Pikir • 17 Aqpan, 2021

Shaıan salynǵan shelek

389 ret kórsetildi

Eger siz úlken shelektiń ishine ortasynan toltyryp tiri shaıandardy salyp qoıǵan bolsańyz, jybyrlaǵan jándikter álgi ydystan eshqashan shyǵyp kete almaıtyny qyzyq. Bylaı qarasańyz shamalary bar-aq shaıandar. Tarbıǵan aıaqtaryn bir-birine tirep, baltyrlaryn baspaldaq ete qoısa ydystan ytqyp shyǵardaı-aq áleýetteri jeterlik. Biraq ókinishke qaraı, olar álgi ydystan eshqashan shyǵa almaıdy eken. Nege dep basynda biz de tań qaldyq. Sóıtsek esh qupııasy joq bolyp shyqty. Sol ózimizge jaqsy tanys baıaǵy baqastyq, ómiri bitpeıtin kúndestik, ishtarlyqpen indes kórealmaýshylyq degen kóldeneń kók minezder osy áreketke ábden tosqaýyl bolatyn tárizdi. Beıshara shaıannyń bireýi syrtqa shyqqysy kelip talpynsa, álbette basqalary onyń aıaǵynan tartyp, jarmasyp, jabylyp júrip mindetti túrde qulatyp tynady eken. Iаǵnı men shyqpadym, demek seniń de shyqpaýyń kerek degen jabaıy tirlik.

Já, bul endi aıaqtary tarbıǵan, boılary jarbıǵan, sanalary sańylaýsyz shaıandar ǵoı. Olar tipti álgi áreketterin biz aıtyp otyrǵandaı maqsatty túrde de istemeıtin bolýy kerek. Alaıda adamdar arasyndaǵy osyndaı usaq uıǵarymdarǵa ne deýge bolady? Onyń ishinde qanshama ǵasyrlar boıy dala zańymen urpaq ulaǵatyna erekshe mán berip kelgen Alash balasynyń arasynan osyndaı qortyq qımyldardy kórip qalǵanda tipti qynjylasyń...

Túneýgúni ár qadamyn álem kirpik qaqpaı qarap otyrǵan dara Dımashymyzdyń aıaǵynan ózimizdiń tartqanymyz tipti uıat boldy. Onyń ata tegin qazbalap, ǵazız atyna kir juqtyrǵanymyz azdaı, qańqý sóz endi basyla berdi degenimizde «Dımash elin tastap, AQSh-qa kóshedi eken» dep taǵy talantqa tas ata jóneldik. Ákem-aý, bir balamyz álgi shelekten áýpirimdep áreń shyqqan eken, onyń shaýjaıyna basqa emes óziniń az qazaǵy jarmasqany qaı sasqanymyz?

Bul kesel keıingi kezde tipti etek jaıyp bara jatqandaı. О́zimizden órge qaraı talpynǵan talant shyǵa qalsa, onyń álgi shaıandar qusap shaýjaıyna jarmasa ketýdi ádetke aınaldyryp baramyz. Shalyp qalýǵa, shaǵyp qalýǵa daıar turamyz. Bul ne sonda? Ult retinde áli qalyptasyp bolmaǵan, sanasy oıanbaǵan qarańǵy halyqpyz ba? Bylaı alyp qarasaq, álemdegi eń bir óreli, órkenıettiń órine alǵash kóterilgen, obal men saýapty tolyq ajyrata alatyn, bilim men tárbıeni tal besikten boıyna barynsha sińirip ósken ózgeshe ult sııaqtymyz. Al endi keıbir usaq tirlikterimizge qarasaq ult bolmaq túgili áli ulys deńgeıine jet­pegen, áli basy qosylyp bolmaǵan az ǵana taıpa sııaqty top-toppyz, jik-jik­piz. Ilgeri qadam basýǵa irilik kerek dep aýzy­myz ǵana aldarqatady. Usaq tirlik ult­tyń unjyrǵasyn túsiretinin, urpaqtyń al­dyn­da­ǵy uıattarǵa jyǵatynyn jeme-jemge kelgende tars umytyp ketemiz.

Erteńgi jas urpaq bizdiń atalarymyz ózinen shyqqan talanttaryn tanýǵa óreleri jetpeı, onymen qoımaı dara daryndaryn aýyl arasyndaǵy arzan áńgimelerge jyqqanyn oqyp kúlmeı me, kúıinbeı me, qudaı saqtasyn árıne, olar osyndaı pasyq minezderimizden jerı júrip qazaqtyqtan birjola kúder úzbesine kim kepil?

Batys Sibirdiń general-gýbernatory M.M.Speranskıı patshaǵa hat jazyp: «Qazaq jerinde sekseýil degen aǵash ósedi eken. Shege qaqsań kirmeıdi, baltalasań jarylmaıdy, al óz-ózine soqsań, byt-shyty shyǵady. Qazaqtardy dál osyndaı ádispen qurtý kerek», degen sóz bizdiń aldymyzdan únemi shyǵa beretini qalaı?

Eń qorqynyshtysy, osy kúni bundaı mysqyl mysaldardy kez kelgen jerde mánine boılamaı, esh uıalmastan aıǵaılata berýdi ózimizge ar sanamaıtyn boldyq. Bul, eń áýeli bizdiń birligimizge siltengen balta ekenin baǵamdaǵymyz kelmeıdi.

Keshegi Keńestik kezeńde oryn alǵan olqylyqtarymyzdan sabaq alatyn kún baıaǵyda týǵan joq pa? Dımash qazaq dalasynan shyǵyp, tórtkúl álemdi aýyzyna qaratqan jalǵyz qazaq emes, onyń ar jaǵynda bulbul únimen búkil álemdi tań qaldyrǵan Kúlásh apasy boldy, Eýropa tórinde kúmis kómeıi búlkildep qazaq ánine adamzattyń qulaq quryshyn qandyrǵan Ámire atasy turdy. Eń ókinishtisi, osy qos talant ta jańaǵy shaıandar qusap aıaqtan tartqan, astynan qıyp aryz jazǵan ishtarlyq pen kórealmaýshylyqtyń kópe-kórineý qurbandary boldy. Abaılamasaq, Dımash qubylysyna da kóleńke túsirýshiler az bolmaıdy. Qaýipti indetpen qazir kúrespesek, eldigimizdiń erteńi bulyńǵyrlanǵan ústine buldyraı beredi.

Sońǵy jańalyqtar

Rýhanı muralar din ókilderine tanystyryldy

Rýhanııat • Búgin, 08:34

Ýaqytpen birge túlegen

Ádebıet • Búgin, 08:33

Baladan qashqan bezbúırek

Qoǵam • Búgin, 08:31

Stýdentter ara baǵyp júr

Bilim • Búgin, 08:28

Masa mazany ala bastady

Aımaqtar • Búgin, 08:27

Qalypty uıqy – qýat kózi

Qoǵam • Búgin, 08:26

Bereshek – 24,3 mlrd teńge

Ekonomıka • Búgin, 08:24

Genderlik bıýdjet qurý – ózekti mindet

Ekonomıka • Búgin, 08:23

Úzdikter anyqtaldy

Qoǵam • Búgin, 08:21

Jurtshylyqqa qaraı jańa qadam

Aımaqtar • Búgin, 08:19

Alǵa umtylǵan Aqmola

Aımaqtar • Búgin, 08:17

Ashyq qoǵamnyń aıqyn kórinisi

Qazaqstan • Búgin, 08:15

Erkin kúrestiń erleri anyqtaldy

Sport • Búgin, 08:10

Reseı tehnıkalyq defoltqa ushyrady

Álem • Búgin, 08:00

Jastar ekologııa taqyrybyn qaýzaıdy

Ekologııa • Búgin, 07:52

Semeı qalasynyń gerbi bekitildi

Aımaqtar • Búgin, 07:47

«Qaıyrymdylyq» taqyrybyndaǵy marka

Qazaqstan • Búgin, 07:45

Bas júlde buıyrmady

Sport • Búgin, 07:42

Josparyn jarııa etti

Sport • Búgin, 07:40

Sıfrlandyrý – ózekti másele

Úkimet • Búgin, 00:49

BUU-nyń Jahandyq shartyna qosyldy

Ekonomıka • Búgin, 00:34

Jeti túrli sóz

Ádebıet • Keshe

Uqsas jańalyqtar