Qoǵam • 25 Qańtar, 2021

Áskerı ǵalymdardyń áleýeti zor («Shaǵala» ushqyshsyz ushý apparaty – sonyń aıǵaǵy)

20 ret kórsetildi

Ataqty qolbasshy Iý.Sezardiń «Beıbitshilikti qalasań – soǵysqa da­ıyndal» degen qa­natty sózi bar. Qandy aı­qas­­tyń betin aýlaq qylsyn, alaıda sát saıyn túrlenip jat­qan álemde bárine de daı­yn bol­ǵan abzal. Sebebi ǵylym men tehnıka beıbit ómirde ǵana emes, ásirese áskerı salada qa­­ryshtap damyp jatqanyn qa­per­den shyǵarýǵa bolmaıdy. Osy máseleni otandyq ǵalym­da­rymyz da oı súzgisinen ót­kizip, elimizdiń qorǵanys salasyna qomaqty úles qosýǵa kúsh salý ústinde.

Máselen, elimizdegi Ulttyq qor­ǵanys ýnıversıteti 16 ǵylymı joba boıynsha jumysty aıaqtap qalyp­ty. Tıisinshe otandyq qorǵanys kásiporyn­dary men áleýetti ve­dom­stvolar sol ázirlemelerdiń ná­tı­­jelerine qyzyǵý­shylyq tany­typ otyr. Jobalar grant­tyq jáne baǵ­darlamalyq nysanaly qarjy­lan­dyrý konkýrsy sheń­berinde oryndaldy. Olar ǵylymı teo­rııalyq zert­teýler men tájirıbelik ázir­le­me­lerdi iske asyrýǵa baǵyttalǵan. Zert­­­teý nátıjelerin barlyq áleýetti vedomstvonyń múddesinde paıdalaný jáne elimizdiń qorǵanys ónerkásibi kesheni kásiporyndarynda iske asyrý kózdelýde.

Áıgili ǵalym A.Eınshteın «Úshin­shi dúnıejúzilik soǵysta qandaı qarý­men soǵysatyndaryn bilmeımin, biraq tórtinshisinde taıaqpen, taspen shaıqa­sady» degen bolatyn. Ǵalym ózi ómir súrgen dáýirdiń ózinde ǵylym men tehnı­kanyń qanshalyqty damyǵanyn qaper­ge alyp otyrǵan sııaqty. Tipti ıadro­lyq qarýdy qol­danǵan jaǵdaı­daǵy soǵystyń saldaryn da meńzegen bolýy múmkin. 

Qazirgi álem adamzat­ty jappaı qyryp-joıý qarýyn qol­danýdan  qaı­myǵady. Sebebi, ondaı soǵysta jeńim­pazdyń bolýy – eki­talaı. Son­dyqtan ázirge jergilikti qaq­ty­ǵys­tarda qarýdyń sál de bolsa jeńil túrleri qoldanylyp ke­ledi. Máselen, ótken jyly 44 kúnge sozylǵan Taýly Qarabaq shaı­qasynda Túrkııanyń Bayraktar TB2 ushqyshsyz ushý apparattary (UUA) naǵyz «juldyzǵa» aınalǵan bolatyn.

Osylaısha, Sırııadaǵy, Lıvııa­daǵy, kúni keshegi Taýly Qarabaqtaǵy janjaldarda ushqyshsyz ushý apparattaryn qoldaný tájirıbesi elimizde jeke UUA-ny ázirleý qajet ekenin dálel­dedi. Qazaqstandyq áskerı ǵa­lym­dar barlaýshy drondardy ǵana emes, sondaı-aq soqqy berýshi ush­qyshsyz ushý apparattaryn da brondy tehnıkaǵa jáne qarsylastyń adam kúshine qarsy tıimdi qarý retin­de paı­dalanýǵa taldaý júrgizdi. Sóı­tip, ǵalymdarymyz «Shaǵala» dep atalǵan barlaý ushqyshsyz ushý ap­paratynyń tájirıbelik úlgi­sin ázirledi. Ol baılanys arnasyn qor­ǵaýdyń baǵdarlamalyq-ap­parat­tyq quralymen, ushqyshsyz ushý ap­paraty men basqarý júıesi ara­syn­daǵy qorǵalǵan baılanystyń je­ke krıptografııalyq hattamasymen, tike­leı jáne keri qorǵaý ar­qyly jasa­lyp kepildendirilgen qu­pııa kiltpen jaraqtandyrylǵan. Osynyń barlyǵy – áskerı ǵalym­darymyzdyń ázirle­me­leri.

Aldaǵy ýaqytta tájirıbelik model zaýyttaǵy jáne polıgon­dar­daǵy sy­naqtar kezeńinen óte­di. Ǵylymı jumys nátıjeleri patent­telip, táji­rı­be­lik áskerı paıdalaný aıaqtal­ǵan soń barlyq jumys qor­ǵanys óne­r­kásibi keshenine beriletin bolady. «Shaǵalany» serııa­lyq shyǵarý úshin otandyq qorǵanys ónerkásibi ke­she­niniń múm­kindikterin eskere otyryp, Qarýly Kúshterdiń oqý oryndarynda jáne bólimderinde engizý úshin teh­nık mamandar men operatorlarǵa qyz­met kórsetý jáne olardy oqytý baǵdar­lamalary, sondaı-aq UUA ope­ra­­t­or­laryn jaýyngerlik daıarlaý kýrsy ázirlendi. Atalǵan apparat­tar ón­diriske engizilgen jaǵdaıda olar­dyń quny sheteldik analogtardan álde­qaıda arzan bolmaq.

Otandyq ushqyshsyz ushatyn apparat barlaý-oq atý (soqqy berý) kesheni ele­mentteriniń biri bola ala­dy. Olardy qol­daný boıynsha egjeı-tegjeıli taldaý júrgizildi. Álemdik tájirıbe kór­setkendeı, barlaý, basqarý jáne oq atý arqyly zaqymdaý quraldary úı­les­tirilgen dáldigi joǵary qarý ana­ǵurlym tıimdi. Ázirleý sheńberinde áskerı ǵalymdar otandyq qorǵanys óner­kásibi kesheniniń áleýetin paı­da­lana otyryp, jeke barlaý-soqqy berý keshenin jasaý boıynsha birqatar naq­ty usynystar engizdi.

Jalpy, el áskeri ushqyshsyz usha­­tyn apparattarmen 2013 jyldan bas­tap jabdyqtalyp keledi. Búginde Ota­nymyzda osyndaı onda­ǵan keshen bar. Al 2017 jyldan beri Qazaqstanda halyqaralyq armııa oıyndarynyń sheńberinde osy appa­rattardyń esep­tik toptarynyń arasynda saıys uıym­dastyrylyp, otandastarymyz udaıy top jaryp kele jatqan kórinedi.

Otandyq ǵalymdarymyz osymen shektelip qalǵan joq. Armııany sıfr­­landyrý sheńberinde arnaıy maq­sat­taǵy geoaqparattyq platforma ázir­lendi. Bul joba spýtnıkterdi, qaǵaz­daǵy jáne elektrondy kartalardy qosa alǵanda, ártúrli de­rek­kózderden aq­paratty jınaýǵa múm­kindik beretin qam­­tamasyz etý baǵdarlamasy bolyp sanalady. Baǵdarlama aqparatty tolyq­tyryp, ony jańarta alady jáne sıfrly formattan 3D-ǵa aýystyrady. Osy­laısha áskerdiń utqyrlyǵyn jáne komandırler men shtabtardyń sheshim qabyldaý jedeldigin arttyra túsedi. Geoaqparattyq júıe Qarý­ly Kúsh­ter úshin de, eldiń basqa da áleýet­ti qury­lymdary úshin de paıdaly.

Granttyq jáne baǵdarlamalyq-nysanaly qarjylandyrý aıasynda irge qalaǵan Ulttyq qorǵanys ýnıver­sıte­tiniń tehnoparkinde tolyqqandy jumys isteıtin eki zerthana (3D prototıpteý zerthanasy jáne addıtıvti óndiris zerthanasy) jáne tájirıbelik ınjınırıngtiń áskerı ǵylymı-tehno­logııalyq jelisi quryldy. Bul ortalyq bólshekterdiń tozýǵa degen tózimdiligin arttyrý baǵytynda jumys isteýge negizdelgen.

Áskerı zerthanada ýltrady­bys­­tyń kómegimen jańa tehnologııa­ny qoldana otyryp jasalǵan erek­she búrký betki qabatta qol­da­ny­lady. Áskerı ǵalymdar ázir­legen tehnologııa balqytylǵan metall bólshekterdiń 500 m/s joǵary jyl­damdyqpen qozǵa­lýyna jáne joǵary beriktigi bar jabyndardy qalyp­tastyrýǵa múmkindik beredi. Bul búrký bólshektiń qyzmet mer­zimin edáýir uzartady jáne tózim­diligin arttyrady. Osylaısha, qazaq­standyq ǵalymdardyń jumys nátı­jesi otandyq qorǵanys ónerkásibi ke­shen­deriniń kásiporyndaryna beri­lip, aldaǵy ýaqytta paıdaǵa jaraty­latyn bolady.

Taǵy bir ónertabys túri retinde ish­ki janý qozǵaltqyshtaryndaǵy jan­ǵysh qospany baıytýǵa negizdelgen ar­naıy sýtegi qondyrǵysyn aıtý­ǵa bolady. Bul joba otyndy aı­tarlyqtaı únemdeýmen qatar, ás­ker­ı tehnıkanyń ekologııalyq ta­zalyǵyn da arttyrýǵa múmkindik beredi. Son­daı-aq atalǵan qondyrǵy qosar­lanǵan maqsattaǵy ónim sanalady. Iаǵnı ol tek áskerı sa­lada ǵana emes, sonymen qatar aza­mattyq salada da qoldanylady.

Ulttyq qorǵanys ýnıversıteti Ás­kerı ǵylymı-zertteý ortalyǵynyń bazasynda IRBIS aqparattyq júıe­siniń ıntellektýaldyq reınjı­nı­rıngtik bazasyn qoldaný arqyly aq­parattyq taldaýdy qamtamasyz etý jáne monıtorıngileý ortalyǵy qu­ryldy. Bul joba boıynsha Qarýly kúshterdi materıaldyq-tehnıkalyq qamtamasyz etýdiń barlyq bazasy biryńǵaı keshenge biriktirilgen. Mu­nyń ózi – saıyp kelgende, Qazaq­stannyń Sıfrly armııasyn qurý úshin jasalǵan úlken qadam.

IRBIS-tiń negizin tórt aq­pa­rat­­tyq  júıe quraıdy: materıaldyq-tehnıkalyq qamtamasyz etý, ás­kerı maqsattaǵy ónim men jab­dyq­taý zat­taryn katalogtaý, áskerı stan­darttardyń elektrondy katalogy jáne ishki taldaý júıesi. Búgingi kúni bul ázirlemeniń balamasy joq.

Jobany paıdalaný – shyǵyndardy azaıtýǵa jáne tehnıkany ázirleý men ja­saý merzimin 20-30 paıyzǵa tó­men­detýge, osyǵan uqsas ónimder men ta­­­lap etiletin qasıetterdi anyq­taý úshin jabdyqtaý zattaryna salys­tyrmaly taldaý júrgizýge eńbek shy­ǵynyn 10-15 ese azaıtýǵa, jab­dyqtaý zattaryn satyp alý kezin­de jumys tıim­diligin 20 paıyzǵa arttyrýǵa, qosalqy bólshekter men materıaldardy ustaýǵa arnalǵan shyǵyndardy 15 paıyzǵa, sondaı-aq tehnıkany qalpyna keltirý jedeldigine shyǵyn­dardy 20 paıyzǵa deıin qysqartýǵa múm­kindik beredi.

Áskerı ǵalymdar qazirgi za­manǵy qa­rýly qaqtyǵystarǵa zertteýler júr­­gizip, qalalyq jerlerde, gı­brıd­ti soǵystar men arnaıy operasııa­lar jaǵ­daıynda zań­syz qarýly qury­lymdarǵa qarsy ja­ýyngerlik is-qı­myldar taktıkasyn ózgertý boıynsha usynystar ázir­­­legen. Sondaı-aq atal­­ǵan usy­nystar áskerı oqý-jat­tyǵý­larda óz nátıjesin kórsetken.

Joǵaryda atalǵan 16 ǵylymı jobanyń aıasynda robot-tehnıka sa­la­synda da birqatar jumys atqa­ry­lypty. Máselen, ekıpajsyz kater men avtonomdy ıesiz sýasty apparatyn jasaý boıynsha tehnıkalyq qu­jat­tama daıyndalyp shyǵarylǵan. Jýyrda Qazaqstanda qolǵa alynǵan robot-tehnıka keshenderin jasaý sa­lasynda tájirıbelik-konstrýk­torlyq jumystar bastalady. Bar­lyq jobanyń jetekshileri – mol tájirıbesi men ǵylymı dárejesi bar mamandar. Zertteý toptarynyń qura­myna áskerı ǵalymdar men azamattyq ǵylym ókilderi de kirgizilgen.

P.S. Iá, enshimizge buıyrǵan egemendikti kózdiń qarashyǵyndaı qorǵap, erteńgi urpaqqa amanattaýymyz qajet. Ol úshin bes qarýymyz qashan da saı  bolýǵa tıis. Qorǵanys mınıstri Nurlan Ermekbaev Qazaqstannyń áskeri qarý-jaraq pen tehnıkanyń ozyq úlgilerine ıe ekenin únemi tilge tıek etip júr. Olaı bolsa, otandyq ónertabysty da júıeli jolǵa qoıyp, Ulttyq qorǵanys ýnıversıtetindegi zertteýlerge de árdaıym jete mán bergenimiz jón.

 

Sońǵy jańalyqtar

QR-tólemder HQKO-daǵy kezek sanyn azaıta ma?

Baǵdarlamalar • Búgin, 22:11

Týrın Olımpıadasyna – 15 jyl

Oqıǵa • Búgin, 21:48

Atyraýda jolda qalǵan 63 adam qutqaryldy

Aımaqtar • Búgin, 18:18

Elbasy Baýyrjan Baıbekti qabyldady

Elbasy • Búgin, 17:30

Qazaqstanda jańa ken orny tabyldy

Ekonomıka • Búgin, 16:21

Eń sulý voleıbolshy kim?

Sport • Búgin, 16:15

Pavlodarda er adamdy poıyz basyp ketti

Aımaqtar • Búgin, 16:00

Ile-Alataý ulttyq tabıǵı parkine - 25 jyl

Ekologııa • Búgin, 14:57

El qorǵaǵan erdiń esimi jańǵyrdy

Rýhanııat • Búgin, 14:49

Kórshiniń kóp-kórim kómegi

Qoǵam • Búgin, 14:23

Uqsas jańalyqtar