynda byltyr sý kólemi orta kóp jyldyq kór­setkishterden 15-20%-ǵa tó­mendedi. Túrkistan oblysynda Syrdarııanyń aǵyny 15%-ǵa tómendep, onyń negizgi resýrsy  Qyrǵyzstannyń Toqtoǵul sýqoı­masyndaǵy sýdyń kólemi 2019 jylǵa qaraǵanda 2 mlrd tekshe metrge azaıdy. Qyzylorda oblysynda da qıyn jaǵdaı týyndap, sýar­maly jerler aýmaǵy 251 myń gektarǵa ulǵaıyp, elimizdegi jalpy sýarmaly jerlerdiń 16%-yn qurady. Osylaısha, óńir res­pýblıkadaǵy sý qubyrlary sýynyń 43%-yn tutyndy. Buǵan qosa, kúrish alqabynyń kó­lemi 90 myń gektarǵa jetip, Agro­ónerkásip keshenin damytý baǵdar­lamasyna sáıkes, bul kór­setkish negizinen 75 myń gektar­dan aspaýy tıis edi. Áıtse de qalyp­tas­qan jaǵdaıǵa qaramastan, byl­tyrǵy vegetasııalyq kezeń sátti aıaqtaldy desek te bolady.

– Sý tapshylyǵyn eskerip, ony únem­deý amaldary ázir­len­di me?

– Jyl saıyn sýarmaly jerler kólemi ulǵaıyp jatqandyqtan, buǵan qosymsha sý kerek. Bir ja­ǵynan egistik alqaby kóbeıip, ekinshi jaǵynan sý azaıa berse qıyndyqtarmen betpe-bet ke­lýimiz múmkin. Memleket basshysy 2030 jylǵa deıin sýarmaly jerler kólemin 3 mln gektarǵa jetkizýge tapsyrma berdi. Son­dyqtan aýyl sharýashylyǵy ón­dirýshileriniń múddesin eskerip, sý­dy únemdeýdiń keshendi sharalaryn qabyldaýymyz qajet. Osy maqsatta birinshiden, kúrish al­qaptaryn Qyzylorda, Almaty jáne Túrkistan oblystarynda 29 myń gek­tarǵa azaıtyp, ná­tıje­sinde, 1 shaqyrym tekshe metr sýdy únemdeýge múmkindik alamyz. Ekin­shiden, sýarýdyń únemdeý teh­nologııasyn kem degende  750 myń gektar jerde paıdalansaq, 2,2 shaqyrym tekshe metr sýdy únemdeýge bolady. Úshinshiden, aýqymdy sıfrlandyrý prosesimen qamtý. Túrkistan oblysynda birinshi ret sý kanalyn sıfrlandyrdyq. Osy ar­qyly sýarmaly sýdyń bel­gilengen rejimnen  45%-ǵa deıin artyq jumsal­ǵanyn anyqtadyq. Túrkistan oblysynyń Maqtaaral aýdanyndaǵy uzyndyǵy 12 sha­qy­rymdy quraıtyn K-19 ma­gıs­tral­di kanalynyń sıfrlandyrylýy sátti tájirıbe boldy. Bul kanaldan  328 sharýa qo­jalyǵy  ornalasqan 3,6 myń gektar jer sýarylady. Osylaısha, ár sharýa onyń shyǵyndary qaıda ketip jatqanyn bilip otyrady. Bul tájirıbeni eskerip, 5 jyl ishinde aýqymdy túrde 119 magıstraldi kanaldy sıfrlandyryp, jylyna 2 shaqyrym tekshe metr sýdy únemdeýdi kóz­dep otyrmyz. Tórtinshiden, sýarý jelileriniń qaıta jańǵyrtý mindeti tur. Qazaqstanda 19,5 myń shaqyrym sýarý jelileri bar desek, onyń 3 600 shaqyrymy betondalǵan. Sý únemdeý úshin 10 jylda taǵy 13 myń shaqyrym sý jelisin jóndeý josparlanýda. Besinshiden, 10  jyl ishinde 3,6 shaqyrym tekshe metr sý jınaýǵa múmkindik beretin 39 jańa sý qoı­masy salynady. Bul 137 myń adam turatyn 70 eldi mekendegi sý tasqyny qaýpin seıiltedi. Álbette, sý qoımalary 394 myń gek­tar sýarmaly jerdi sýmen qam­typ, 129 myń jańa jumys oryndarynyń ashylýyna septigin tıgizedi. Qazir Túrkistan oblysynda Keńsaı-Qosqorǵan-2 sý qoımasy salynyp jatyr. 28 sý qoımasyna qatysty tehnıkalyq-ekonomıkalyq negizdeme, sondaı-aq 3 qoımanyń jo­balyq-smetalyq qujaty daıyndalýda. Sonymen qatar sýarmaly jerge baılanys­ty sýdy paıdalanýdyń tarı­fin qaıta qaraý qajet. Tarıfter arzan, sebebi odan túsken aqsha sý sharýa­shylyǵy nysandaryn kútip ustaýǵa, jóndeý  men jań­ǵyrtýǵa mınımaldy shy­ǵyn úshin ǵana esepteledi. О́nimniń ózindik qunyndaǵy sý baǵasy óte arzan. Mysalǵa, 1 kılo qyzanaq ósi­rýdegi sýdyń quny shamamen – 4 tıyn. Sondyqtan sý tarıfin qaı­ta qarap, tıimdi baǵasyn qoıý kerek. О́ıtkeni tómen tarıfter jańa ınvestısııanyń kelýin tejeıdi. Sýarýdyń qarapaıym tehnologııalary jerdiń 90%-yn­da ırrıgasııalyq erozııanyń damýyna, topyraqtyń tuzdanýyna jáne taǵy basqa jaǵymsyz proses­terge ákep soqtyrady. Elimizde sý tapshylyǵynyń aldyn alýda sharýalardyń ózi bul máselege sanaly túrde qarap, sýdy uqypty paıdalanýlary qajet.

– Transshekaralyq ózen­derge qa­tys­ty problemalardy tarqatyp ber­seńiz. Olardy sheshý úshin naqty qandaı jumys atqaryldy?

– Qazaqstan geografııalyq turǵydan negizgi iri ózenderdiń (Syrdarııa, Ertis, Ile, Jaıyq, Shý, Talas, Emel) tómengi aǵysynda, ornalasqan. Sondyqtan shekaralas elderdiń, naqty aıtqanda Qytaı, Qyrǵyzstan, О́zbekstan men Reseı Federasııasynyń sý sharýashylyǵy saıasatyna táýel­­dimiz. О́zbekstanǵa qatysty aıt­saq, sý sharýashylyǵy salasynda Syrdarııa ózenine baı­lanysty memleketaralyq qa­tynas Qazaqstan, Qyrǵyzstan, О́zbekstan, Tájikstan men Túrik­menstannyń Memle­ketara­lyq sý resýrstaryn paıdalanýdy birlese basqarý jáne qorǵaý sa­­la­syndaǵy yntymaqtastyq kelisimimen retteledi. Kelisim aıasynda vedomstvoaralyq úı­lestirý sý sharýashy­lyǵy komıssııasy jumys isteıdi. Syr­­darııanyń negizgi problemasy – Keńes Odaǵy kezeńindegi sý resýrstaryn bólý erejesiniń buzylýy. Táýelsizdik alǵannan keıin ár memleket bólek saıasatyn ustanyp, kóp jaǵdaıda tómengi jaqta ornalasqan el­der­diń múddesi eskerýsiz qal­dy. Byltyr ózbekstandyq áriptes­terimizben sý qatynastary sala­syn­daǵy áriptestik týraly Jol kartasyna qol qoıyldy. Bul barlyq problemalyq suraq pen onyń sheshilý merzimin qamtıdy. 1991 jyldan keıin salynyp, jańǵyrtylǵan sý sharýashylyǵy qurylystarynyń bárin aralap kórdik. Bul – buryn sý balansynda eskerilmeı qalǵan qoımalardy anyqtaý úshin jasalǵan jumys. Aıtalyq, Sardoba qý qoımasynyń qurylysy biz­ben kelisilmeı, onyń qoldanylýynyń qaýip­sizdigi tek ózbek tarapynyń qu­zy­rynda boldy. Qoımanyń qıraýy bizdiń О́zbekstan Respýblıkasymen ara qa­tynasymyzdaǵy kúrt «bury­lysqa» alyp keldi. О́zbek tarapymen mundaı jaǵdaılardyń bolmaýyna tek birlesken is-qımyl arqyly ǵana qol jetkizýge bolady degen ortaq túsinikke keldik. Qazir Qazaqstan men О́zbekstan arasyndaǵy transshekaralyq sý nysandaryn birlesip bas­qarý jáne paıdalaný týraly úki­metaralyq kelisim boıynsha kelissózder júrgizilip jatyr. Qujat 95%-ǵa bekitilip, osy máse­leni sońyna deıin jetkizýge nıettimiz. Qyrǵyz aǵaıyndarmen aradaǵy baılanysqa toqtalsaq, bizdi Shý men Talas ózenderi birik­tiredi. Bul baǵytta 2000 jyl­dan beri memleketaralyq qol­danystaǵy sý sharýashylyǵy qurylystaryn paıdalaný týraly Úkimetaralyq kelisim jumys istep keledi. Sońǵy jyldary tıis­ti sý kóleminiń 60-70%-yn ǵana alyp otyrmyz. Sol sebepti Bish­kektegi áriptesterimizben jıi kezdesip, vegetasııalyq kezeńde sý nysandarynda táýlik boıyna kezekshilik qoıamyz. Qazaqstanǵa, ásirese Shý ózeni basseıninde ornalasqan memleketaralyq kanaldarǵa sý berý máselesi du­rystalady dep úmittenemiz. Qazaq­stan men Reseı arasyndaǵy sý qatynastary 2010 jyly qol qoıylǵan Trans­shekaralyq sý nysandaryn birge paıdalaný jáne qorǵaý týraly kelisimmen retteletinin aıta ketý kerek.­ Bul oraıda sońǵy jyldary sýy azaıyp bara jatqan Jaıyq ózeniniń ekologııalyq jaǵdaıy alańdatady. Memleket basshylarynyń Ombydaǵy Qa­zaq­stan men Reseıdiń XVI óńiraralyq forýmynda bergen tapsyrmasyna sáıkes, Jaıyq pen Ertis ózenderin saýyqtyrýdyń bir­lesken baǵdarlamasy daıyndalyp, qabyldandy. Buǵan deıin atap ótkendeı, Qazaqstan men Reseı arasyndaǵy transshekaralyq ózenderge gıdrologııalyq zertteý júrgizý boıynsha Jol kar­­­tasy qabyldandy. Sonyń ne­gizin­de Jaıyq ózeniniń gıdro­logııalyq rejimin zertteý sharalary qarastyrylǵan. Osy rette ózen aǵynynyń 90%-y Re­seı Federasııasy aýmaǵynda qalyp­tasatynyn aıta ketken jón. So­nymen qatar ózendegi sýdyń deń­geıi sý tasqyny kezeńinde túsetin sý kólemine de táýeldi.  Bir­lesken jumystyń nátıjesi ózenniń joǵarǵy saǵasyndaǵy sý qoımalarynyń paıdalanýǵa be­rilýi men Jaıyq ózeniniń negizgi aǵyndary men arnadaǵy tasqyn kezeńindegi «sharyqtaý shegin» biriktirý bolmaq. Sonymen qosa Batys Qazaqstandaǵy Qaraózen men Saryózenniń jaǵdaıy alań­daýshylyq týǵyzady. Bul máse­leni reseılik áriptesterimizge jet­kizdik. Nátıjesinde, ózender­diń sý sharýashylyǵy balansyn esepteýdiń biryńǵaı ádi­sin jasaýǵa kelistik. Bul gı­dro­lo­­gııa­lyq rejimniń proble­ma­laryn anyqtaýǵa jáne olar­dyń jaǵdaıyn jaqsartýdyń birles­­ken sharalaryn qabyldaýǵa septigin tıgizedi. Qazir joǵaryda ornalasqan ózenderden sýdyń kelýin bizge qajet ýaqytta retteý kelisimine qol jetkizýde qandaı kedergiler bar ekenin jiti zertteýimiz kerek. Sondyqtan sý dıplomatııasy baǵytynda ju­mys kúsheıip, belsendi túrde jalǵasady.

–  Jyldyń basynda Mem­leket basshysy jańa Ekologııa­lyq kodekske qol qoıdy. Bul refor­malyq qujatta sý máse­lesi qanshalyqty qamtylǵan?

– Qazaqstannyń sý qaýipsiz­digindegi táýekelderdiń deni sý re­­sýrs­taryn tıimsiz basqarýmen baı­lanysty. Onyń basty sebep­teriniń biri – jetildirilmegen zań. Sý kodeksi 2003 jyly qa­byl­danyp, odan beri 17 jyl ót­ti. Bul oraıda sý resýrstaryn ret­teý zańnamasyn qaıta qa­raý­ qajettiligi týyndap otyr. Osy­­­ǵan baılanysty jańa Sý ko­­dek­sin daıyndaýǵa kirisip, bıyl onyń tujy­rymdamasyn ázir­­leýdi josparlap otyrmyz.­ Sýdy paıdalanýdyń zama­naýı tu­jy­rymdamasy tek sý­ǵa qa­jet­­tilikti ret­tep qana qoı­maı, sý nysandarymen baılanys­ty tabıǵı ekojúıelerdi saq­tap qalýǵa múmkindik bermek. Sý­dy únemdeýge yntalandyrý úshin ony tutyný salasyndaǵy eko­­nomıkalyq tetikterdi qaıta qarap, ozyq tehnologııalardy en­gizip, memleket-jekemenshik árip­testikti damytpaqpyz.

Árıne, bul qoldanystaǵy zańnamada atalǵan máseleler qa­ralmaǵan degendi bildir­meıdi. Biraq olar túrli sebep­terge baı­la­nysty ózektiligin joǵal­typ otyr. Bıyl Prezıdent jańa Eko­logııalyq kodekske qol qoıdy. Jańa Ekologııalyq kodekstiń negizgi prınsıpi – «Lastaýshy tóleıdi» qaǵıdaty. Osy arqyly óndirýshiler qorshaǵan ortany lastaýǵa jol bermeıtin bolady. Ozyq qoljetimdi tehnologııalardy paıdalaný ekologııalyq retteýdiń negizine aınalady. Bul tehnologııalar kásiporyndar jumysynyń barlyq baǵytynda, atap aıtsaq, atmosferaǵa jáne sýǵa shyǵaryndardy tómendetýde, sol sekildi qaldyqty qaıta óń­deýde kórinis tabady. Tabıǵı re­sýrs­tardy uqypty paıdalaný, qorshaǵan ortaǵa teris áserdi boldyrmaý – elimizdiń ekojúıesin saqtaýdyń kepili. Sý resýrstaryna uqypty qaraý – bizdiń quzyrly organ retinde kelesi qadamymyz. Sý kodeksi de halyqaralyq stan­­darttarǵa saı ázirlenip, sý re­sýrs­­taryn utymdy paıdalanýdy qamtamasyz etýi tıis.

Qazir Qazaqstan Transsheka­ralyq sý aǵyndary men halyqara­lyq kólder­di qorǵaý men paıdalaný konvensııasy bıýrosyna tóraǵa­lyq etýde. Konvensııanyń negizgi qaǵıdatynyń biri – keler ur­paq­qa jetkilikti bolatyndaı sý resýrstaryn qaldyrý jáne bas­­qarý­dy júzege asyrý. Jańa Sý ko­deksi bizdiń keler urpaq al­dyn­daǵy mindet­terimizdi eskere otyryp daıyn­dalmaq.

Áńgimelesken

Jaqsylyq MURATQALI,

«Egemen Qazaqstan»