− Áset Nurlanuly, kásipkerler tarapynan memlekettik sıfrly servıster týraly kóp aıtylyp jatady. Is júzinde qandaı ózgerister bar?
− Qarapaıym tilmen aıtqanda, biz bıznes pen memleket arasyndaǵy ózara baılanys tásilinen is-áreketter, derekter, júıege kirý joldary sııaqty barlyq artyq nárseni júıeli túrde alyp tastaýǵa kiristik. Buǵan deıin ár kásipkerge memlekettik organdarmen bir-birimen baılanysy joq túrli júıeler arqyly ózara árekettesýge týra keldi. Olar salyq eseptiligin basqa júıemen tapsyrýǵa, kedendik rásimderdi bólek platformamen oryndaýǵa, satyp alýǵa múldem bólek júıe arqyly qatysýǵa májbúr boldy. Bul jaǵdaıda derekterdiń qaıtalanýy jıilep, tıisti prosester úılesimsiz bolyp, onyń nátıjesi málimetterdiń durys jáne ýaqtyly tapsyrylǵanyna táýeldi edi.
Búginde vedomstvo túbegeıli basqa modelge aýysyp jatyr. Biz, SÁIJ, Smart Data Finance, Keden, Biryńǵaı satyp alý platformasy syndy negizgi júıelerdi birtutas sıfrly ortaǵa biriktirýdi qolǵa aldyq. Munda derekter avtomatty túrde jınaqtalyp, qajetti prosester logıkalyq jáne birizdi túrde qalyptastyrylady.
Shyndyǵyna kelsek, kez kelgen isker azamat bul júıelerdiń qalaı jumys isteıtini týraly bas qatyrmaýy tıis. Ol kásibin qalypty túrde dóńgeletip, óz kezeginde memleket sapaly servıs usynýy qajet.
− Aıtarylyqtaı nátıje bar ma?
− Birinshi kezekte is-áreket azaıyp, ýaqyt únemdeldi. Eger de buryn bir operasııa birneshe kezeńnen (rastaý jáne kútýdi qajet etetin) tursa, búginde kóptegen proses avtomattandyrylǵan nemese múmkindiginshe azaıǵan.
Mysaly, salyqty basqarý isinde júıeniń ondaǵan myń paıdalanýshyǵa qyzmet kórsetip, turaqty túrde jumys istep otyrǵanyn baıqadyq. Budan da aýqymdy sanǵa kelsek, 2 mıllıonnan astam tirkelgen paıdalanýshy júıeniń ornyqtylyǵy men jetildirilgenin aıǵaqtaıdy.
Álbette, qazir sanǵa emes, sapaǵa mán beretin kezeń, operasııalardy óńdeý ýaqyty eselene tústi. Al kóptegen prosedýra is júzinde ózekti bolmaı qaldy, ıaǵnı kásipker olardy baıqamaıdy.
Buǵan qosa Smart Data Finance memlekettiń qoldanysynda bar derekterdi paıdalanýǵa múmkindik beredi. Demek, bızneske aqparatty qaıta berýdiń qajeti joq. Júıe málimetterdi túrli kózderden ózi jınaqtap alady. Kózge kórinbegenimen bul shyn máninde aıtarlyqtaı ózgeris. Memleket burynǵydaı qujatpen emes, derektermen jumys istep, sapaly qyzmet usynady.
− Sonda bızneske qysym tómendeı me?
− Tásil ózgeredi dep aıtar edim. Baqylaý tetigi saqtalady. Biraq onyń dáldigi men maqsaty arta túsedi. Dálirek aıtsaq, jappaı tekserý formatynan bas tartyp, tek kúmán týdyratyn operasııalarǵa basa mán beretin modelge kóship jatyrmyz.
Mysaly, elektrondy shot-faktýralar júıesinde táýekelder anyqtalǵan kezde shekteýler avtomatty túrde engiziletin tetikter iske qosyldy. Bul qosymsha aralasý men kóshpeli tekserýlerdi qajet etpeıtin, tek derekterdi taldaý negizinde bolatyn úderis.
Prezıdent: Digital Qazaqstan strategııasy azamattar men bıznestiń naqty talap-tilegin eskerýge tıis
Nátıjesinde, adal jumys isteıtin bıznes esh alańsyz qyzmetterin júrgizip, memlekettik resýrstar shynymen de qajetti problemalyq aımaqtarǵa baǵyttalady.
− Endi kásipkerdiń biryńǵaı jeke kabıneti týraly aıtyp berseńiz, bul joba qandaı maqsatta qolǵa alyndy?
− Bul bizdiń ekojúıedegi negizgi elementterdiń biri. Eger de osyǵan deıin qyzmetter jeke dara bolyp kelse, endi júıege kirýge arnalǵan birtutas núkteni jasaýǵa kiristik. Qazirdiń ózinde júıede myńdaǵan paıdalanýshy tirkelgen jáne bul formatqa suranystyń bar ekenin kórip otyrmyz.
Áıtse de qyzmetterdi tek biriktirýmen ǵana shekteletin oıymyz joq. Bizdiń mindet – kabınetti tıimdi jumys quralyna aınaldyrý. Iаǵnı, kásipker fýnksııalar jıyntyǵynan buryn óziniń «sıfrly portretin» kórýi kerek. Iаǵnı, qandaı mindettemeleri men táýekelderi bar ekenin, qandaı operasııalar ótip jatqanyn, damýǵa nemese qoldaý alýǵa qandaı múmkindikter qarastyrylǵanyn baıqaıdy. Ýaqyt óte kele bul jaı ınterfeıs qana emes, sheshim qabyldaýǵa kómektesetin tolyqqandy kómekshige aınalady.
Bul rette kabınetti jańǵyrtý jumysy paıdalanýshylarmen aradaǵy keri baılanysty mindetti túrde eskere otyryp júrgiziletinin aıta keteıik, olardyń tájirıbesi men suranystary bizge servısti jaıly ári paıdaly etýge kómektesedi.
− Memlekettik satyp alý salasynda qandaı ózgerister bar?
− Atalǵan salada bızneske qarastyrylǵan aıtarlyqtaı jańashyldyqtar bar. Ýaqyt únemdeý týraly aıtady dep oılasańyz qatelesesiz. Árıne, prosedýralardyń merzimi qysqarǵany jaqsy. Biraq júıeniń ózi túsinikti jáne boljamdy bola bastaǵany budan da mańyzdy.
Qazaqstanda bıznespen aınalysatyn áıelderge kimder kómektesedi?
Qazir satyp alýlar túrli alańdardyń derekteri ıntegrasııalanǵan Biryńǵaı satyp alý platformasynda shoǵyrlandyrylǵan. Bul bızneske naryqqa jyldam beıimdelip, prosedýralarǵa qatysýdy jeńildetedi.
Munymen qatar analıtıkalyq qabat jolǵa qoıyldy. Mysaly, Baǵa derekter bazasy júzdegen myń taýar pozısııasy men chekterdiń úlken massıvi týraly aqparatty jınaqtaıdy. Kásipkerge bul sýbektıvti baǵaǵa emes, naqty naryqtaǵy baǵaǵa nazar aýdarýǵa múmkindik beredi. Nátıjesinde ashyqtyq artyp, tıimsiz sheshimderdiń qaýpi seıiledi.
− Keden qyzmetinde atqarylyp jatqan jumystar týraly aıtyp ótseńiz.
− Bul saladaǵy ózgeristerdi syrtqy ekonomıkalyq qyzmet qatysýshylary taǵatsyzdana kútetini ras. Atalǵan baǵyttaǵy negizgi jobalarymyzdyń biri – Keden júıesi. Onda qazir aldyn-ala habarlaýdan bastap, tranzıt jáne taýarlardy rásimdeýge deıingi mıllıondaǵan operasııa óńdelip jatyr. Osy rette júıeniń basqa servıstermen belsendi ıntegrasııasy jasalyp jatqanyn aıta ketken mańyzdy. Iаǵnı, málimetterdi ár kezeńde qaıta engizýdiń qajettiligi kelmeske ketip, ol endi avtomatty túrde jınaqtalady.
Odan basqa prosedýralardyń ýaqyty qysqaryp, jumys prosesiniń boljamdyǵy kúsheıe tústi.
− Sıfrlandyrý memlekettik qoldaý sharalaryna qol jetkizýdi jeńildetti me?
− Bul baǵytta ashyqtyq pen basqarý máselesine jiti kóńil bólip kelemiz. Máselen, Baqylauda júıesi memlekettik qoldaý sharalary boıynsha sýbsıdııalardan bastap salyq jeńildikterine deıingi aqparatty biriktirip, olardyń sany búginde 160-tan asady.
Buryn bul qoldaý sharalaranyń edáýir bóligi bytyrańqy kúıde bolatyn. Al keıbireýleri qaǵaz túrinde usynylyp kelgen. Búginde olardy sıfrly kontýrǵa aýystyrýdy qolǵa aldyq. Bul qalyptasqan jaǵdaıdy tolyq baǵamdaýǵa (kim qoldaý alady, qandaı kólemde, onyń áseri qandaı) múmkindik beredi. Osylaısha, júıe bızneske túsinikti bolyp, qajetsiz bıýrokratııa tejeledi.
− Kásipkerlerdi alda ne kútip tur, kelesi qadamdy qaı baǵytta jasaýdy kózdep otyrsyzdar?
− Artyq ári qajetsiz «is-qımyldar» birtindep joıylady. Túrli tekserister, deklarasııalar men habarlamalardy toltyrý syndy kóptegen prosester avtomatty túrde júredi.
Budan bólek «Taýarlardyń ulttyq katalogy» jobasy da damyp keledi. Búginde bul túrli júıelerde qoldanylyp jatqan ondaǵan mln taýar pozısııasyn bildiredi. Bul birizdi málimetter tizbesin qalyptastyrýǵa jol ashady. Derekter tutastaı bolǵan jaǵdaıda qajetti prosester de tez ári dál bola bastaıdy.
Qysqasha paıymdasaq, biz memleket qosymsha júkteme salmaıtyn júıeni qurýǵa baǵyt aldyq. Bylaısha aıtqanda, bıznes pen memlekettiń ózara baılanysy ájeptáýir ýaqyt pen kúsh-jigerdi talap etpeıtin, tıisti prosesterdiń avtomatty túrde júrip, kásipkerdiń bar nazary óz qyzmetinde bolatyndaı jaıly jaǵdaıdy jasaýǵa basymdyq berip otyrmyz.
− Áńgimeńizge raqmet!
