Rýhanııat • 28 Qańtar, 2021

Qoja Hafızdiń qundy eńbegi

67 ret kórsetildi

Elorda tórinde ornalasqan Qoljaz­balar jáne sırek kitaptar ulttyq ortalyǵy óz qorynda saqtaýly tur­ǵan Qoja Shamsýddın Muhammed Hafız Shırazıdiń parsy tilinde ja­zylǵan «Qoja Hafız Shırazıdiń ǵaza­lııattary» atty qundy eńbeginiń onlaın tanystyrylymyn jasady.

Áýeli, shyǵarma avtory Hafız Shırazı jaıly aıtar bolsaq, ol 1306 jyldar shamasynda dúnıege kelip, 1389 jyly baqılyq bolǵan parsy jurtynyń ataqty shaıyry. Onyń ǵazaldary álem ádebıetiniń jaýhar týyndylary qataryna jatady. Sonymen qatar rýbaı, tárjıbánd jáne saqınama jazǵan. Qurandy jatqa bilgendikten Hafız atanǵan.

Onyń týyndylaryn eýropalyq ádebıettiń iri ókilderi – Gete, A.S.Pýshkın, A.A.Fet t.b. joǵa­ry baǵalasa, qazaqtyń uly oıshyl tul­ǵasy Abaı Qunan­baıuly 1858 jyly Semeı medresesinde oqyp júrgen 13 jasynda:

Fızýlı, Shámsı, Sáıhalı,

Naýaı, Saǵdı, Ferdaýsı,

Qoja Hafız – bý hámmasy

Mádát ber ıashaǵırı fárııad,

dep Hafız bastatqan shyǵys shaıyrlaryna jyr arnasa, shákirt-inisi Shákárim Qudaıberdiuly:

Naýaı, Saǵdı, Shámsı, Fızýlı bar,

Sáıhalı, Qoja Hafız, Ferdoýsıler,

Báıitshi elden asqan sheshen bolyp,

Álemge sózdiń nuryn jaıǵan solar,

dep jazyp, ózi qadir tutqan parsy aqyny Ha­fızdiń «Kóriniske shoqynǵan», «Kel, aıaqshy qymyz quı», «Tur aıaqshy, ber qymyz», «Kóńil jibi qolymnan», «Eger súıikti ol bala», «Anyq erge joldas bol», «Májilisinde dosyń­nyń», «Keshegi basshymyz pirimiz» dep basta­latyn óleńderin qazaqshaǵa aýdaryp, 1918 jyly «Abaı» jýrnalynyń úshinshi sanyna bastyrǵan eken.

Jazýshy-ǵalym Muhtar Maǵaýın aqyn­nyń ómiri men shyǵarmashylyǵy jaıynda aıtqan tolǵamynda: «Shákárim Hafızdi janyna jaqyn tutqan. Onymen únemi syrlasyp, muńdasyp otyr­ǵan. Tipti ómiriniń sońǵy kúnderi Hafızdi aýzynan tastaıdy. Ony túsin­de kórgenin aıtyp, bul – dám-tuzym taý­syl­ǵany, fánılik jaryqtan baqı­lyq dańqqa ótýdiń belgisi dep bilgen», dep jazypty.

Odan keıin uly shaıyrdyń 194 ǵazalyn, birneshe rýbaı, tárjıbándaryn jáne «Saqı­name» dastanyn aýdarmashy Ábdirash Jámishev qazaq tilinde sóıletken eken.

Qoljazbalar jáne sırek kitaptar ulttyq ortalyǵynyń qorynda turǵan bul kitap 1900 jyly Sankt-Peterbýrgte basylypty. Kitapty baspaǵa daıyndap shyǵarǵan tulǵa retinde «Abdýl­malık ıbn Abdýllah» degen adam­nyń esimi jazylypty. «Múmkin bul shy­naıy emes búrkenshik at bolýy múmkin», deıdi mamandar.

Sońǵy jańalyqtar

Almaty qalasynda jer silkindi

Aımaqtar • Keshe

Uqsas jańalyqtar