Qazaqstan • 16 Aqpan, 2021

Qazaqstanda tushy sý tapshylyǵy bolýy múmkin be?

2529 ret kórsetildi

Álqıssa, túbi adamzat balasy taza sý tapshylyǵymen betbe-bet kelýi múmkin eken. Iаǵnı, ǵalamshar turǵyndarynyń tirshilik nárine degen suranysy ýaqyt ótken saıyn eselenip otyr. Esesine aýyz sý qory azaıyp bara jatqanǵa uqsaıdy. Demek, kúnderdiń kúninde tańdaıymyz kebersip, bir jutym sýǵa zar bolyp qalýymyz kádik...

Alaıda, qazir álemdi tushy sý kózderiniń tartylýy emes, móldir sýdy meıiri qanyp ishýdi armandaıtyn adamdardyń azaımaı otyrǵany alańdatýda. Bylaısha aıtqanda, aýyz sý máselesitehnologııalyq úderis zamanynda da «qaınap» turǵan problema kúıinde qalyp otyr eken. Máselen, dúnıejúzindegi aýyz sý máselesin zerttegen Birikken Ulttar uıymynyń sarapshylary taza sýǵa muqtaj turǵyndardyń 80 paıyzy perıferııada ómir súretinin anyqtaǵan. Al qala mádenıetine kirikken adamdardyń 96 paıyzy taza sý uǵymyn qubyr basyndaǵy shúmekti burap ashý dep qana túsinetin kórinedi. Ásirese, damyǵan elderdiń dańqty qalarynda turatyn baqytty turǵyndar aýyz sý máselesi jaıynda, tipti turmystyq qoldanystaǵy sý sapasy týraly oılanýdy múldem umytqan eken.

Degenmen, derekter aýyz máselesiniń adamzatpen birge jasap kele jatqanyn áıgileıdi. Máselen, jahanda 2,21 mlrd adam taza sýǵa zárýdeıdi. Al sý sapasynyń tómendigi men jetispeýshiligi álemdegi 4,52 mlrd adamnyń sanıtarlyq talapqa saı ómir súrýine kedergi bolyp otyr. О́kinishtisi, taza sý muqtajdyǵy balalar arasyndaǵy ólim-jitimniń artýyna da sebep bolýda.Antısanıtarlyq jaǵdaı túrli juqpaly ishek aýrýlarynyń taralýyna ákelip, sonyń kesirinen jyl saıyn 5 jasqa tolmaǵan 300 myńǵa jýyq búldirshinniń shetineıtini jaıynda sumdyq sıfrlar bar. Jalpy, sý tapshylyǵy máselesi sheshilmegen memleketterde jer halqynyń úshten biri turady eken. Basqasha aıtqanda, alyp jerdegi árbir on adamnyń tórteýi qanyp isher taza sýǵa zárý degen sóz.

Aýyz sý máselesi bizdiń elimizdi de aınalyp ótpeıdi. Ras, Qazaqstan Úkimeti turǵyndardyń tushy sý ishýine qajetti barlyq jaǵdaıdy jasap otyr. Salystyrmaly túrde alǵanda burynǵy Sovet odaǵy aýmaǵyndaǵy aýyz sýmen qamtý máselesi sheshilgen memleketterdiń ozyq úshtigine erkin enip turmyz. Ásirese, 2000 jyldan bastap aýyl men qalanyń aýyz sý jaǵdaıyn túzeýge belsene kiristik. О́tken jıyrma jyl aralyǵynda bul baǵytta birneshe memlekettik ustanym qabyldanyp, «Aýyz sý», «Aq bulaq», «О́ńirlerdi damytý», «Nurly jol» sııaqty ataýly baǵdarlamalar jasaldy. Júzege asqan sharalardyń nátıjesinde úlken is atqarylǵan. Máselen, osy memlekettik baǵdarlamalar aıasynda elimizde 48,2 myń shaqyrym ınjenerlik jeli salynyp, turǵyn halyqty sýmen jabdyqtaýdyń deńgeıi 92,6 paıyzǵa jetken eken. Biraq, bul asa maqtanarlyq ta jaǵdaı emes. О́ıtkeni, atalǵan merzimde aýyz sýmen qamtýǵa qyrýar qarjy jumsalǵany anyq. Táýelsiz sarapshylar dittegen maqsatqa bólingen 1 trıllıonteńgeden astam aqshaǵa elimizdegi eldi mekenderdiń barlyǵyna aýyz sý qubyryn ǵana emes, basqa da tirshilikke qajetti ınfraqurylym ornatýǵa bolatynyn aıtady. Jalpy, óńirlerdi taza sýmen qamtýǵa jumsalǵan bıýdjet qarjysyna qatysty Prezıdent Qasym-Jomart Toqaev ta birqatar máseleni anyqtaý qajettigin jekeleı tilge tıek etken. 2019 jyly Almaty oblysyna jumys saparymen kelgen kezinde Memleket Basshysy bylaı degen edi:

– Jalpy, elimiz sııaqty Almaty oblysynda da halyqty aýyz sýmen qamtamasyz etý problemasy bar. О́ńirdi sapaly aýyz sýmen qamtamasyz etýge baǵyttalǵan memlekettik baǵdarlamalar qolǵa alynǵaly 20 jylǵa jýyq ýaqyt ótti. Osy kezeńde bul maqsatqa 500 mlrd teńgeden astam qarajat jumsalǵan. О́kinishke qaraı, naqty nátıje az. Bul orasan qarjynyń maqsatty jumsalýyn Esep komıteti men quqyq qorǵaý organdary saraptaýy tıis...

Qazir Prezıdenttiń Almaty oblysyndaǵy aýyz sýmen qamtýdyń máselelerine oraı bergentapsyrmasyna sáıkes quzyrly organdardyń atqarǵan isinen jurt beıhabar. Aımaqtaǵy kózge kórinip turǵan kemshilikter týraly keıinirek toqtalamyz. Al anyǵynda búkil el turǵyndarynyń 7,4 paıyzy áli de aýyz sýsyz otyr eken. Jáne bul másele shalǵaı eldi mekenderdiń ortaq «bas aýrýyna» aınalǵaly qashan? Byltyr Úkimet aýyldardyń sýmen jabdyqtalýyna monıtorıng júrgizetin ınteraktıvti karta ázirlenip, iske qosqan bolatyn. Soǵan sáıkes, el boıynsha tizimge engen 6 341 aýyldyń arasynan 4078 aýylǵaortalyqtandyrylǵan sý qubyry tartylypty. Taǵy 279 aýylda sýmen qamtıtyn shaǵyn keshender salynǵan. Al 1 146 aýyldy ortalyq sý qubyryna jalǵaý úshin jabdyqtaý júıesiniń qurylysy júrip jatyr. Budan bólek, turǵyn sany eki júz adamǵa jetpeıtin eldi mekenderde taza sý óndiretin sorǵy-keshen salynýda. Mundaı aýyldyń sany – 838. Jalpy, elimiz boıynsha sapaly aýyz sýmen qamtý isi 2025 jylǵa deıin tolyqtaı sheshimin tabýy tıis. Bul Úkimet aldyndaǵy jaýapty mindet. Onyń oryndalýyn, árıne, ýaqyt kórsetedi...

Biraq, aýyz sýǵa jarymaı otyrǵan aýyldardyń áli de azaımaǵanyn joqqa shyǵarýǵa bolmas. Bul másele ózge óńirlerdi bylaı qoıǵanda, sýly da nýly aımaq sanalatyn Jetisýdyń ózinde tolyq sheshimin tapqan joq. Mysaly, Almaty oblysyndaǵy 742 eldi mekenniń sapaly aýyz sýmen qamtylýyn saralaǵanda, kórsetkish 91,3 paıyzdy quraǵan. Iаǵnı, 678 aýyl ortalyq sý júıesine qosylsa, 55 aýyldyń turǵyndary aýyz sýdy kóshedegi  sýshúmekten alady. Al qalǵan 9 eldi mekenge tirshilik nári syrttan tasymaldanady eken.

- Byltyr halyqty sapaly aýyz sýmen qamtamasyz etý úshin «Nurly jer», «Jumyspen qamtýdyń jol kartasy», «Aýyl – el besigi»baǵdarlamalary sheńberinde sýmen jabdyqtaý júıelerin salý men kúrdeli jáne aǵymdaǵy jóndeý boıynsha 109 jobany iske asyrdyq. Buǵan 16,8 mlrd teńge bólinip, ıgerildi. Onyń ishinde «Nurly jer» baǵdarlamasy boıynsha 31 jobany qaıta jańartýǵa jáne salýǵa  5,0 mlrd teńge jumsalsa, «Jumyspen qamtýdyń jol kartasy» aıasynda 10,6 mlrd teńgege 66 joba iske asty. Sondaı-aq, «Aýyl – el besigi» baǵdarlamasyna sáıkes 12 joba maquldanyp, aýyldardaǵy sý qubyrlaryn aǵymdaǵy jóndeýge 1,1 mlrd teńge bólindi. Nátıjesinde 844 shaqyrym sý qubyry jelileri salynyp, qaıta jańartyldy, aýyz sýǵa qosymsha 4 eldi meken qol jetkizdi. Osylaısha biz oblystaǵy sapaly sýmen qamtamasyz etý deńgeıin 98,3paıyzǵa deıin jetkizdik, - deıdi taqyrypqa oraı oblys ákimi Amandyq Batalov.

Aıtpaqshy, aıaǵyna deıin atqarylmaǵan istińsońy dańǵaza shýǵa ulasatyny taǵy anyq. Mundaı daý oblystaǵy aýyz sýmen qamtý baǵdarlamasyna qatysty da jıi bolyp turady. Buǵan mysal retinde aımaqtaǵy birneshe aýdannyń jekelegen aýyldarynan jetken shaǵymdardy alsaq jetkilikti. Sonyń biri – Uıǵyr aýdanyndaǵy Úlken Dıqan aýylynyń turǵyndarynyń janaıqaıy. Adamdar bılik ýáde etken ortalyq sý qubyrynyń tolyq iske qosylýyn kútkeli tórtinshi jyl bolǵan. Al eldi mekendegi taza sý tutyný kórsetkishi 65 paıyzdy ǵana qurap otyr. Kóshege qubyr tartylǵanymen, júıeniń sapasy syn kótermeı, kóp bóligi jaramsyz bolyp shyqqan kórinedi.  Merdiger kompanııa shalaistegen jumys úshin 160 mln teńge bıýdjet qarjysyn alyp, taıyp turǵan. Qazir aýdan ákimdigi memlekettik baǵdarlama boıynsha jasalǵan jumystyń sapasyzdyǵyn sot arqyly dáleldep, jeke kompanııamen zań júzinde tartysyp jatyr eken.

Sý qubyry jelisine qatysty daý Eńbekshiqazaq aýdanynda da bar. Aýmaqtaǵy Almaly aýylynyń turǵyndary 20 jyl boıy eski sý qubyrynyń zardabyn tartyp otyrǵandaryn aıtady. Túrgen sý toraby mekemesine qarasty júıeniń aýyldy sýmen qamtýy kemshin eken. Jıi jarylatyn qubyrda aılap sý bolmaı qalsa, tam-tumdap aqqan kezdegi sýdyń sapasy da tómen kórinedi. Bir qyzyǵy, bul máseleni aýdan ákimdigi de, sý taratýshy kompanııada jaqsy biledi. Biraq, jaǵdaıdy túzeýge qulyqsyz. Al turǵyndar tutynbaǵan aýyz sý úshin aqsha tóleýge májbúr...

Aqsha demekshi, bıýdjet qarjysyna salynýy tıis sý qubyryn tolyqtaı iske qosý úshin turǵyndardan qosymsha qarjy jınaý oqıǵasy da Almaty oblysynda tirkelgen eken. Kerbulaq aýdanyna qarasty Beriktas aýylynyń turǵyndary «Taza sý» baǵdarlamasy boıynsha salynǵan sý qubyrynyń iske qosylýyn on jyldan astam ýaqyt kútken. Al eldi mekenniń sýmen qamtý júıesin jańǵyrtýǵa 52 mln teńge qarjy bólingen. Biraq, jumys aıaqsyz qalǵan. Qurylysty bitirip, jelini iske qosý úshin aýyl turǵyndarynan qosymsha aqsha da jınalǵan. «Beriktastaǵy» bes júzge jýyq úı 20 000 teńgeden shyǵarypty. Alaıda, jańa sý júıesi báribir jumys istemepti. Turǵyndar taýdan aqqan sýdy jınap, aýylǵa taratatyn eski tospanyń sýyn iship otyr...

...Biz sóz basynda álemde taza sýǵa degen suranys artyp, munyń túbi aýyz sý tapshylyǵyna ákelip soǵýy múmkin degen boljam aıtqanbyz. Bulaı deýge BUU sarapshylary jasaǵan taldaý túrtki bolǵan. Al atalǵan másele Qazaqstandy da aınalyp ótpesi anyq. Qazirdiń ózinde ondaı qaýip bar eken. Bul jaıynda Orta Azııadaǵy sý kózderi men aýyz sý máselesin zerttep júrgen ǵalym, qyrǵyz sarapshysy Qundyz Ádilbekova baıandamajasaǵan kórinedi. Onyń aıtýynsha, elimizdegi aýyz sý tapshylyǵy 2050 jyldan bastap sezile bastaýy múmkin. Avtor óz taldaýlarynda munyń birneshe sebebine toqtalady. Oǵan aýmaqtaǵy óndiristiń órkendeýi men taza sýdy tutyný qarqynynyń ósýi, geografııalyq jaǵdaı men klımattyń ózgerýi, kórshi elderdiń sý saıasaty men turǵyndar sanynyń jyldan jylǵa kóbeıýi sııaqty jaǵdaılar arqaý bolmaq eken. Biz munyń bir baǵytyna, bıýdjet qarjysy jumsalǵan memlekettik baǵdarlamalardyń júze asýyna toqtalaıyq. Máselen, ıgeriletin tushy sý kózderiniń múmkindigi qazirgi demografııalyq ósim qarqynyna sáıkes emes-mys. О́ıtkeni, ótken 20 jyl ishinde júzege asqan sýmen qamtý baǵdarlamalarynda kóptegen faktor eskerilmegen. 2002 – 2010 jyldar aralyǵynda jarııalanǵan «Aýyz sý» baǵdarlamasyn taldaǵan sarapshy uzaq merzimge sozylǵan ári qomaqty aqsha jumsalǵan is naqty nátıje kórsetpegenin mysalǵa keltiredi. Qazaqstandaǵy jer kóleminiń ereksheligi eskerilmeı jasalǵan alǵashqy baǵdarlama negizinen burynnan daıyn ınfraqurylymy bar eldi mekenderdiń sý júıesin jańǵyrtýmen aıaqtalǵan. Iаǵnı, negizinen qala mańyndaǵy aýyldardyń jaıy ǵana nazarǵa alynǵan deıdi sarapshy. Nátıjesinde jańadan anyqtalýy tıis tushy sý kózderi ashylmaı, sarqylýǵa taıaý jer asty sýynyń kólemi odan ári tómendep ketken. Sý kózderine túsken artyq salmaq suıyqtyqtyń sapasyn ózgertip, topyraq qabatynyń tuz ben sorǵa aınalýyna da áser etýi yqtımal deıdi maman. Bul keleshekte Qazaqstandaǵy aýyz sý tapshylyǵynyń birden bir sebebi bolýy múmkin eken...  

Al 2011-2020 jyldarǵa arnalǵan «Aq bulaq» baǵdarlamasynyń da nátıjeli aıaqtalmaǵanyn eldi mekenderdi sapaly aýyz sýmen qamtý úlesiniń áli de 100 paıyzǵa jetpegeninen kórýge bolady. Bul jaıynda joǵaryda sóz ettik. Jalpy, aýyz sýdyń «jyry» eń qymbatqa túsken uzaq tolǵaý ekenin eskerýimiz kerek. Derek boıynsha, 2002 – 2020 jyldar aralyǵyndaǵy baǵdarlamalar el bıýdjetine 1 trln teńgeden astam qarjy kóleminde shyǵyn ákelgen...

 

Almaty oblysy

Sońǵy jańalyqtar

Jastar qalaýy – jarqyn keleshek

Referendým-2022 • Keshe

Referendýmdy qoldaýǵa úndeý jasady

Referendým-2022 • Keshe

Aǵa býynnyń aıtary bar

Referendým-2022 • Keshe

Áljannyń kise belbeýi

Tarıh • Keshe

Uqsas jańalyqtar