Rýhanııat • 12 Aqpan, 2021

Túrki áleminiń tuǵyrly tulǵasy – Zákı Ýálıdı Toǵan

88 ret kórsetildi

Halyqaralyq Túrki akademııasy «Tulǵalar taǵylymy» jobasy aıasynda túrki áleminiń kórnekti ǵalymy, memleket jáne qoǵam qaıratkeri Zákı Ýálıdı Toǵannyń ómiri men shyǵarmashylyǵyna arnalǵan «Zákı Ýálıdı Toǵan: ǵalym, saıasatker, tulǵa» atty halyqaralyq onlaın-beınekonferensııa ótkizdi, dep habarlaıdy Egemen.kz

Basqosýda QR UǴA akademıgi, tarıh ǵylymdarynyń doktory Mámbet Qoıgeldi, Reseı Ǵylym akademııasyna qarasty Ýfa ǵylymı ortalyǵy Tarıh, til jáne ádebıet zertteý ınstıtýtynyń jetekshisi Fırdaýs Hısamıtdınova jáne osy atalǵan ınstıtýt qyzmetkeri Ahat Salıhov, О́zbekstan ǵylym akademııasy Tarıh ınstıtýtynyń bólim meńgerýshisi, t.ǵ.d., professor Qahramon Radjabov, Nazarbaev ýnıversıtetiniń professory Iýlaı Shamıloǵly, Túrik tarıhy qoǵamynyń múshesi, tarıhshy Týnjer Baıkara, Qyrǵyzstannyń belgili túrkitanýshysy, professor Kadyraly Konkobaev jáne «Aǵıdel» bashqurt mádenı ortalyǵynyń jetekshisi Azamat Ryskıldın sóz sóıledi.

Alqaly jıyndy Halyqaralyq Túrki akademııasynyń prezıdenti Darhan Qydyráli ashyp, Zákı Ýálıdı Toǵannyń urpaqtary Súbedeı Toǵan men Isenbıke Toǵanǵa sóz berdi. Osy oraıda professor Súbideı Toǵan Zákı Ýálıdı Toǵannyń Bashqurtstandaǵy jáne Máskeýdegi qyzmeti jaıynda, sondaı-aq 1917 jyldan keıingi saparlary jóninde mol maǵlumat jetkizdi.

1

Sondaı-aq qatysýshylar túrki álemindegi tuǵyrly tulǵanyń ǵylymı zertteýleri haqynda, odan ózge Alash-Orda, Túrkistan avtonomııasy jáne XX ǵasyrdyń basyndaǵy ult zııalylary men olardyń Túrki álemindegi kórnekti ǵalymdar jáne saıasatkerlermen baılanysy týraly tyń ári qyzyqty derekter aıtty.

Jıynǵa Qazaqstannan qatysqan belgili alashtanýshy, kórnekti tarıhshy-ǵalym Mámbet Qoıgeldıev Zákı Ýálıde Toǵannyń «Qazaq-Bashqurt» odaǵy týraly baıandady.

«Osy jıynǵa Zákı Ýálıdı Toǵannyń urpaqtary qatysyp otyr eken. Biz olarǵa úlken sálem joldaımyz. 1920 jyly Zákı Ýálıdı Toǵan shetelge emmıgrasııaǵa attanyp bara jatyp, bashqurt jáne qazaq dostaryna arnap hat jazady. Ol hatta «Bizdiń halyqtardyń basynan túrli aýyr kezeńder ótken. Bizdiń kúres Qarasaqal, Batyrsha, Salaýat, Abylaı men Kenesary júrgizgen soǵystyń jalǵasy retinde umytylmaıtynyna senim bildiremin. Bizdiń ultymyz qaıta jańǵyrýdy kútýge tıisti. Alla bizge qaıta kórisýdi jazbasa, bizdiń balalarymyzǵa jazsa eken» degen tilek aıtqan. Zákı Ýálıdı Toǵannyń menińshe, bul tilegi oryndaldy ǵoı deımin», dedi ol.

1

Aıta keteıik, Túrki jurtyna tanymal memleket jáne qoǵam qaıratkeri, áıgili tarıhshy-ǵalym Ahmet Zákı Ýálıdı Toǵan 1890 jyly qazirgi Bashqurtstan Respýblıkasyna qarasty Ishımbaı aýdanynda dúnıege keldi. Aýyl mektebinde saýat ashyp, medresede tálim alady. Máshhúr Shehabıddın Marjanıdiń shákirtterinen bilimin tolyqtyrady. Munda dinı ilimdermen birge tarıh, ádebıet pánderin oqyp, túrik, arab, parsy jáne orys tilderin meńgerip shyqty. 1908 jyly Qazanǵa baryp, Qasymııa medresinde oqytýshy bolady. Osy jyldan bastap alǵaqshy tanymdy maqalary jaryq kóre bastady. Keıin tórt jyl ýaqyt salyp, «Túrik tatar tarıhy» atty kitaby jarııalanyp, Qazan ýnıversıteti janyndaǵy «Arheologııa, tarıh jáne etnologııa» qoǵamyna múshelikke qabyldandy.

Al 1916 jyly saıasatqa bet burady. Reseı memlekettik Dýmasynyń janyndaǵy «musylman» fraksııasynda hatshy bolyp qyzmet atqarady. Reseıdiń ishiki jáne syrtqy saıasattarynyń baǵytyn aıqyndaýǵa úlken septigin tıgizetin Dýma jumystarynda belsendilik kórsetip, kóptegen saıası qaıratkerlermen tanysady. 1917 jylǵy aqpan jáne qazan tóńkeristeri arasynda Reseı musylmandary arasynda uıymdastyrýshylyq qabiletimen, saıası qaıratkerligimen erekshe kózge tústi. Sol jyly búkil Reseı Qurýshylar májilisiniń múshesi bolyp saılandy. Máskeý, Peterbor, Orynbor jáne Tashkent qalalarynda ótken quryltaılarǵa qatysty. Odar ári Edil-Oral, Bashqurtstan jáne Túrkistan avtonomııalarynyń qurylýyna qatysyp, tarıhı oqıǵalardyń kýási boldy. Áýeli Bashqurtstan avtonomııasynyń Qorǵanys mınıstri, keıin Bas qolbasshysy jáne memleket basshysy bolyp taǵaıyndalady. Ýfa, Samara, Orynbordaǵy májilisterdiń ótýine atsalysady. Bolshevıktermen 18 aı istes bolǵannan keıin Túrkistandaǵy ult-azattyq qozǵalysyna qatysty.

1

Alaıda 1923 Otanyn tastap shyǵýǵa májbúr bolǵan Zákı Ýálıdı Aýǵanstan, Úndistan arqyly Parıjge bardy. 1925 jyly Túrkııaǵa kelip Ystanbul ýnıversıtetinde professor ári «Ieni Túrkistan» jýrnalynyń bas redaktory boldy. 1935-37 jyldary Bonn, 1938-39 Gottıngen ýnıversıtetterinde qurmetti professor retinde jumys istedi. Sol jyly Túrkııaǵa oralǵan Toǵan, Ystanbuldaǵy bilim ordasynda qyzmetin odan ári jalǵastyrady.

Sońǵy jańalyqtar

Aldaǵy úsh táýlikte kún sýytady

Aýa raıy • Búgin, 11:55

Facebook ataýyn ózgertedi

Álem • Búgin, 10:15

Almatyda qutqarýshylarǵa alleıa ashyldy

Aımaqtar • Búgin, 10:00

2228 adam koronavırýstan emdelip shyqty

Koronavırýs • Búgin, 09:30

Búgingi valıýta baǵamy qandaı?

Qarjy • Búgin, 09:28

20 qazanǵa arnalǵan aýa raıy boljamy

Aýa raıy • Búgin, 09:25

Sport jańalyqtaryna sholý

Sport • Búgin, 09:11

Qalalardy qalyń tuman basyp tur

Aımaqtar • Búgin, 09:07

Iаsaýı murasy – urpaqqa ónege

Aımaqtar • Búgin, 09:05

Sımfonııalar saltanaty

О́ner • Búgin, 09:04

«Qaırat» chempıondyqtan qur qaldy

Fýtbol • Búgin, 09:02

Qalamgerler qaýyshýy

Rýhanııat • Búgin, 08:59

Pikirsaıys jeńimpazdary anyqtaldy

Qazaqstan • Búgin, 08:55

Bas júlde ekeý boldy

Teatr • Búgin, 08:51

Mádenı dostyqty dáriptedi

О́ner • Búgin, 08:50

Jel elektr stansasy salynýda

Aımaqtar • Búgin, 08:48

«Batagóı» baıqaýy ótti

Aımaqtar • Búgin, 08:46

Jańa sport kesheni ashyldy

Aımaqtar • Búgin, 08:45

Tekeliniń granıti: tas ta tabys kózi

Aımaqtar • Búgin, 08:44

Iri ınvestorlar ilkimdi is bastaýynda

Aımaqtar • Búgin, 08:42

Aqtóbege «jeti oıynshyq» keldi

Qoǵam • Búgin, 08:38

Aýǵanstanǵa qaıtadan un sata bastady

Ekonomıka • Búgin, 08:32

Aýyldy damytýǵa basymdyq berilýde

Saıasat • Búgin, 08:18

Keńeske múshelikke saılandy

Saıasat • Búgin, 08:15

О́rkenıet ózegi – Ulyq ulys

Tarıh • Búgin, 00:35

Shyńǵystaýdyń Shákiri

Ádebıet • Keshe

Jany izgi jýrnalıst

Egemen Qazaqstan • Keshe

Halyqtyń tabysy ósken

Qoǵam • Keshe

Qazaqtyń qaıyrymdylyǵy

Qoǵam • Keshe

Uqsas jańalyqtar