Jansebil taǵdyrly rejısser

Ssenarıı

«Jansebilge» deıin ózin tek derekti fılm janrynda dáleldegen rejısser alǵashqy tól kórkem fılmine ishteı úlken daıyndyqpen keldi. «Qazaq ádebıeti» gazetiniń kezekti sanynan sol kezdegi jas jazýshy Júsipbek Qorǵasbektiń «Jansebil» áńgimesin oqyp, birden shyǵarma avtoryn izdeýge kirisedi. Ol sátti shyǵarma avtory bylaı dep eske alady:

– Aıaǵan tabıǵatynan izdengish edi. Únemi oı ústinde, tolǵanysta júretin. Áý bastaǵy mamandyǵy jýrnalıst bolǵannan keıin be eken, ult taǵdyry, adam janyna qatysty dúnıe kórse, janyp túsetin. «Izdegenge suraǵan» degendeı, «Jansebilmen» tanysqan kezde de osy bir qasıeti qııalyna qanat bitirip, birden kıno túsirýge bekinip, arnaıy izdep kelip, menen atalǵan áńgime jelisimen ssenarıı jazyp berýimdi ótindi. Sóıtip, «Táýekel!» dep jumysqa kirisip kettik. «Jansebildi» Aıaǵan janyn jaldap júrip túsirdi. Bir qyzyǵy, bul fılmdi búgingi kıno mamandary, synshylar mensinbeıdi. Soǵan qaramastan kartına áli kúnge deıin telearnalardan qaıtalanyp kórsetiledi. Kınonyń túsirilgenine, mine, bıyl týra 30 jyl ótse de, táýelsizdikpen túıdeı qurdas týyndyny kórip otyryp kózine jas alatyn adamdardy áli de jıi kezdestirýge bolady. О́ıtkeni Aıaǵan týdyrǵan ónerde ómir bar edi. Ras, «Jansebildi» asa sheber túsirilgen kıno dep aıta almas edim, kem-ketik, olpy-solpy jerleri bar, moıyndaımyn. Biraq onyń ózindik sebepteri de jetkilikti: aqsha jetpedi – bir, tehnıka jetpedi – eki, túsirilim Keńes zamany tarap, naryqqa kóship, etek-jeńimizdi jınap úlgermegen qıyn kezeńmen tuspa-tus keldi – úsh. Osyndaı qıyndyqtardy toıtara júrip jaryqqa shyqqan fılmniń arǵy jaǵynda rejısser Aıaǵan Shájimbaıdyń jankeshtiligi men eren eńbegi jatyr, – dep aqtaryldy qalamger.

Akterler qalaı tańdaldy?

Akter tańdaý máselesine kelgende rejısser uzaq izdendi. Al aıtýly fılmniń negizgi qozǵaýshy kúshi hám tiregine aınalǵan Muqataı róline Qasym Jákibaevtyń bekitilýi tipten qyzyq. Áý basta rejısser tańdaýy Nurjuman Yqtymbaevqa túsedi. Ssenarııdi oqyp, materıaldy birden unatqan akterdiń kóz aldyna surapyl jyldardaǵy qazaqtyń taýqymetke toly taǵdyry, kózi ashyq, kókiregi oıaý nebir bozdaǵynan aıyrylyp, qaıǵydan qan jutqan kezder kólbeńdep óte beredi. Muqataı rólin qansha unatsa da, alaıda sana sarabyna sala kele ol beınede ózin kóre almaǵan Nurjuman Yqtymbaev usynystan bas tartady. Rejısserge: «Shyraǵym-aý, meniń 100 keli denemdi bir kempir súıreı almaıdy. Meni, tipti, sen de súıreı almaısyń. Keminde tórt kempir súıremese, jalǵyz kempirdiń áli kelmeıdi», dep, oıyndaǵy akter Qasym Jákibaevty usynady. Sóıtip, áriptes kóregendiginiń arqasynda Muqataı shal róline Qasym Jákibaev bekitiledi.

Al kempir beınesine tańdaý alǵashynda KSRO Halyq ártisi Nonna Mordıýkovaǵa túsken. Ssenarıımen etene tanysyp shyqqan áıgili aktrısa óziniń kelisimin de beredi. Tek bir ǵana shart qoıady. Ol – ýaqyt. Basqa fılmge túsip jatýy sebepti túsirilim ýaqytyn sál shegere turýdy ótinedi. Alaıda jumys bastalyp ketken soń, túsirilim, jospar kútpeıdi ǵoı. Amalsyz basqa aktrısa izdeýge týra keledi. Sóıtip, shyǵarmashylyq top Nonna Mordıýkovanyń ózimen aqyldasa otyryp, belarýstyq belgili kıno mamany Galına Makarovaǵa toqtalady. Osylaısha, Galına Makarova, Qasym Jákibaev, Keńes Nurlanov, Baqytjan Álpeıisov, Kamalııa Baıtileýova bastaǵan talantty akterler shoǵyry ózine júktelgen mindetti abyroımen alyp shyqty. Ony kezinde akter Qasym Jákibaevtyń fılm túsirilimine qatysty aıtqan syrǵa toly myna bir esteligi bekite túsedi: «Birde túsirý alańynda ári-beri ótken poıyzdyń artynan júgire-júgire sharshap, dem aldyq. Kúnniń qaınaǵan kezi, ystyq, ári-beri júgirgennen Galıa da, men de sharshap, dińkelep otyrmyz. Terlep kettim de: «Basymdaǵy taqııamdy alshy», dep Galıaǵa aıtyp em, ol qalpaǵymdy alyp aldyma qoıa saldy. Bir kezde janymyzdan ótip bara jatqan jeti-segiz jasar qyzy bar kelinshek taqııama tıyn tastady. Sóıtsem, bas kıimim shalqalap qalǵan eken. Sodan jetegindegi qyzy anasynyń qulaǵyna birdeńe dep sybyrlap, keri buryldy da, qaıtadan úsh som tastap jónine kete berdi. Sonda maǵan «meniń myna keıpim taza qaıyrshyǵa uqsaǵany, shyn máninde obrazdyń shynaıy shyǵyp jatqany ǵoı» degen oı keldi».

Muqataı shaldyń prototıpi kim?

О́zegi ómirdiń ózinen órilgen fılmniń endi shynaıy ómirmen baılanysyna kelsek, onda álbette múgedek qarııa beınesinen aınalyp óte almasymyz anyq. О́ıtkeni Muqataı qart beınesi oıdan qurastyrylǵan kóp fılm keıipkeriniń biri emes, shynaıy ómirdiń óz ókili. Iаǵnı «Jansebil» – ómirde bolǵan jannyń taýqymetti taǵdyryn arqaý etken týyndy.

Fılmdegi bas keıipker Muqataıdyń prototıpi – Beıimbet Mámbetuly degen adam. Ol kisi 1906 jyly qart Qarataýdyń eteginde palýandyǵymen ataǵy shyqqan Mámbettiń shańyraǵynda dúnıege kelip, orda buzar shaǵynda II dúnıejúzilik soǵysqa attanyp kete barady. Maıdan dalasynda eki aıaǵynan birdeı aıyrylyp, týǵan jerine denesiniń jartysyn súıretip jetip, keýdesimen júrip taǵdyr taýqymetine toıtarys bergen, tyrmysyp eńbek etken naǵyz jankeshti jan. Alǵashqy urysy Lenıngradty qorǵaýdan bastalady. 1943 jyly denesine jarylǵysh snarıadtyń jaryqshaǵy tıip, qos aıaqtyń qara sanyn birdeı julyp alyp ketedi. Gospıtalda uzaq emdeledi. Múgedek kúıinde elge oralýdy namys kórip ári bala-shaǵaǵa masyl bolmaýdy oılap, elge qaıtpaıdy.

«1943 jyldyń qyrkúıeginen soń ákemizden hat úzildi. Maıdanda qaza boldy ma, ne jaý tutqynyna tústi me, habarsyzbyz. Sóıtsek, kókem jaǵdaıy jóninde Taıyr Pirimbetov degen aýyldas dosyna hat jazypty. Orynbasar ákem kókemdi izdemek bolǵanda ol kisi: «Ákeńdi izdep áýre bolma, ol tiri» dep mekenjaıyn berdi. Taıyr bergen mekenjaıǵa hat jazyp, ákemizdiń oralýyn ótindik. Áli esimde, 1944 jyldyń qazan aıynyń sońynda úıge kókem buryn jumys istep ketken ferma bastyǵy kelip, kókemdi burynǵy qyzmetine qaıta qoıdy. Kókeme jeke mashına berdi. Ol kezde bastyqtardyń ózi de salt at minetin»,  dep eske alady jansebil taǵdyr keshken atasy jaıly qarııanyń nemeresi Marjan.

Beıimbet Mámbetov – jer jaryp ataǵy shyqpasa da, ómiriniń sońyna deıin týǵan jeriniń kórkeıýine úlesin qosyp ótken jan. 1965 jyly júrek talmasynan kóz jumady. Mine, talaıdyń júregin qaıystyrǵan Muqataı qarııa osylaısha shynaıy ómirde týǵan jerine oralyp, aýyrlaý taǵdyryna qaramastan, sońǵy demi úzilgenshe halqyna qaltqysyz qyzmet etedi.

 Aıaǵannyń armany

Janynan jaryp shyqqan «Jansebilimen» jarq ete qalǵan rejısserdiń sýretkerlik suńǵylalyǵy, batyldyǵymen qatar, kıno álemindegi qaıratkerlik qasıeti de kóp aıtylady kóz kórgen zamandastary arasynda. Quıryqty juldyzdaı jarq etken kelte ǵumyrynda sońynan ult erteńine qyzmet etetin óreli týyndylar qaldyryp úlgerdi. Sonyń biri – «ALJIR. Biz kýámiz!» qos serııaly derekti fılmi.

Áý bastaǵy shyǵarmashylyq jol jýrnalıstıkamen toǵysqandyqtan bolar, rejısser túsirgen ár týyndy ulttyq qunar men tamyrly tarıhty tereńnen tolǵaıdy. Bir ǵana «ALJIR. Biz kýámiz!» derekti-pýblısıstıkalyq fılmin alyp qarasańyz, zulmat zamannyń surapyl keıpi men aqtańdaq aqıqaty kóz aldyńyzda kólbeńdeıdi. Jalǵyz oqtyń qurbany bolyp, qyrshynynan qıylǵan keshegi ótken Alashtyń arda arystaryn izdeıtin bolsańyz da, sózsiz, Aıaǵan Shájimbaıǵa oralasyz. Sebebi ol túsirgen «ALJIR» – úlken qujattyq dúnıe.

– Aıaǵan «Aljır»-ge úlken daıyndyqpen keldi. Qandaı fılmge kirispesin jan-jaqty daıyndyqpen keletin. «Aljır»-ge de sóıtti. Alǵash baspasózde jaryq kórgen Armııal Tasymbekovtiń «Jazyǵy ne edi apalardyń?..» degen zertteý maqalasyn oqyp, qatty áserlendi. Ile maqala avtorymen jolyǵyp: «Apalardyń kózi tiri kezinde barlyǵyn túsirip alý kerek», dep birden iske kirisip ketti. Keıipkerlerin tizimmen júrip izdep taýyp, qazaq tarıhyn qomaqty derektik dúnıemen toltyryp ketti.

Aıaǵannyń armany kóp edi. Mahambettiń ekrandaǵy kórkem beınesin týdyrsam dep únemi oı ústinde, tolǵanysta júretin. «Aljır»-den keıin «NKVD-nyń balalary» degen fılm túsirgisi keletinin aıtyp, sol jolda uzaq izdendi. Shetelde bolsa da izdep taýyp, bastaryn bir qosyp, úlken dúnıe jasasam deýshi edi. Odan keıingi armany – «Qambar batyr» jyrynyń jelisimen ólmeıtin týyndyny ómirge ákelý bolatyn. Úlgermedi, – dep ómirlik serigine degen saǵynyshyn aıtyp, rejısserdiń oryndalmaı qalǵan armandarymen bólisti Aıaǵannyń asyl jary, úsh balasynyń anasy Alma Quljabaeva.

Sońǵy fılm

Rejısser Aıaǵan Shájimbaıdyń «Jansebilden» keıin janyn salyp, erekshe qulshynyspen bilek sybana kirisken jumysy – adamnyń qoǵamnan alystap, jalǵyzsyraýy, bólinip ketýi, soqa basynyń qalýy jóninde syr tolǵaıtyn «Qasqyr-Adam» fılmi bolatyn. Aıtýly týyndynyń da ssenarıı avtory – Júsipbek Qorǵasbek. Osylaısha, qos shyǵarmashylyq ıesiniń arasyndaǵy úndesken tamasha tandem taǵy bir mazmundy týyndynyń ómirge keletindiginen úmit kúttirgen. Tipti ssenarıı jazylyp, túsirilim jumystary da bastalyp ketken bolatyn. Alaıda kútpegen jerden buzylǵan jospar, ónerge, jumysyna jan-tánimen kirisken sezimtal sýretkerdiń názik júregine ońaı tımedi. Tipti ómirin qyrshynnan qıyp ketti. Zor mahabbatpen qulshyna kirisken jumysy rejısserdiń sońǵy fılmine aınalaryn ol kezde, álbette, eshkim sezbegen de edi. Tek «Qasyr-Adamnyń» jolyna tosqaýyl qoıylǵannan keıingi rejısser kóńil kúıin ssenarıı avtory Júsipbek Qorǵasbek bylaısha áńgimelep berdi:

– «Qasqyr-Adam» Aıaǵannyń kıno álemindegi jańa belesin kórsetetin tyń týyndy bolady dep barlyǵymyz kúttik. Túsirilimge qatysty barlyq máseleni rettestirip, tipti akterlik quramǵa deıin tańdap qoıǵan kezde, Abaıdyń jas kezi týraly kıno túsiriletin bolyp, «Qasqyr-Adamnyń» túsirilimi bir jylǵa shegeriledi. Mundaı sheshimdi kútpegen Aıaǵan kúrt kúızeliske túsip ketti. Jany jaı tappaı, qatty qınaldy. Sondaı arpalysty kúnderdiń birinde, keshqurym ýaqyt – bir qarańǵy, bir jaryqta óziniń jańadan alǵan úıine qaraı ketip bara jatyp, tizerlep qulaıdy. Sol boıda júregi toqtap, esil ǵumyr úzildi. Sonymen, «Qasqyr-Adam» túsirilmeı, aıaqsyz qaldy. Áıtpese, Aıaǵannyń búkil arman-maqsaty, oıy – basy bútin sol kınonyń, sol ssenarııdiń ishine enip ketken bolatyn.

TÚIIN: Ulttyq kıno qorjynyna olja bolyp qosylǵan «Jansebil» shyn máninde otandyq kınematografııanyń jaýhary, táýelsizdiktiń alǵashqy jyldary túsirilgen týyndylardyń aldy desek, tıtteı de artyq aıtqandyǵymyz emes. Sebebi bul fılmde óner tili arqyly órilgen ómir bar, rejısserdiń tutastaı jany jatyr. Sonysymen de Aıaǵan Shájimbaı fılmderi aıaýly, kóńilderge ystyq. Qamshynyń sabyndaı qysqa ǵumyrynda sońynan talantty týyndylar qaldyrǵan rejısser eńbegi áste el esinen óshpeıdi, ólmes ónerimen birge máńgi jasaıdy!