Aımaqtar • 25 Qańtar, 2021

Júırik at, ushqyr tazy, shymyr jigit

275 ret kórsetildi

Oral qalasynyń irgesindegi shaǵyn ǵana Vetelkı aýylyndaǵy «Bolashaq» balalar aýla klýby el táýelsizdiginiń 30 jyldyǵyna oraı qazaqtyń ulttyq oıyndarynan «Máńgilik eldiń tuǵyry» atty keremet shara ótkizdi.

Vetelkı aýylynda 100-ge tarta úı bar. Ol Oral qalasy ákimdigine qaraıtyn Derkól kenttik okrýgine jatady. Oblys ortalyǵynan 20 shaqyrymdaı qashyqta ornalasqan osy eldimeken turǵyndarynyń uıymshyldyǵyn buryn da estigenbiz. Byltyr qysta qarly boranda aýyl men qalany jalǵaıtyn joldyń qar basqan tustaryn qaladan traktor kelgenshe aýyl halqy jumylyp kúrekpen arshyp tastaǵan eken. «Aýylda at jaratyp, tazy júgirtetin qazaqy jigitter kóp» degen áńgime de ras bolyp shyqty. Bıyl atap ótiletin Qazaqstan Respýblıkasynyń 30 jyldyǵy merekesine aldymen eleńdep, ulttyq sport túrlerinen aýyl birinshiligin uıymdastyrýǵa usynys beripti.

- Vetelkı aýylyndaǵy «Bolashaq» atty balalar aýla klýby 2005 jyly qurylǵan. Mundaǵy kóńildi tapqyshtar klýby, kórkemsóz jáne sporttyq úıirmelerge 60-taı bala turaqty qatysady. Pandemııaǵa baılanysty qazir kóp jumysymyz onlaın rejimge kóshti ǵoı. Degenmen, ashyq aspan astyndaǵy ulttyq oıyndarǵa ne jetsin?! Aýyl azamattary osyndaı shara uıymdastyrýǵa ótinish bildirgen kezde barynsha qoldadyq, - deıdi Oral qalalyq mádenıet jáne tilderdi damytý bólimine qaraıtyn Mádenı aǵartý birlestiniń basshysy Serik Toqmámbetov.

Shara ótetin kúni biz de Vetelkı aýylyn betke aldyq. Aýylǵa jaqyn mańnan qardy tazalap, ashabar alań jasalǵan eken. Qystyń kúni bolǵanyna qaramastan halyq qarasy ájeptáýir. Attyly adamnyń ózi bir shoǵyr. Sylańdaǵan tazylar da jıynnyń kórki kórindi. Olar da jáı kelmepti: búgin taı jarys, qunan báıgimen qatar, tazylar saıysy da ótedi eken. Aýdaryspaq, qyz qýý sekildi saıystarǵa da júlde tigilgen. Asaý úıretý synyna arnap eki-úsh qunan-taıdy arqandap qoıypty. Olar da pysqyrynyp, bir qaýipti sezgendeı elegizip tur eken.

4

Oral qalasy ákiminiń orynbasary Baqytjan Narymbetov jarysty ashqan quttyqtaý sózinde pandemııaǵa qaramastan osy sharany ótkizýge aýyl turǵyndarynan erekshe ótinish kóp túskenin aıtty.

- Elbasymyzdyń «Uly dalanyń 7 qyry» maqalasynda, Prezıdentimizdiń «Táýelsizdik bárinen qymbat» maqalasynda at sportyn, ulttyq oıyndardy damytý, halyqtyq bastamalardy qoldaý jóninde aıtylǵan. Ár halyqtyń myqtylyǵy men tektiligin, mádenıeti men minezin tanytatyn ulttyq oıyndary bolady. Sondyqtan búgingi sharany uıymdastyrýshylardyń – ulttyq sport janashyrlarynyń tilegin qyzý qoldadyq. Pandemııadan qutylsaq, mundaı saıysty respýblıkalyq deńgeıde ótkizemiz degen oıymyz bar, - dedi Baqytjan Haberuly.

Sonymen, alǵashqy 3 shaqyrymdyq taı jarysyna Azamat Qaraqoıshıevtiń «Samǵaýy» (№6, Ermahan) men «Elesqońyry» (№13, Ranel), Samat Moldashevtiń «Suńqary» (№8, Baqytjan Qazıev), Mahambet О́temisulynyń «Qoıanqasqasy» (№17, Bısultan) men «Shaıtanqarasy» (№18, Ermahan Qonaev), Merken Bısálıevtiń «Leksýsy» (№37, Ańsar) qatysty. Taıdyń aty – taı ǵoı, ómirindegi alǵashqy saıys, dýly nópir olarǵa da ońaı bolmasa kerek. Baqytjan esimdi shabandoz shapqan «Suńqar» alǵashqy eki aınalym aldymen kelse de, dál márege jeter sátinde aıańdaı túsip, «Elesqońyr» men «Leksýsti» alǵa jiberip aldy. Bul eki taıǵa aǵaıyndy Ranıl men Ańsar Karıpýllovtar shapqan edi.

7

Kelesi qunan jarysqa Bısultan Dárenov «Alpamys», Rafhat Ispaev «Azartnyı» jáne «Laska», Mahambet О́temisuly «Qoıtanqara», Qaıyrbolat Alabasov «Báıterek», Altynbek Dárenov «Álısary», Artýr Islamǵalıev «Shýstryı», Mádı Medetov «Kenje» esimdi júırikterin qosty. 5 shaqyrymdyq báıgeden Bısultannyń «Alpamysy» qara úzip keldi. Bir qyzyǵy, qunan jarystan ekinshi-úshinshi oryn alǵan Qaıyrbolattyń «Báıteregi» men Rafhattyń «Laskasyn» taǵy da aǵaıyndy Ranıl men Ańsar Karıpýllov tizgindegen eken.

Tartysty saıystyń biri – tazy jarysy boldy. Ataýy aýyl birinshiligi bolǵanymen, bul sharaǵa Vetelkıden bólek Zashaǵan, Krýgloozernyı, Jelaev kentinen kelip júırik qosqandar kezdesti. Qarshanaǵa ilip alyp quıǵytqan qoıannyń sońynan 14 tazy quıyndaı ushty. Buǵan deıin at báıgesine taı-qunanyn qosqanymen júldesiz qalǵan Mahambet О́temisulynyń «Raketa» jáne «Strelka» atty eki tazysy birinshi jáne ekinshi keldi. Úshinshi kelgen – Ǵaryshker Hamıtovtyń «Ǵaryshkeri». Uıymdastyrýshylar saıys sońynda «Raketanyń» aýzynan qoıandy áreń ajyratyp aldy.

- Tazyny 2017 jyldan beri ustaımyn. Osy aýylǵa tazyny alǵash ákelgen men edim, qazir kóbeıdik. Qyzyǵy men qıyndyǵyn qatar kórip, ulttyq qazynamyz – qazaqy tazyny saqtaýǵa, kóbeıtýge úles qosyp kelemiz. Bizdiń Vetelkı – ulttyq sportqa jaqyn aýyl. Jylqy ustaıtyndar da kóp. ózim qazir aýyldyń jylqysyn baǵyp júrmin, - deıdi aty-jóni erekshe Mahambet О́temisuly.

Jigittiń bilek kúshi men ádis-aılasyn synaıtyn aýdaryspaqqa qatysqandar kóp boldy. Bul kezde Mádenı aǵartý birlestiniń basshysy Serik Toqmámbetovtiń ózi jarystyń tizginin qolǵa alyp, tóreshilik jumysqa qyzý kirisip ketken. Barlyq saıys erejege saı qatań baqylandy. Bir saǵatqa sozylǵan aýdaryspaq baıqaýynda aǵaıyndy Karıpýllov Nursultan men Beıbarys fınalǵa shyǵyp, inisi aǵasyn jyǵyp ketti. Úshinshi júlde Erjan Alabasovqa buıyrdy. Asaý úıretý saıysynda da aǵaıyndy Karıpýllovtarǵa teńdeser eshkim bolmady. Qyz qýý kezinde osy Vetelkı aýylynyń atynan shyqqan boıjetken Ádemi Moldasheva qashqanda jetkizbeı, qýǵanda jigittiń jonynan «taspa tildi».

Sonymen, shaǵyn ǵana aýylda ótken shara óte qyzyqty boldy. Júldegerlerdiń bári arnaıy maqtaý qaǵazymen, aqshalaı syılyqpen marapattaldy. Azamattar kókpar saıysynan da kórinis kórsetýi úshin aýyl turǵynynyń biri ala serkesin alyp urypty. Alaqandaı aýyl halqynyń uıymshyldyǵyna, qazaqylyǵyna qatty rıza boldyq. Oral qalasynyń tóńiregindegi eldimekender keńes kezinde orystildi, orys tárbıeli bolǵany ras edi. Vetelkıdiń aty ózgermegenimen, zaty ózgergen eken. Turǵyndar qazir aqyldasyp, aýyl ataýyn ózgertkeli jatqanyn estip qýandyq.

- Osy sharany biz «Bolashaq» balalar aýla klýbynyń atynan uıymdastyrdyq. Oral qalasynda dál osyndaı 22 aýla klýby jumys isteıdi. Qalalyq mádenı-aǵartý birlestiginiń negizgi jumysy – halyqty mádenı-aǵartý qyzmetimen keń kólemde qamtý, kásibı jáne kórkemónerpazdyq shyǵarmashylyqty damytý úshin qajetti jaǵdaılar týǵyzý, halyqtyń jas erekshelikterine qaraı ár túrli shyǵarmashylyq qabiletin aıqyndaý, olardyń bos ýaqytyn uıymdastyrýǵa baǵyttalǵan, - deıdi Serik Toqmámbetov.

Tanysa kele baıqaǵanymyzdaı, Oral qalasynda 1992 jyly qurylǵan Mádenı-aǵartý birlestigi kóptegen ıgi istiń basy-qasynda júredi eken. Oral qalasynyń ár aýmaǵynda ornalasqan 14 balalar aýla klýby, 4 komıýnıtı ortalyq, «Jas urpaq» jasóspirimderdiń áleýmettik damý ortalyǵyn, Gagarın atyndaǵy balalar kınoteatryn, zaǵıp jáne kózi nashar kóretinderge arnalǵan «Boıtumar» klýbyn, qulaǵy estimeıtinderge arnalǵan «Aqnıet» klýbyn biriktirgen birlestikte barlyǵy 155 adam qyzmet etetin úlken ujym eken. Joǵaryda atalǵan ár klýbtyń árqaısynyń óz ereksheligi bar. Biri sporttyq jetistikterimen tanymal bolsa, biri shyǵarmashylyq qyrymen áıgili. Birlestik quramyndaǵy «Áje sálemi», «Arýanalar», «Aǵalar áýeni» vokaldyq toptary kópjylǵy qajyrly eńbeginiń arqasynda «halyqtyq» ataýǵa ıe bolǵan. Joǵaryda atalǵan klýbtarda eresekter úshin - 20 úıirme, balalar úshin – 87 úıirme jumys isteıdi. Olarǵa kúni búgin barlyǵy – 402 eresek adam, 2018 bala qatysady eken.

- Mádenı-aǵartý birlestigine qaraıtyn barlyq klýbtar óz jumysynda ulttyq dástúrdi damytýǵa, jas urpaqty patrıottyq tárbıege baýlýǵa, shyǵarmashylyǵyn ushtaýǵa erekshe kóńil bóledi. О́tken qazan aıynda «Altyn orda» atty qoǵamdyq balalar teatry ashyldy. Uly Jeńistiń 75 jyldyǵyna oraı uıymdastyrylǵan «Altyn saqa» baıqaýyna 60-taı oqýshy qatysty. «Qyz Jibek» kınofılminiń ekranǵa shyqqanyna 50 jyl tolýyna oraı jastar arasynda «Qazaq mahabbatynyń adal úlgisi» atty onlaın baıqaý ótkizdik. «Sheberdiń qoly altyn» atty qamshy órý baıqaýy da karantınge oraı onlaın ótti. Karantın demekshi, pandemııanyń alǵashqy kezinde betperde tapshylyǵy bolǵanda, bizdiń aýla klýbtary men komıýnıtı ortalyqtarynyń qolóner úıirmeleri 1944 betperde tigip, turǵyndarǵa tegin úlestirdi, - deıdi Serik Ánýaruly.

Búginde Batys Qazaqstan oblysynda koronavırýstyń órshýine baılanysty «qyzyl aımaq» bolyp jarııalandy. Degenmen, Oral qalalyq mádenı-aǵartý birlestigine qarasty barlyq aýla klýbtary qyzmetin onlaın jalǵastyryp, elge paıdaly ıgilikti isterin jalǵastyryp jatyr. Sonyń bir kórinisi – Vetelkı aýylynda ótken ulttyq sporttan aýl birinshiligi der edik.

 

Sýretterdi túsirgen avtor

Sońǵy jańalyqtar

Áýlıe ata hám uly jyraý

Rýhanııat • Búgin, 23:01

QR-tólemder HQKO-daǵy kezek sanyn azaıta ma?

Baǵdarlamalar • Búgin, 22:11

Týrın Olımpıadasyna – 15 jyl

Oqıǵa • Búgin, 21:48

Atyraýda jolda qalǵan 63 adam qutqaryldy

Aımaqtar • Búgin, 18:18

Elbasy Baýyrjan Baıbekti qabyldady

Elbasy • Búgin, 17:30

Qazaqstanda jańa ken orny tabyldy

Ekonomıka • Búgin, 16:21

Eń sulý voleıbolshy kim?

Sport • Búgin, 16:15

Pavlodarda er adamdy poıyz basyp ketti

Aımaqtar • Búgin, 16:00

Ile-Alataý ulttyq tabıǵı parkine - 25 jyl

Ekologııa • Búgin, 14:57

El qorǵaǵan erdiń esimi jańǵyrdy

Rýhanııat • Búgin, 14:49

Kórshiniń kóp-kórim kómegi

Qoǵam • Búgin, 14:23

Uqsas jańalyqtar