Áýeli, shyǵarma avtory Hafız Shırazı jaıly aıtar bolsaq, ol 1306 jyldar shamasynda dúnıege kelip, 1389 jyly baqılyq bolǵan parsy jurtynyń ataqty shaıyry. Onyń ǵazaldary álem ádebıetiniń jaýhar týyndylary qataryna jatady. Sonymen qatar rýbaı, tárjıbánd jáne saqınama jazǵan. Qurandy jatqa bilgendikten Hafız atanǵan.
Onyń týyndylaryn eýropalyq ádebıettiń iri ókilderi – Gete, A.S.Pýshkın, A.A.Fet t.b. joǵary baǵalasa, qazaqtyń uly oıshyl tulǵasy Abaı Qunanbaıuly 1858 jyly Semeı medresesinde oqyp júrgen 13 jasynda:
Fızýlı, Shámsı, Sáıhalı,
Naýaı, Saǵdı, Ferdaýsı,
Qoja Hafız – bý hámmasy
Mádát ber ıashaǵırı fárııad, –
dep Hafız bastatqan shyǵys shaıyrlaryna jyr arnasa, shákirt-inisi Shákárim Qudaıberdiuly:
Naýaı, Saǵdı, Shámsı, Fızýlı bar,
Sáıhalı, Qoja Hafız, Ferdoýsıler,
Báıitshi elden asqan sheshen bolyp,
Álemge sózdiń nuryn jaıǵan solar, –
dep jazyp, ózi qadir tutqan parsy aqyny Hafızdiń «Kóriniske shoqynǵan», «Kel, aıaqshy qymyz quı», «Tur aıaqshy, ber qymyz», «Kóńil jibi qolymnan», «Eger súıikti ol bala», «Anyq erge joldas bol», «Májilisinde dosyńnyń», «Keshegi basshymyz pirimiz» dep bastalatyn óleńderin qazaqshaǵa aýdaryp, 1918 jyly «Abaı» jýrnalynyń úshinshi sanyna bastyrǵan eken.
Jazýshy-ǵalym Muhtar Maǵaýın aqynnyń ómiri men shyǵarmashylyǵy jaıynda aıtqan tolǵamynda: «Shákárim Hafızdi janyna jaqyn tutqan. Onymen únemi syrlasyp, muńdasyp otyrǵan. Tipti ómiriniń sońǵy kúnderi Hafızdi aýzynan tastaıdy. Ony túsinde kórgenin aıtyp, bul – dám-tuzym taýsylǵany, fánılik jaryqtan baqılyq dańqqa ótýdiń belgisi dep bilgen», dep jazypty.
Odan keıin uly shaıyrdyń 194 ǵazalyn, birneshe rýbaı, tárjıbándaryn jáne «Saqıname» dastanyn aýdarmashy Ábdirash Jámishev qazaq tilinde sóıletken eken.
Qoljazbalar jáne sırek kitaptar ulttyq ortalyǵynyń qorynda turǵan bul kitap 1900 jyly Sankt-Peterbýrgte basylypty. Kitapty baspaǵa daıyndap shyǵarǵan tulǵa retinde «Abdýlmalık ıbn Abdýllah» degen adamnyń esimi jazylypty. «Múmkin bul shynaıy emes búrkenshik at bolýy múmkin», deıdi mamandar.
